int2.gif (386 bytes) int3.gif (1094 bytes)

Neljapäev,
17. aprill 2003
Nr 16

tel.gif (1123 bytes)tel.gif (1123 bytes)tel.gif (1123 bytes)tel.gif (1123 bytes)tel.gif (1123 bytes)
int4.gif (297 bytes)    

ÕpL

Ainenõukogu püüab õpetajaid aidata

Mart Soobik,
tööõpetuse üleriigilise ainenõukogu esimees
tausaus2.gif (113 bytes)

Möödunud aastal tegeles tööõpetuse üleriigiline töö- ja tehnoloogiaõpetuse ainenõukogu põhiliselt õppevahendite riigihanke ja õpetajate koolituse korraldamisega. Toimus neli kursust elektroonika ja üks elektriliste töövahendite teemal. Allpool annan ülevaate selle aasta olulisematest tegemistest.
 
Koolides 2002. a sügisel kasutusele võetud töö- ja tehnoloogiaõpetuse ainekava on eelmisega võrreldes suuresti muutunud. Kooliõpikud on aga olnud ülesehituselt ja sisult pikka aega ühesugused. Hädasti on vaja tänapäevaseid õpikuid, praeguste materjal on aegunud, õpetamisparadigma ning ühiskonna vajadused muutunud.
Uued õpikud
Ainenõukogus tegi Endel Rihvk ettepaneku koostada järgnevad õpikute komplektid, lähtudes ainekavas esitatud kohustuslikest teemaplokkidest ja valitavatest tööliikidest, nii et kokku moodustuks kümme õpikut, igaühes kolm alateemat. Esimene õpik üldtehniline ettevalmistus (tehnika läbi aegade, tehniline kirjaoskus, kujustamine ja tehnikalooming); teinetehnoloogiline ettevalmistus (materjalide töötlemine, elektrikäsitöövahendid, katteviimistlus); kolmaspuidutööd (puidu vormimine, puitliited, puidu treimine); neljas metallitööd (traadi- ja plekitööd, metalli käsitsi ja masintöötlemine); viies elektritööd (elektrotehnilised tööd, elektroonika, automaatika); kuues – ehistööd (metallehistööd, ehted, sepatööd); seitsmes rakenduskunst (keraamika, nahkehistööd, klaasitööd); kaheksasennistamistööd (puitesemete ennistamine, köitetööd, vitspunumine); üheksasmasinaehitus (mehaanika, velo- ja mototööd, keevitamine); kümnesmudeliehitus (lennumudelism, laevamudelism, plastitööd). Õpetaja kasutab 4.– 9. kl kohustuslike teemaplokkide õpikuid (1. ja 2. õpik) ning valib õpilastega tööliikide õpikud, mida tundides käsitleda. Õpikud sobivad abimaterjaliks mitme õppeaasta jooksul vastavalt kooli ainekavale.
Töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpikute koostamise üldkontseptsiooni (M. Soobik) võiks kirjeldada näiteks tööliigi muusikainstrumendid põhjal. Sissejuhatuses esitatakse ülevaade muusikainstrumentidest ja nende kasutusnäidetest, tekitatakse huvi, antakse teada, mida edaspidi omandatakse. Praktiline tegevus jaguneb kolmeks. Alg- ehk nn käsitöölise tasandil valmistatakse Eesti rahvapille (nt pajupilli). Kesk- ehk nn industriaalsel tasemel võetakse käsi- le pillid, mille valmistamiseks annab õpik teatud juhised, osa tuleb noortel endal välja selgitada. Käsitöövahenditele lisanduvad masinad ja seadised. Kõrgemal, nn kõrgtehnoloogilisel tasemel käsitletakse ja valmistatakse muusikainstrumente, põhitegija on noor ise. Lisandub arvuti (IT), elektroonika, automaatika. Valmistatakse näiteks elektrikitarr. Õpik suunab õpilast infot otsima, selekteerima, analüüsima, valima tõhusaid lahendusi, planeerima tegevust, kavandama eseme valmistamist. Iga alateema lõpeb (valik)ülesannete ja ohutustehniliste soovitustega praktiliseks tööks.
Siin toodud teemade loetelu ja õpikute koostamise lähtealused on esialgne visioon. Ootame õpetajate ettepanekuid ja loodame leida kaasautoreid. Uue õppeaasta alguses toimuval ainenõukogu koosolekul kavatseme õpikuautorite esialgseid tekste analüüsida. Autorid peaksid saatma kahe-kolme leheküljelise teemateksti ainenõukogu esimehele hiljemalt juuniks.
Üleriigiline konkurss (olümpiaad)
Üleriigilisele töö- ja tehnoloogiaõpetuse konkursile eelnesid piirkonnavoorud, mille tulemused pidi esitama üleriigilisele komisjonile 30. märtsiks. Kahjuks kõik maakonnad/linnad seda ei teinud (puudusid õpetajate kontaktandmed jne).
Eelseisev konkurss koosneb kolmest osast: teoreetiline, praktiline ja kodune töö. Teoreetiline osa sisaldab 20 küsimust töö- ja tehnoloogiaõpetusest, rõhk on loogilistel seostel, põhjendustel ning probleemide lahendamisel. Näidisülesanded on olümpiaadide internetileheküljel http://www.ttkool.ut. ee/olympiaadid/tko.html.
Valmistatav tööese hõlmab suuresti ainekava läbivaid teemaplokke: kujustamine ja tehnikalooming; tehniline kirjaoskus; tehnika läbi aegade ja materjalide töötlemine koos eseme valmistamisega. Praktiline tegevus koosneb eri tööliikidest, mida tuleb omavahel kombineerida. Tehniline joonis tuleb vastavalt etteantud tingimustele endal koostada.
Kodune töö peab pakkuma vaatajale ja hindajale uudseid momente tööliikide rakendustest, see peab olema varustatud sildiga, millel on õpilase, õpetaja ja kooli nimi, õpilase vanus ja klass ning eseme nimetus. Soovitame kaasa võtta piirkonnavoorus valmistatud praktilise töö, et õpetajad saaksid vahetada kogemusi ja näeksid, mida mujal on tehtud. Nendest ja kodustest töödest on kavas teha kohapeal näitus. Õpetajatele, kes tulevad Tallinnasse koos õpilasega, kavatseme demonstreerida videofilmi “Õpilastööd 2002”.
Konkursi töid hindab ainenõukogu nimetatud zürii: Villu Baumann Haapsalust, Margus Mikkor Tääksist ja siinkirjutaja. Hinnangute kriteeriumid määrab korralduskomisjon ning hindamissüsteem tehakse osalejaile teatavaks konkursi alguses. Teoreetiline ja praktiline osa annavad kumbki ca 45 ja kodune töö ca 10 punkti. Üleriigilise vooru lõpparvestuses liidetakse kolme osa punktid ja selgitatakse parimad ainetundjad.
Konkurssi toetavad ja auhindu jagavad Robert Bosch OÜ ja Step Systems, ainenõukogu premeerib õpetajaid kingitustega. Üleriigilise töö- ja tehnoloogiaõpetuse konkursi korraldab Tallinna Pedagoogikaülikooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse didaktika lektoraat 26. aprillil algusega kell 11 TPÜ tööõpetuse õppehoones.
Suvekonverents
Õpetajatele toimub 2.–4. juunini Pärnumaal Lepanina hotellikompleksis kolmepäevane rahvusvaheline suvekonverents “Uus ja huvitav töö- ja tehnoloogiaõpetuses”. Konverentsist võtavad osa ka Soome tehnilise töö õpetajad, ühtlasi tähistab Step Systems Eesti OÜ oma 10-aastast sünnipäeva.
Põhisõnavõtjad on õpetajad. Soome poolt tutvustatakse uut tööohutuse õpikut ja hooldemeistri töökohustusi, juttu tuleb nende ainekavast ja ülikooli koolitusest.
Ootan sõnavõtjate esinemissoove (15 töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajat). Ettekannete ja saadetud materjalide põhjal kavatseme koostada kogumiku, kus oleksid nii soomlaste kui ka eestlaste tööd ja mõtted. Toimuvad bussiekskursioonid ettevõtetesse ja koolidesse ning töötoad. Info ja eelregistreerimine (22. maini) tel 056 499 135 ja e-postiga msoobik@tpu.ee. Konverentsi kavaga saab tutvuda aadressil www.tpu.ee/taienduskoolitus.html, valida tööõpetus ja suvekonverents.
Töökeskkond ja hooldemeister
Õpetaja ja õpilaste kehvadest töötingimustest on palju räägitud, oleme saatnud ministeeriumile taotlusi, kus oleme olukorda põhjendanud ja esitanud ettepanekud nende parandamiseks (vt 8. ja 15. märtsi 2002 ÕpL). Seni on probleem jäänud lahenduseta. Esitan veel kord ainenõukogu ettepanekud.
1. Hakata töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajatele maksma sihtotstarbelist lisatasu õppetöökoja hooldamise eest. Koolis, kus tunnid toimuvad liitklassides, s.t väikeses koolis, oleks tasu 500 kr; ühe paralleelklassiga koolis 1000 kr; kahe paralleelklassiga koolis 1500 kr; suuremas koolis, kus klasse üle kahe paralleelklassi, 2000 kr kuus.
2. Arvestada ministeeriumi eelarvesse ressursid infotehnoloogia rakendamiseks töö- ja tehnoloogiaõpetuse tundides (arvuti, printer, kujustamise ja tehnilise joonestamise programmid).
3. Eraldada omavalitsustele sihtotstarbeline summa töö- ja tehnoloogiaõpetuses kasutatavate materjalide jaoks (vähemalt 200 kr õpilase kohta õppeaastas).
4. Soovitada omavalitsustel korraldada igal aastal töö- ja tehnoloogiaõpetuse õppetöökodade ülevaatus, teha töökoja parendamise-rekonstrueerimise kava, rahastada selle rekonstrueerimist ning seadmete hankimist.
5. Määrata Tallinna Pedagoogikaülikooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse eriala koefitsiendiks neli, kuna õppetöö toimub väikestes rühmades ja on tänapäevaste seadmete kasutamise tõttu kulukas. Leida ressursid töö- ja tehnoloogiaõpetuse eriala õpperuumide kaasajastamiseks ja sisseseade muretsemiseks.
Nende murede lahendamine pole võimatu, kuid seni on neid vist vaadeldud kui ebaolulisi. Aeg on asjul sarvist haarata ja tegutsema hakata, luua normaalsed õpitingimused õpilastele ja õpetajatele, üliõpilastele ja õppejõududele.
Õpilastööde konkurss ja reis Itaaliasse
Ainenõukogu tahab korraldada sügisel õpilastööde konkursi “Hea Eesti idee”, kuhu on oodatud töö- ja tehnoloogiaõpetuse tundides, huviringides ja kodus valmistatud praktilised esemed. Ideed peavad olema uudse vormi või konstruktsiooniga ja praktiliselt kasutatavad, valmistatud kodumaistest materjalidest. Valmistada võib mänguasju, köögi tarbeesemeid või lihtsaid mööbliesemeid. Igale tööle peab lisama lühikese eset iseloomustava jutu ja joonise. Jutu esitab autor koos joonise ning tööesemega ühel-kahel lehel A-4 formaadis. Püüame leida sponsoreid, kes meie ettevõtmist toetaksid ja iga vanuserühma paremaid tunnustaksid.
Tööõpetuse ainenõukogu on plaaninud täienduskoolitusreisi Itaaliasse 19.–29. septembrini. Reis kulgeb läbi Soome (külastatakse Helsingi Ülikooli) ja Rootsi, Taani, Saksamaa ning Austria. Tagasi sõidetakse läbi Poola ja Baltimaade. Osavõtuks palun aegsasti märku anda.

Õpetajate Leht © 1995 - 2003