Euroopa keelemapp võõrkeele õpetamisel

EGE MEISTER,
TRIIN BRENNER,

Tallinna Polütehnikumi
inglise keele õpetajad
tausaus2.gif (113 bytes)

29. jaanuaril toimus Tallinna Polütehnikumis koostöös Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega kutsekoolide inglise keele õpetajate täienduskoolitusseminar “Euroopa keelemapi tasemete kasutamine ja enesehindamine”.
Seminarimõte tuli Euroopa Liidu koostööprojektist LENTEC (tehnilise inglise keele õppimine), mis algas 2001. a ja mille raames pakutakse õpilastele võimalust töötada virtuaalses õppekeskkonnas koos Euroopa mitme tehnikakooliga. Projektis osalevad Rootsi, Hollandi, Sloveenia, Taani ja Prantsusmaa koolid. Eesmärk on motiveerida õpilasi kasutama tehnilist inglise keelt suhtluskeskkonnas, tuginedes kooli õppekavale ja ettevõtete pakutud probleemidele. Õpilased saavad koos partnerkoolide õpilastega virtuaalselt arutada ja lahendada erinevaid küsimusi, neil on võimalus hinnata oma keeleoskust ja -vajadusi igapäevatöö(k)s. Enesehindamise vormid on välja töötanud Göteborgi Ülikool. Kõik osaoskused peaksid vastama Euroopa keelemapi (E.L.P. – European Language Portfolio) tasemetele.
Kogu projekti koordineerib CINOP (organisatsioon Hollandis), mis tegeleb innovatiivsete meetodite arendamisega hariduses. Projektis osalevate riikide õpetajad saavad kokku kaks korda aastas, seekord peeti aru Tallinnas. Meie seminaril Eesti õpetajatele esinesid ettekannetega Polly Perkins (CINOP, Holland) “Keeleaudit töökohal ja kasutusvõimalused koolis”, Anne Dragemark (Göteborgi Ülikool, Rootsi) “Enesehindamine”, Sylvi Vigmo (Göteborgi Ülikool) “Rootsi keelemapp, Euroopa keelemapp”, Bernarda Kosel (Ljubljana Tehnikaülikool, Sloveenia) “Probleemidel baseeruv keeleõpe”, Frans van Hoek (CINOP, Holland) “E-õpe”. Eesti õpetajad pidasid eriti huvitavateks Bernarda Koseli ja Frans van Hoeki ettekandeid.
Osavõtnute arvamused
Polly Perkins, projektijuht: “Projekt on hea viis integreerida keelt ja tehnilisi õppeaineid. Eesti õpetajate seminar oli kasulik nii esinejatele kui ka kuulajatele – pani ideed ja mõtted liikuma.”
Anne Dragemark: “Mis puudutab enesehindamist, siis isegi need õpetajad, kes alguses suhtusid sellesse üsna skeptiliselt, on nüüdseks entusiastlikuks muutunud. Eesti õpilased, keda intervjueerisime, olid tõsised keeleõppijad ja teadlikud sellest, mida neil oleks vaja rohkem õppida.”
Marianne Gevers (Holland): “Lisaks projekti koosolekule külastasime Tallinna Majanduskooli. Loodame Eestist leida uusi partnereid, eriti meie virtuaalõppe projektidesse.”
Tallinna Polütehnikumi õpilaste arvamused projektist on üldiselt positiivsed. Ainuke, millega rahul ei olda: 45 minutit on liiga lühike aeg, et ära teha oma ülesanded ja siis veel teiste riikide õpilastega suhelda, eriti siis, kui ühe arvuti taga istub 2–3 õpilast. Meeldivad harjutused ja see, et vestlustoas saab teada teiste õpilaste arvamusi nende kohta. Avaldati arvamust, et huvitav oleks ka nende teiste õpilastega silmast silma kohtuda.
Projektis osalejad saavad viimast korda kokku tänavu septembris Sloveenias Ljubljanas. Seal pannakse kokku ka raamatuke projekti käigus omandatud kogemustest ning koostatud materjalidest.
Loodame, et ka edaspidi tekib võimalusi projektides osaleda. Üritame liituda uue Leonardo projektiga, et uurida koos Eesti kutsekoolide võõrkeeleõpetajatega enesehindamisvõimalusi ja -viise Göteborgi Ülikoolis.