int2.gif (386 bytes) int3.gif (1094 bytes)

Reede,
14. november 2003
Nr 42

tel.gif (1123 bytes)tel.gif (1123 bytes)tel.gif (1123 bytes)tel.gif (1123 bytes)tel.gif (1123 bytes)
int4.gif (297 bytes)    

ÕpL

Repliik

Vanemapalga hüvitis viib ühiskonna tasakaalust välja

Põhjamaade heaoluühiskond tagab iga oma liikme toimetuleku õiglase palga ja väga erinevate sotsiaalsete toetuste kaudu. Laste ja perede turvalisus tuleviku suhtes on tagatud kompleksselt ka siis, kui üks toetusmehhanism ei toimi või soovitud tulemust ei anna. Suurima ja väikseima tuludetsiili tulude vahe on oluliselt väiksem kui Eestis.
Meil nähakse ette vanemapalga hüvitise kaheksakordne erinevus (sisult toetus). Usume, et üks ja ainus rakendatav meetod lahendab kõik probleemid: suurendab sündimust, parandab heaolu, vähendab sotsiaalset ebaõiglust jne. Me ei vaeva ennast lastest ja peredest hooliva igakülgse strateegia (poliitika) väljatöötamisega. See ei ole erakondade poolt võimalikki, sest erakonnad soovivad positiivset tulemust saada, pidades silmas järgmisi valimisi. Pikem ja terviklik perspektiiv neid ei köida. Ühtki sõltumatut keskust selleks ei rakendata, sest siis ei saa ühe erakonna silti külge panna.
Vanemapalga hüvitise põhihäda ongi selles, et see tähtsustab üle ühte mehhanismi ja muudab olemasolevad kompensatsioonimehhanismid mõttetuks (näiteks lastetoetused, mis peetakse vajalikuks hoopis likvideerida). Nii viiakse ühiskond veelgi enam tasakaalust välja ja suurendatakse vastuolusid.
Samas ebavõrdsust suurendavas suunas rakendatakse täiendavalt ka tulumaksumäära vähendamist, mis veelgi vähendab võimalusi rakendada täiendavaid vajalikke kompensatsioonimehhanisme. Riigis lihtsalt vähendatakse oluliselt nende väljaarendamise võimalusi. Lõpptulemusena loobub riik aastas kahest miljardist kroonist sotsiaalsete probleemide lahendamiseks vajalikust rahast ja rakendab täiendavad pool miljardit ühe üksiku mehhanismi väljaarendamiseks!!!
Ja kui edasi mõelda, jõuamegi tõdemuseni, et meil väheneb sündivate laste arv. Rakendatud mehhanism ei suurenda turvalisust. Enamgi veel: muutub mõttetuks asuda tööle raamatukogus, valla või linna kultuurikeskuses, huvialahariduse valdkonnas, meditsiiniõena jne. Neil ja paljudel teistel erialadel ei soosi palgad pere ja laste muretsemist.
Inimesed pannakse liikuma ainsa eesmärgiga – leida kõrgepalgaline ametikoht, mis see ka ei oleks. See annab täiendava löögi regionaalsete erinevuste vähendamiseks, sest suunab inimesi liikuma Tallinna, kus palgad suuremad.
Veel kord: vanemapalga hüvitis, mis on suunatud emade tulu säilitamisele, kuid mida promotakse kui laste huvides rakendatavat toetusmehhanismi, on sedavõrd kardinaalne pööre, et seda tuleb rakendada väga ettevaatlikult, maksimaalselt paari-kolmekordse erinevusega suurima ja vähima vahel. Olles valmis kiires korras rakendama täiendavaid mehhanisme laste ja perede toetuseks. Kavandatu ei jäta selleks aga mingeid võimalusi.

AGU LAIUS

Õpetajate Leht © 1995 - 2003