Pereväärtused muutuvad

Viimase 10–15 aasta jooksul Eesti vaimses sfääris toimunud muutustest suurim on suhtumise muutumine naise rolli ühiskonnas ja peres. Naise rolli muutus ühiskonnas on muutnud ka tema rolli perekonnas.
 
Küsimusele, kas ja kuidas on viimastel aastatel muutunud soorollid perekonnas, on üpris keerukas vastata. Loomulikult võib vastamisel lähtuda oma kogemusest ja jälgimisoskusest, ent sellise lähenemise puudus on, et oleme oma soorollides tugevalt kinni ning meie ettekujutused on mõjustatud meie enese muutumistest. Aja jooksul hakkavad inimesed väärtusi ümber hindama – ühed väärtused muutuvad olulisemaks, teised taanduvad oma tähtsuselt. Sotsioloogiline vaatenurk annab võimaluse vaadata arengut pikaajalises perspektiivis märksa objektiivsemalt.

Perekonnatüübid
Tänapäeval võib tuua välja viis abielutüüpi euroopalikus tähenduses:
- partnerlusabielu – partneriga koos vaba aja veetmine, mitmesugustel teemadel kõnelemine, soov arutleda ja vaielda probleemide üle, majapidamistööde jagamine;
- vastastikune suhteabielu – üksteise austamine ning hindamine, mõistmine ja tolerantsus, truudus;
- sotsiaalset tüüpi abielu – kõige rohkem hinnatakse sarnast sotsiaalset tausta, ühiseid religioosseid tõekspidamisi, sarnaseid poliitilisi vaateid;
- majanduslikku tüüpi abielu – võrdne sissetulek, head elamistingimused, laste olemasolu;
- sidemetest vaba abielu – hinnatakse elamist vanematest eraldi ja õnnelikke seksuaalsuhteid.
Esitatud tüübid tähendavad, et mingit tüüpi abielus domineerivad teatud ootused, kuid see ei tähenda, et teisi aspekte abielus poleks – need jäävad lihtsalt mõnevõrra tagaplaanile.
Kui kõnelda mehe ja naise muutuvatest rollidest perekonnas, siis minu käsitluse esmane prioriteet on naise rolli muutumine, ja mitte ainuüksi perekonnas, vaid ühiskonnas tervikuna. See asjaolu on suures osas määratlenud ka mehe ja naise rolli muutumise perekonnas.
Olen veendunud, et pärast taasiseseisvumist ei ole Eesti ühiskondliku elu üheski teises sfääris toimunud sedavõrd olulist pööret inimeste hoiakutes kui suhtumises naise rolli ühiskonnas ja perekorras. Aset on leidnud tõeline emantsipatsioon. Enam ei arvata, et naise eneseteostamise peamine viis on laste muretsemine ja kasvatamine. Meeste ja naiste majanduslikud rollid perekonnas on võrdsustunud. Naisi vaadeldakse märksa sagedamini teostamas ennast tööl, mitte kodus. Toetatakse naise õigust olla üksikema. Aluse taoliste väidete esitamiseks annab kahe uuringu tulemuste võrdlemine. Tegu on küsitlustega, mille sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll korraldas 1990. ja 1999. a. Esimesel juhul oli tegemist maailma väärtuste, teisel Euroopa väärtuste uuringuga. Mõlemas uuringus küsitleti tuhandet vähemalt 15-aastast eestimaalast.

Õnneliku abielu tingimused
Mida peavad inimesed õnneliku abielu jaoks kõige olulisemateks tingimusteks, milleta ei saa ideaalset abielu eksisteerida? Järgnev loetelu kajastab inimeste ettekujutust õnneliku abielu tingimustest tähtsuse järjekorras.
- Vastastikune ausus ja lugupidamine
- Lapsed
- Truudus
- Mõistmine ja leplikkus
- Õnnelikud seksuaalsuhted
- Vanematest lahus elamine
- Küllaldane sissetulek
- Head elamistingimused
- Majapidamistööde jagamine
- Ühised religioossed tõekspidamised
- Sama sotsiaalne taust
- Poliitiliste vaadete sarnasus
Ootustes õnnelikule abielule on vähenenud laste ja heade elamistingimuste olemasolu, tähtsamaks on muutunud leplikkus. Praegu esitatakse abielule vähem tingimusi kui varem. Meeste ootustes on 12 protsendipunkti võrra vähenenud laste olemasolu, kuue protsendipunkti võrra vastastikune austus ja lugupidamine ja vanematest lahus elamine ning viie protsendipunkti võrra head elamistingimused. Leplikkus on kuue protsendipunkti võrra tähtsustunud.
Naiste ootustes on 12 protsendipunkti võrra vähenenud heade elamistingimuste olemasolu, üheksa protsendipunkti võrra laste olemasolu, vastavalt nelja ja kolme protsendipunkti võrra majapidamistööde jagamine ning küllaldane sissetulek. Ka naiste ootustes õnnelikule abielule on kasvanud leplikkuse tähtsus (kolme protsendipunkti võrra).
Suurimad muutused arusaamades, mis teeb abielu õnnelikuks, on aset leidnud just nooremate inimeste hulgas, mis on ka loomulik, sest nende väärtushinnangud kujunesid ühiskonna üleminekuperioodil. Noored esitavad õnnelikule abielule märksa madalamaid tingimusi kui nendevanused inimesed 15 aastat tagasi.
Muutused ootustes õnnelikule perekonnaelule on tingitud ühelt poolt sotsiaalmajanduslikust keskkonnast, teisalt aga naise rolli väga olulisest muutumisest ühiskonnas. Naist on hakatud perekonnas kõrgemalt väärtustama. Teda nähakse rohkem ka väljaspool perekonda ja lasteta, pigem indiviidina, kel ei pea olema kindlaid raame.

Lapse tähtsus väheneb
Küsimusele “Kas naisel peab olema lapsi, et ennast teostada või pole see vajalik?” vastas Eestis 1990. aastal 84% vastajatest, et naisel peab olema laps. Kümme aastat hiljem pooldas sarnast seisukohta vaid 67%. Vanemad inimesed on tunduvalt kindlamalt veendunud, et naisel peab olema laps. Näiteks 15–24-aastaste hulgas toetab seda seisukohta 45% vastanutest, kuid üle 60-aastaste seas 78%. Viimase kümne aasta jooksul on suuremad muutused toimunud just noorte arvamustes – endisest rohkem on neid, kes leiavad, et naisel ei pea eneseteostuseks last olema.
Küsimusele, kas töötav ema suudab luua oma lastega sama soojad ja tihedad suhted nagu mittetöötav ema, vastas 1999. aastal jaatavalt 67% Eestis küsitletuist. Kümme aastat varem oli antud seisukoha pooldajaid 80%. Mehed on naistega võrreldes märksa radikaalsemal seisukohal. Näiteks vaid 58% meestest nõustub väitega, et töötav ema suudab luua lastega sama soojad suhted kui mittetöötav, kuid naistest pooldab seda seisukohta 75%. Seega on naised varmamad kinnitama, et töötava ja mittetöötava naise suhted lapsega ei erine. Vastajate vanus ei ole siinjuures oluliseks arvamusi diferentseerivaks faktoriks.
Naist ei nähta praegu kaugeltki kodukesksena ja sellisena, kelle jaoks on kodu ning lapsed just see, mida ta tegelikult soovib. 1990. aastal oli Eestis 89% neid, kes leidsid, et töökoht on muidugi hea, kuid see, mida enamik naisi soovib, on kodu ja lapsed. Kümme aastat hiljem oli selle seisukoha toetajate arv langenud juba 61%-le.

Abielu läheb moest
Rohkem on hakatud abielu pidama vanamoodsaks institutsiooniks. Paljude Euroopa riikidega võrreldes püsib abielu Eestis aga veel päris kindlal alusel.
Langenud on abielu kui institutsiooni staatus. Kui 1990. a oli Eestis 10% neid, kes pidasid abielu iganenud tavaks, siis kümme aastat hiljem oli samal seisukohal juba 15% vastajatest. 15–24-aastaste hulgas on vastav suhtarv 25, 25–29-aastaste seas 17%. Abielu kui institutsioon on oma väärtust kaotanud kõigis vanusegruppides, kuid enim nooremates. Meeste-naiste arvamustes erinevused praktiliselt puuduvad: 14,9% mehi ja 13,4% naisi peab abielu iganenud tavaks.
Üpris palju on riike, kus on Eestiga võrreldes veel rohkem inimesi, kes arvavad, et abielu on iganenud tava. Prantslastest on tervelt 36% abielu suhtes eitaval seisukohal, Luksemburgis 33, Sloveenias 27, Suurbritannias ja Portugalis 26, Hollandis ja ?veitsis 25%. Kõige vähem peavad abielu iganenuks poolakad ja albaanlased.
Aina kõneleme sellest, et meil ei austata abielu kui tava, ning pahandame selle üle, kuid mujal ollakse veelgi selgemalt eitaval seisukohal abielu suhtes. Seda ka riikides, mida iseloomustavad pikaajalised usutraditsioonid. Isegi katoliiklikes maades leidub rohkem kui Eestis inimesi, kes peavad abielu iganenud nähtuseks.
Tuleb välja, et oleme oma arusaamas tagurlikud. Nooremad inimesed on nagu tuleviku lakmuspaber ja selleski küsimuses selgub, et just noored keeravad abielule kui tavale sagedamini selja kui vanemad inimesed. Soost, haridusest ning rahakoti paksusest suurt ei sõltu suhtumine abielusse. Seda võib siiski öelda, et materialistliku ilmavaatega inimesed hoiavad perekonnast rohkem kinni kui need, kes on orienteeritud enese harimisele, maailma avastamisele. Viimased ei klammerdu sedavõrd perekonna traditsioonilise vormi külge.

Kas jalgpall on parem kui seks?
Eesti elanikud ei pea seksi õnneliku abielu väga oluliseks tingimuseks. Meie inimesed on selles valdkonnas pigem väga kasinad. 52% Eesti inimestest peab seksi väga oluliseks õnneliku abielu tingimuseks. Türklaste hulgas on sellise seisukoha kandjaid 84, kreeklaste seas 82, prantslaste hulgas 73%. Kas meid lohutab see, et ka soomlaste seas on seksi abieluõnne jaoks oluliseks pidajaid sama palju nagu eestlaste seas? Võime end trööstida sellega, et mõnes riigis – näiteks Saksamaal – on asjad veelgi kehvemad. Päris nimekirja lõpus on leedulased, neist peab vaid 37% seksi õnneliku pereelu tingimuseks. Leedulaste seas on levinud anekdoodid eesti kuumadest ja uimasevõitu meestest. Mine tea, ehk on see põhjustatud hoopis alaväärsusest.
Eesti mehed hindavad muulastest rohkem laste olemasolu peres ja naisega ühiseid religioosseid tõekspidamisi. Teistest rahvustest siinsetele meestele on aga õnneliku abielu jaoks olulisem kui eesti meestele küllaldane sissetulek, mõistmine ja leplikkus, head elamistingimused ja majapidamistööde jagamine. Kui tavaliselt räägitakse, et eestlastel on sügavalt materialistlik mõtteviis, siis jutuks olevad uuringud seda ei näita.
Eesti naised peavad abielus tähtsaks vanematest lahus elamist, lapsi ja vastastikust austust. Muulastest naised hindavad rohkem kui eestlased küllaldast sissetulekut, häid elamistingimusi, majapidamistööde jagamist ja truudust.
Mitte-eestlastest naiste ja meeste arusaamad õnnelikust abielust on tunduvalt lähedasemad kui eestlastest meeste ja naiste vahel.

Mehed ja naised ühel meelel
Kuigi naised esitavad abielule märksa rohkem erinevaid nõudmisi kui mehed, ei saa öelda, et meeste ja naiste arusaamad sellest, mida abielus kõrgemalt või madalamalt hinnata, väga erineksid. Küsimus on vaid detailides. Mehed hindavad naistest veidi enam õnnelikke seksuaalsuhteid ning küllaldast sissetulekut, kuid need erinevused on väga väiksed. Seda aga juba 1999. aasta tulemuste põhjal.
Meeste ja naiste maailmapildid on muutumas sarnasemaks ning ka muutused väärtushinnangutes on viimase kümnendi jooksul peaaegu ühesuunalised. Maailmapilt muutub ühetaolisemaks, vähenevad ka inimeste elukoha omadustest tingitud erinevused. Uurimused näitavad ju tavaliselt, et linna- ja maaelanike arvamused erinevad paljudes küsimustes, iseäranis neis, mis on seotud pikaajalise traditsiooniga teemadega, nagu seda on ka ettekujutus abielust. Suhtumine abielusse hakkab linna- ja maaelanikel sarnasemaks muutuma. Näiteks on maainimesed hakanud kõrgemalt väärtustama õnnelikku seksuaalelu. Ühetaolisemad suhtumised abielusse muudavad partnerite valikud nii kergemaks kui ka raskemaks. Valikute tegemine, ka elukaaslase valikul, on aga alati raske, ükskõik millisel ajal me ei elaks.