Soome keele õpetajad kohtuvad igal koolivaheajal

Järvi Lipasti, Soome instituudi kultuurisekretär

25. ja 26. oktoobril toimus Tartus juba XXI soome keele õpetajate täienduskoolitus-seminar. Teemaks soomerootslus, sest 6. november on soomerootslaste püha – svenska dagen.
 
Seminaril püüti vastata küsimusele, kes on see 6% Soome elanikest, kelle tõttu on Soomes kaks riigikeelt. Esinejad väitsid, et soomerootslased vaatavad jäähokit küll Rootsi televisioonist, aga on soomlaste poolt. 900 aastat Soomes elamist annab neile õiguse pidada end soomlasteks. Rootsiga pole neil muud ühist kui keel, mille sõnavara ja hääldus pealegi Rootsi riigikeelest erinevad.
Rootslased Soomes
Mark Wallenius andis ülevaate sellest, kuidas soomerootslased Soome aladele sattusid. Esimesed kalurid tulid asustamata rannikualadele 12. sajandil. Hiljem, 16.–18. sajandil, mil Soome oli Rootsi kuningriigi osa, võeti tööle rootsikeelseid ametnikke. Soomerootslasi on olnud sellest alates kogu aeg umbes 300 000, aga nende osatähtsus rahvastikus on pidevalt vähenenud. 1880. a moodustasid nad Soome elanikkonnast 14,3%, ja 2000. a 5,7%. Põhjusteks madal sündimus ja segaabielud soomekeelsetega. Paljud on kolinud töö ja pere tõttu soomekeelsetele aladele, kus pole rootsikeelseid koole. 19. sajandi rahvusliku liikumise ajal valisid paljud soomerootslased Snellmani põhimõtet “Üks meel, üks keel” järgides vabatahtlikult soome keele. 1950.–60. aastatel läksid paljud Rootsi, kus oli lihtsam tööd saada.
Soomerootslased elavad enamasti rannikualadel Pohjanmaal ja Turu saarestikus Lääne-Soomes. Palju soomerootslasi on Lõuna-Soomes, aga seal oskavad nad enamasti ka soome keelt.
Mark Wallenius toonitas, et soomerootslasi ei saa võrrelda baltisakslastega Eestis, sest Soomes olid rootsikeelsetel ja soomekeelsetel ühesugused õigused. Samuti ei pea vett võrdlus viimastel aastakümnetel Eestisse kolinud venekeelse elanikkonnaga.
Rootsikeelse Åbo akadeemia sotsioloog Kjell Herberts rääkis keelepoliitikast ja kakskeelsusest Euroopa kontekstis. Igal EL-i maal on vähemalt üks vähemuskeel, kuid ainult neljas riigis on vähemuskeel riigikeele õigustes. Soome keeleseaduse järgi on omavalitsusüksus kakskeelne, kui seal elab 6% või vähemalt 3000 vähemuskeele kõnelejat. Kakskeelsed on näiteks nii Helsingi, kus 6,3% elanikest on rootsikeelsed, kui ka Tammisaari, kus 17,6% elanikest on soomekeelsed. Maailma kõige rootsikeelsem vald asub Soomes. Nii palju rootsikeelseid elanikke kui Korsnäsis (96,50%), pole üheski Rootsi omavalitsusüksuses.
Nagu Muumimaailm
Kjell Herberts andis ülevaate Ahvenamaast, kus inimesed on keelelt soomerootslased, identiteedilt aga ahvenamaalased, st ei pea end soomlasteks ega rootslasteks. Ahvenamaal on palju eriõigusi: oma postmark, saar on demilitariseeritud ja sealsetel noormeestel ei ole armeekohustust. Maad saab Ahvenamaal osta ainult see, kes on seal viis aastat elanud ja valdab rahuldavalt rootsi keelt. Ahvenamaa elanikest on 93,2% rootsikeelsed ja soome keelt koolis õppima ei pea.
Soomerootsi kultuurkapitali (Svenska Kulturfonden) projektijuht Veronica Hertzberg rääkis, et Svenska Kulturfonden’isse kuulub üle 400 fondi, mis sel aastal jagavad soomerootsi kultuuri toetuseks kokku 16 miljonit eurot. Ka Eesti soome keele õpetajate seminar toimus Soomerootsi kultuurkapitali abiga.
Soomerootslaste haridus on gümnaasiumi- ja kõrgkoolikeskne, 40 rootsikeelse gümnaasiumi kõrval on vaid mõned üksikud kutsekoolid. Rootsikeelset kõrgharidust on võimalik omandada viies kõrgkoolis. Soomes ilmub 11 rootsikeelset päevalehte, on kaks rootsikeelset raadioprogrammi ja televisioonis 9% saadetest rootsikeelsed, enamasti küll vaataja seisukohast halval ajal. Soomerootslaste tähtis sündmus on Staffetkarnevalen – teatejooks, kus saab kokku umbes 12 000 rootsikeelsest algkoolilast. Seal tekib ühtekuuluvustunne. Kuningas Gustav Adolfi surmapäeval, 6. novembril, on svenska dagenit tähistatud juba alates 1906. aastast. Luutsinapäeval, 13. detsembril, valivad soomerootslased Lucia, kes viib valgust ja rõõmu vanadele ja väetitele. Soomerootslaste kohtumispaigad on ka Helsingi raamatumess ja popmuusikafestival Pop-kalaset.
Veronica Hertzberg võrdles soomerootsi ühiskonda tuntuima soomerootsi kirjaniku Tove Janssoni loodud Muumimaailmaga, mis on tuttav ja turvaline, aga oma väiksuses võrdlemisi igav.
Sügavkülmas seisnud keel
Helsingi ülikooli rootsi keele lektor Maria Green-Vänttinen võrdles soomerootsi keelt sügavkülmas olnud keelega, milles on säilinud mitusada aastat vanad jooned, mis riigirootsi keelest ammu kadunud. Soomerootslased ei “laula” nagu rootslased, vaid räägivad sama monotoonselt kui soomlased. Soomerootsi keelehooldajad seisavad hea selle eest, et soomerootsi keel püsiks rootsi keele variandina ega muutuks omaette keeleks. Pikemalt peatus Maria Green-Vänttinen kakskeelsusel. Peres, kus üks vanematest on rootsikeelne, kasvatatakse lapsest tavaliselt kakskeelne ning vähemuse kultuuri alalhoidmiseks pannakse ta rootsikeelsesse lasteaeda ja kooli.
Soome keele õpetajatega tulid kohtuma Tartus elavad või õppivad soomerootslased Regina Lehtola, Jessica von Wendt ja Simona Lilius, kellega arenes sisukas vestlus ning kes vastasid ausalt ka ebamugavatele küsimustele.
Seminari praktiline osa oli soomerootsi õhtusöök, mille valmistas Vanemuise teatrikohvik.
Õhtu tipphetk oli aasta soome keele õpetaja väljakuulutamine. Suursaadik Jaakko Blomberg andis tiitli TÜ soome keele lektorile Margit Kuusele. Tema õpik “Suomi selväksi” on pälvinud paljude õpetajate ja õpilaste kiidusõnad.
Lähemalt soomerootslastest http:// www.folktinget.fi/svenskt/svefifi.pdf, toiduretseptid http://www.finst.ee/ soomerootsiretsept.htm.
Soome keele õpetajate aastaring
Soome keele õpetajad ja õppijad käivad koos kuus korda aastas.
Talvisel koolivaheajal korraldab kokkusaamise Soome Keele Õpetajate Selts. Soome keele päeva 9. aprillil on tähistatud alates 1997. aastast üleriigilise soome keele olümpiaadiga Agricola. 1997. a lisandus koolituskalendrisse suvine keelekursus Pärnus, kuhu igal aastal pääseb 45 õpetajat. Kolmel viimasel aastal on õpetajate initsiatiivil korraldatud Aleksis Kivi päeva, mis on mõeldud eelkõige soome keele õppijatele. Alates 1997. a on Soome suursaatkond tunnustanud parimaid õpetajaid aasta soome keele õpetaja tiitliga. Ükski õpetaja ei jäta oma koolis tähistamata ka Soome Vabariigi aastapäeva 6. detsembril.