Eestil tuleb käivitada oma LUMA-projekt

TÕNU TÕNSO

Nõukogude industriaalühiskonnas peeti reaalainete ja matemaatika õpetamist väga tähtsaks, neil ainetel oli õppekavas vääriline koht. Parteikomitees trooniv Klavdia Jurjevna sai aru, et kui koolipingist väljub reaalteadustes harimatu põlvkond, ei ole meil varsti enam loovaid insenere ega ka keskastme spetsialiste. Kui kaovad insenerid ja tehnikaspetsid, kaob aga ka kõrgtehnoloogiline tootmine ja riik muutub kolmandajärguliseks arengumaaks, mis ei suuda toota ajusid nõudvat kaupa ning on sunnitud elama tuleviku arvel, s.t eksportima loodusvarasid.
 
Laulva revolutsiooni järel andis partei juhtohjad üle komsomolile. Aga komsomol oli kõigil Nõukogude Liidu rahvastel sõimusõna. Komsomol – see oli korruptsiooni, pugejalikkuse ja nürimeelsuse sünonüüm. Korralik inimene käis komsomolist kaugelt ja kaarega ringi. Sellepärast, et see värk haises.
Igas otsuses peegeldub otsustaja autobiograafia. Nii läks ka nende meie Kerstikeste ja Jürikestega, kui nemad otsustama pääsesid. Kõigepealt kuulutati kõik õppeained tähtsuselt samaväärseteks (nagu saaksid samaväärsed olla emakeel ja perekonnaõpetus, matemaatika ja “5. klassi psühholoogiakursus”) ning asuti usinalt vähendama emakeele ja reaalainete tunnimahtusid. Tuntud ministeeriumiametnik kuulutas ajalehes rõõmusõnumit: “Meil õnnestus oluliselt vähendada reaalainete tundide arvu!”
Matemaatikatunde kolmandiku võrra vähem
Ja läks nii, et matemaatika tunnimahtusid on viimase 15 aasta jooksul vähendatud umbes kolmandiku võrra. Kui seda kolmandikku õppeaastates väljendada, siis tähendaks see 12-aastase keskkooli puhul, et praegune keskkoolilõpetanu on õppinud matemaatikat 12 aasta asemel ainult kaheksa aastat. Et laste omandamisvõime pole oluliselt paranenud, peaks praegune keskkoolilõpetaja tundma matemaatikat umbes sama palju kui omaaegne 8. klassi lõpetanu...
Et oma sigaduste tagajärgi varjata, tehti mitmesuguseid trikke. Näiteks ühendati eesti keel ja kirjandus üheks õppeaineks, kõigi ainete õppekavad (sh õpitulemused) sõnastati aga võimalikult uduselt. Kõik katsed udutamist vähendada hävitasid ministeeriumiametnikud juba eos. Kui matemaatikud tahtsid ainekava klasside kaupa lahti kirjutada, lubas ministeerium seda teha ainult kooliastmete kaupa. Kui matemaatikud tahtsid seadustada keskkoolis kahetasemelise õppe (matemaatika kitsas ja lai kursus), jättis ministeerium laia kursuse riiklikust õppekavast välja.
Köögitüdrukud riigitüüri juures
Kokku võttes anti peaaegu hävitav löök põhiainete^* (emakeel ja matemaatika) pihta ning mahitati selle varjus mitmesuguseid “väljaimetud” sotsiaalaineid, mille õpetamisel puudusid nii traditsioonid ja õpetajaskond kui ka õppevahendid. Komsomoli autobiograafiline loosung: “Iga köögitüdruk riiki juhtima” realiseeriti Eesti kooli õppekavas.
See, mida ja kuidas õpivad koolis lapsed, määrab riigi tuleviku. Köögitüdrukud on riigi rappa juhtinud. Ajavahemikul 1993–2002 on Eesti eksport olnud impordist väiksem 152 miljardi krooni võrra, kusjuures kaubandusbilansi puudujääk oli esimestel aastatel suhteliselt väike, aga 2000. a lisandus juba 20,9 miljardit, 2001. a 21,2 miljardit ning 2002. a kümne kuuga 22,5 miljardit krooni.
Kokku võttes – Eesti on muutunud konkurentsivõimetuks riigiks ja see, et meie ettevõtted lähevad võileivahinna eest välismaiste ettevõtjate kätte, on negatiivsest kaubandusbilansist tuleneva raha liikumise protsessi seaduspärane tagajärg.
Nüüd, kus emakeele, reaalainete ja matemaatika vihkajad on hariduse juhtimise juurest võimetekohasema töö peale jõudnud, saab ehk vankri tee peale tagasi aidata. Algklassides tuleb veidi suurendada emakeele- ja matemaatikatundide osatähtsust, lapsed peavad õppima korralikult lugema-kirjutama ning arvutama ja loogiliselt arutlema. Need oskused aitavad lapsi ka kõigis teistes ainetes.
Matemaatika on tähtis
Eestis kulutatakse algklassides matemaatika õpetamisele esimeses kooliastmes 14,7% kohustuslike nädalatundide arvust, samas on see Euroopa komisjoni finantseerimisel toimunud Euroopa Matemaatika Seltsi uurimuse “Matemaatikaõpetuse ühtne tase Euroopas 16-aastastele noorukitele” andmetel keskmiselt 20% kogu õppeajast.
Tuleb loobuda curriculumi sõnavahu taha peidetavast suhtumisest, nagu oleksid kõik õppeained võrdse tähtsusega. Nii ülalnimetatud projektist kui ka OECD varasematest uuringutest nähtub, et enamik maid loeb matemaatikat tähtsuselt teiseks õppeaineks peale emakeelt. Eranditeks on Holland, kus matemaatika järgneb infotehnoloogiale ja teisele keelele, ning USA, kus matemaatikat on loetud mingitel perioodidel koguni kõige tähtsamaks õppeaineks.
Mida siis veel teha, et vanker kraavist välja aidata? Tuleks õppida edukamatelt naabritelt, praegu näiteks Soomelt. Kui kaheksakümnendate aastate lõpus ületas Eesti matemaatikaõpetuse tase Soome oma, siis nüüd on olukord vastupidine. Soomlased on olnud edukad rahvusvahelistes TIMSS- ja PISA-testides, tõustes seniste liidrite (Jaapan, Singapur, Taiwan, Lõuna-Korea) kannule. Muide, kõigi liiderriikide kaubandusbilanss on positiivne. See on ka loomulik. Reaalainete õpetamise hea tase on reaalteaduste ja insenerkonna arengu alus, reaalteaduste arenguga kaasneb teadustulemuste juurutamine praktikasse kõrgtehnoloogiliste toodetena.
Soomlaste edu taga on riiklik LUMA (Luonnontiede ja Matematiikka) – loodusteaduste ja matemaatika eelisarendamise projekt põhirõhuga loodusteaduste ja matemaatika õpetamise parandamisele.
Tasub eeskuju võtta
Soomlaste LUMA-projekt algas 1996. aastal ja lõppes 2002. aastaga. Lugenud LUMA-projekti kokkuvõtvaid materjale, arvan, et väga suurt osa soomlaste tehtust tuleks ka Eestis proovida läbi viia. Mõned üksikud näited.
– Igaüks peaks saama õppida jõukohasel tasemel. Et õpetajal oleks võimalik õpetust veidigi individualiseerida, peab olema tal valida mitme raskusastmega õppematerjali vahel. Selliste õppematerjalide tootmist tuleb aga riiklikult toetada.
– Õppekorraldust, õppemeetodeid ja õppematerjalide valikut tuleb mitmekesistada, nii et õpilased saaksid rohkem vaadelda ja katsetada, avastada ja oma teadmisi rakendada nii kooliülesannetes kui ka igapäevaelu probleeme lahendades. Tuleb rohkem rakendada tegevuslikke õppemeetodeid (aktiivõpe); vastavasisuliste õppematerjalide tootmist riiklikult toetada.
– Matemaatika ja loodusteaduste eri haridusastmete õpetajad ja õppejõud saavad teha ja peavad tegema omavahelist koostööd. Selleks, et aineõpetajate koostöö paremini sujuks, tuleb seada matemaatika ja reaalainete õppekavad omavahel kooskõlla. Koostööst ei tohi jääda kõrvale need õpetajad ja õppejõud, kes õpetavad ülalmainitud aineid kutseharidussüsteemis ning rakenduskõrgkoolides.
– Matemaatika ja loodusteaduste õpetajad ja õppejõud peavad tegema tihedat koostööd ka nende ainete õpetajatega, kes rakendavad matemaatikat ja loodusteadusi. Hea matemaatika ja loodusteaduste tundmine aitab rakendajatel õppida probleeme lahendama, hea rakenduste tundmine annab matemaatikale ja loodusteadustele elulähedase väljundi.
– Senised uurimused ei ole täheldanud, et üks sugupool oleks teisest reaalainetes oluliselt võimekam. Seetõttu on vaja rakendada sobivaid näiteid ja mudeleid, et suurendada tüdrukute huvi matemaatika ja loodusteaduste vastu ning parandada nende õpitulemusi. Ühtlasi tuleb rohkem kasutada selliseid õppeülesandeid, mis suurendaksid matemaatika ja reaalainete huvi nende poiste hulgas, kes võivad põhikoolist välja langeda. LUMA-projekti realiseerimise järel ilmnes, et soome poiste ja tüdrukute tulemuste erinevus oli muutunud statistiliselt väheoluliseks.
– Ülikoolihariduses tuleks aga püüda selle poole, et matemaatika ja loodusteaduste õpetamine ei muutuks ainult naiste ametiks. Ülikoolid peavad ette valmistama nii palju õpetajaid, et kõik vabad õpetajakohad saaksid täidetud.
– Selleks, et uuendused kiiresti leviksid, on vaja moodustada pilootkoolide infovõrk, ühtlasi toetada mitmesuguste elektroonsete (sh veebipõhiste) õppematerjalide ja infosüsteemide tootmist.
– Suur osa LUMA-projekti rahast oli suunatud õpetajate täienduskoolitusele. Õpetajate täienduskoolitus peab muutuma koolitusfirmade tulusast ärist kasumi teenimisele mitte orienteeritud riiklikuks täienduskoolituse süsteemiks, millega tagatakse õpetajate kogu elu kestev erialaline enesetäiendamine. Suur osa riiklikust täienduskoolitusest tuleb läbi viia kohalikes pilootkoolides või maakondlike ainekomisjonide abil. Pilootkoolid peaksid tegelema ka kohaliku elanikkonna täienduskoolitusega. Nii õnnestub paremini ära kasutada kohalikku hariduspotentsiaali ja realiseerida kogu elu kestva õppe põhimõtet võimalikult laialdaselt.
– Soomes on üle kümmekonna aasta rakendatud gümnaasiumis kahetasemelist reaalainete ja matemaatika õpetust. Neil oli enne LUMA-projekti algust probleemiks see, et matemaatika, füüsika või keemia pika kursuse valinud keskkooliõpilasi ei jätkunud nii palju, kui oli pakkuda kohti ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide tehnika ja loodusteaduste erialadel. Projekti realiseerimise ühe tulemusena suudeti suurendada gümnaasiumi pika kursuse valinud õpilaste arvu nii palju, et kuigi ka häid matemaatika- ja loodusteaduste teadmisi nõudvate üliõpilaskohtade arv suurenes 3000 võrra, suudetakse nüüd need kohad täita keskkoolis matemaatikat, füüsikat ja keemiat süvendatud kursuse järgi õppinutega.
Trükkisin välja LUMA-projekti kokkuvõtva raporti materjalid (kokku 312 lehekülge). Need on kättesaadavad aadressil http://www.oph.fi/SubPage. asp?path=1;443;3218;6717;7673.
Samas võib leida ka PISA-testide tulemuste analüüsi.
Suur osa soomlaste tehtust väärib rakendamist ka Eestis. Selleks on vaja head tahtmist ning matemaatikat ja loodusteadusi õpetavate inimeste koostööd. Soomlased nimetavad oma LUMA-projekti ka matemaatika ja loodusteaduste õpetamise arendustalguteks. Ainult koos suudame vankri kraavist välja tirida.
 
^* Vahel nimetatakse põhiaineid ka vahendaineteks – korralik emakeele ja matemaatika valdamine aitab ka kõiki teisi aineid hoopis paremini õppida.