Muudatused hariduskorralduses

Valitsuses heaks kiidetud eelnõude sisust saatis Õpetajate Lehele ülevaate HTM-i projektijuht-nõunik Margus Ots.
 
“21. sajandi hariduse” programmi üldeesmärk on luua kõigile õpilastele võimalused kvaliteetse ja võimetekohase hariduse omandamiseks, sõltumata õpilase elukohast või sotsiaalsest taustast.
See tähendab:
- õppekvaliteeti – häid õpetajaid, õppekavu, kaasaegset õppekeskkonda, mõõdikuid nende hindamiseks;
- hariduse kättesaadavust – koolivõrku, koolitransporti, iga õppija individuaalsuse arvessevõtmist nii õppekorralduses kui ka õppe sisus, tugisüsteeme;
- ressursside selget ja efektiivset kasutamist – seda tagavat koolide rahastamisskeemi;
- eri osapoolte otsustus- ja vastutusõiguse selgust ja otstarbekat jaotust – suuremat otsustusõigust koolijuhile, lapsevanemate ja õppurite suuremat osalust haridusküsimuste üle otsustamisel.
Töörühmad
“21. sajandi hariduse” programmi eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevuste planeerimiseks ja teostamiseks on loodud 12 töörühma kokku 34 alatöörühmaga. Töörühmadesse kuuluvad väga erinevate huvigruppide esindajad: lapsevanemad, õpilased, õpetajad, koolijuhid, omavalitsusjuhid, maavanemad, maavalitsuste haridusosakondade juhid, poliitikud, teadlased jt. Töörühmad ei ole tänaseks veel oma tegevust lõpetanud, sest kavandatud ettevõtmiste maht on suur ja osa tegevusi valmistatakse ette alles 2004. a lõpus ja veel ka 2005. aastal.
Peamised tulemused
1. Õppekorraldus ja õppekavad
Peamised põhimõtted:
- õppekorralduses ja õppekavade koostamisel arvestatakse iga lapse võimeid ja individuaalset arengut;
- õpilase võimete ja individuaalse arengu arvestamiseks viiakse õppekorralduses otsustusõigus ja vastutus lapsele lähemale, s.t eelkõige kooli tasandile.
Õigusakte on oluliselt täiendatud.
- Et õpetajad saaksid õpilastele individuaalsemalt läheneda, on vähendatud klassitäitumuse piirnormi (põhikoolis alandatud 24 õpilaseni).
- Õpilastega läbiviidavad iga-aastased arenguvestlused on kohustuslikud alates 2005. aastast.
- Kasvatusraskustega laste klasside moodustamise võimalusi on avardatud (võimalik on moodustada klasse juba II kooliastmest).
- Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks on täpsustatud kooli kohustused. PGS-is rõhutatakse, et kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse.
Valminud on järgmised haridus- ja teadusministri määruste muudatuste eelnõud.
- Individuaalse õppekava (IÕK) koostamise ja rakendamise korralduslikud alused (2004/2005. õa alguseks valmib õpetajatele abimaterjal IÕK koostamiseks ja rakendamiseks).
- Parandusõpperühma töökorralduse alused.
- Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord.
- Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava ja toimetulekukooli riiklik õppekava (võrdsete võimaluste printsiibi rakendamiseks võimaldatakse juba algaval õppeaastal rakendada kerge, mõõduka ja raske vaimupuudega õpilastele lisa-aasta(d).
- Valminud on ettepanekud sotsiaalministeeriumile määruse “Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele” muutmiseks (1. klassi õpilastele kodutöid ei anta, päevases õppevormis kaotatakse teine vahetus 2008. aastaks jm).
PGS-i eelnõuga muudetakse sätet, mis käsitleb liitklasside moodustamist. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab kool moodustama liitklassi, kui kahe või enama klassi õpilaste arv on kokku 20 või alla selle. Eelnõu kohaselt ei ole liitklassi moodustamine enam kooli kohustus, vaid õigus. Samuti muudetakse eelnõuga liitklassi moodustamise tingimusi – vähendatakse õpilaste arvu, millest arvates võib liitklassi moodustada. Varasema 20 õpilase asemel sätestatakse piiriks 16 õpilast.
Tulenevalt hariduslike erivajadustega (edaspidi HEV) õpilasi käsitleva regulatsiooni muudatustest ei käsitleta PGS-i eelnõu kohaselt seaduses HEV-õpilasi enam teatud liiki erikooli õpilastena, vaid kui õpilasi, kes vajavad õpet eritingimustel, sõltumata koolist, kus nad õpivad. HEV-õpilaste õppekorraldusega seonduv on PGS-i eelnõus eraldi peatükki koondatud.
- Hariduslike erivajadustega lastele võrdsete võimaluste tagamiseks ja kaasava hariduskorralduse põhimõtete järgimiseks viiakse eelnõuga sisse muudatused, mis võimaldavad senisest enam õpilasekeskset lähenemist õppe-kasvatustöö protsessis. Nii on suurendatud kooli kohustusi tingimuste loomisel õpilaste võimetekohaseks arenemiseks ja õppimiseks. Kool peab tagama logopeedilise, psühholoogilise, eripedagoogilise ja sotsiaalpedagoogilise nõustamise ja abi rakendamise võimalused hariduslike erivajadustega õpilastele. Eelnõus on loetletud hariduslikud erivajadused, mille puhul on nõustamiskomisjoni otsusega vajalik võimetekohase õppe kindlustamiseks rakendada õpet eritingimustel.
- Vähendatud on klassi täitumuse piirnorme eriõppel olevate õpilaste klassides.
- Parandusõppe tundide korraldamine on muudetud paindlikumaks. Kehtivas seadusandluses on lubatud viia parandusõppe tunde läbi ainult väljaspool õppetunde. Arvestades õpilaste nädalakoormust ja individuaalseid vajadusi, võib uue eelnõu kohaselt parandusõppe tunde viia läbi ka õppetundide ajal.
Muudetud on HEV-laste õpetamisega seotud rahastamise põhimõtteid. Koolipõhine rahastamissüsteem on muudetud õpilasepõhiseks: pearaha liigub õpilasega kaasas. See motiveerib koolipidajat
- kaasama erivajadustega õpilasi tavakooli;
- koostama ja rakendama IÕK lähtuvalt iga õpilase arenguvajadustest;
- rakendama õpilaste paindlikku tasemerühmitamist, tagamaks kõigile õpilastele eduelamusi ning HEV-puhust sekkumist;
- rakendama koolides koolisiseseid rehabilitatsiooniteenuseid: eripedagoogi, logopeedi, abiõpetajaid, psühholoogi, sotsiaalpedagoogi nõustamist ja abi.
Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava põhjalikum muutmine on kavandatud 2007. aastaks:
- üldosa ja ainekavade sidustamine;
- õppeainete lõimimine;
- valikuvõimaluste suurendamine ja kohustusliku mahu vähendamine;
- õpitulemuste täpsustamine;
- rõhuasetus üldoskuste, sh sotsiaalsete oskuste omandamisele.
Eelõpetuse osas on kavas:
- eelõpetuse kohustuse rakendumine 2007. aastal;
- piirkondlike nõustamiskeskuste loomine koolieelsete lasteasutuse baasil. Oluline on võimaldada 0–7-aastaste lastega peredele ja koolieelsete lasteasutuse pedagoogidele nõustamisteenuse kättesaadavus;
- lapse arengu analüüsi ja hindamise mudelite väljatöötamine 2005. aastal.
Tugisüsteemide rakendamine on eelduseks klassikursuse kordamajätmisest loobumiseks.
- Alates 1.09.2005 õpilast üldjuhul klassikursust kordama ei jäeta.
- Õpiraskuste ilmnemisel rakendatakse vastavalt vajadusele logopeedilist abi, parandusõpperühmas õpetamist, pikapäevarühmas osalemist, IÕK rakendamist jne.
2. Õpetaja
Kõige olulisemad sammud on järgmised.
- Kutseaasta rakendumine algaja õpetaja toetuseks
1) 2004. aastal õpetajakoolituse lõpetanud ning põhikoolis ja gümnaasiumis tööd alustavatavatele noortele õpetajatele;
2) 2005. aastal kutsekoolis ja lasteaias tööd alustavatele samal aastal õpetajakoolituse lõpetanud noortele õpetajatele.
- Töötatakse välja õpetajate kutsestandard.
- Käivitatakse õpetajate kutseomistamise süsteem:
1) kõrgkoolilõpetajatele, kes läbivad alates 2004. a sügisest kutseaasta – 2005. a kevadel,
2) kõigile õpetajatele – 2005–2007.
3. Järelevalve
Luuakse otstarbeka ressursikasutusega hariduse kvaliteedi hindamise adekvaatne süsteem, piiritledes täpselt ühe või teise järelevalveliigi (sisehindamine, välishindamine, riiklik ja teenistuslik järelevalve) pädevus ja kohustused.
Haridus- ja teadusministeerium on seisukohal, et järelevalvesüsteemi saab tõhustada õppeasutuste kaasamisega hindamisprotsessi sisehindamise kaudu. Eesmärgi saavutamiseks eraldatakse õppeasutuste hindamis- ja kontrollifunktsioonid.
Vastav eelnõu on valitsusele esitatud. Eelnõu kohaselt peab õppeasutus viima läbi sisehindamist, mis sisaldab endas nii enesehindamist kui ka sisekontrolli. Sisehindamine on õppeasutuse eesmärkidest lähtuv õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise analüüs ja tulemuslikkuse hindamine õppeasutuse arenguks vajalike juhtimisotsuste vastuvõtmiseks.
Õppeasutus esitab perioodiliselt – vähemalt kord kolme aasta jooksul – välishindamise läbiviijale kogu koolielu valdkondi hõlmava sisehindamisaruande, mille alusel annab välishindaja õppeasutuse sisehindamisele tagasisidet.
Riikliku järelevalve eesmärk on kontrollida õppeasutuse õppe- ja kasvatustegevuse õiguspärasust ning riigieelarvest eraldatud vahendite sihipärast kasutamist.
Järelevalveorgani esindaja ülesanded on järgmised:
1) kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist;
2) kontrollida riigieelarvest õppeasutusele sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamise seaduslikkust ja sihipärasust;
3) analüüsida probleeme õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel.
Riiklikku järelevalvet viiakse läbi üksikküsimustes või kompleksselt.
Muudatusega on riikliku järelevalve läbiviimise pädevus antud üksnes haridus- ja teadusministeeriumile. Kuna minister vastutab oma valitsemisala eest, hakkab tal olema otsene võimalus mõjutada läbiviidava järelevalve kvaliteeti.
Muudatustega tähtsustatakse õppeasutuse pidaja roll ja vastutust teostada teenistuslikku järelevalvet õppeasutuste tegevuse üle. Vastavalt õigusaktidele teostab valla või linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teenistuslikku järelevalvet valla- või linnavalitsus.
4. Kooli juhtimine
PGS-i eelnõus on oluliselt suurendatud hoolekogude õigusi ja võimalusi osaleda kooli- ja õppekorralduslike otsuste tegemisel. Kuna üle poole hoolekogudes moodustavad lapsevanemad, tähendab see selgelt suurema vastutuse andmist koolikorralduslikul poolel õpilaste endi vanematele.
Konkreetsed muudatused PGS-i eelnõus.
- Varem kehtestas hoolekogu tegutsemiskorra haridus- ja teadusminister määrusega. Uus seadus võimaldab hoolekogul endal oma tegevust planeerida ja läbi viia. See on märk demokraatiast, sest arvestatakse, et koolid ja nende vajadused/võimalused on erinevad. Nii näiteks ei ole enam kohustust kord kolme kuu jooksul koosolekut teha.
- Hoolekogu liikmete arv on fikseeritud vahemikuna 5–9 ja pole eraldi tingimusi lähtuvalt koolitüübist. Selgelt väljendatakse, et üle poole hoolekogu koosseisust on lapsevanemad, mis suurendab lastevanemate rolli koolielu korraldamisel ja annab enam võimalust rääkida kaasa oma lapse õpetamist ja kasvatamist puudutavates küsimustes.
- Hoolekogu koosseisu kinnitamine koolipidaja poolt kolmeks aastaks on selge viide demokraatiale. Ühelt poolt loob tingimuse hoolekogu stabiilseks tööks, teisalt kaob võimalus aastast aastasse ühtedel ja samadel isikutel koolielu juhtida. Et uuesti valitud saada, tuleb ennast tõestada.
- Õpilasesinduse esindajal on õigus osaleda hoolekogu töös hääleõiguseta sõnaõigusega. Eelmise seaduse versioonis oli õpilaste esindaja vaid gümnaasiumiastmes ja kohustusega teiste hoolekogu liikmetega võrdsetel alustel osalemiseks.
- Eelnõu seletab täpsemalt lahti hoolekogu õigused, milleks on näiteks kooli õppekava, arengukava ja detailse eelarvejaotusprojekti kooskõlastamine enne kinnitamist.
- Kooli kodukorra kinnitab samuti hoolekogu, mis võimaldab lapsevanemal varasemaga võrreldes rääkida rohkem kaasa koolielu korraldamisel kooli ja piirkonna konkreetseid olusid arvestades.
- Hoolekogul on õigus anda arvamus koolis toimuvale. Eelnõu määratleb konkreetsed suunad, milles hoolekogu saab kaasa rääkida. Tegemist on õiguste, mitte korraldustega koolijuhile.
- Eelnõu annab hoolekogule õiguse jätta kooskõlastamata väga tähtsaid koolielu korralduslikke punkte (nt õpetajate ja direktori konkursi ning kooli kodukorra kinnitamine), kui need on vastuolus vanemate huvidega. Samuti on hoolekogul võimalus pakkuda ise välja konkreetseid meetmeid töö parandamiseks.
- Lisaks on oluline, et koolipidajal on võimalik delegeerida mitmeid otsustusi hoolekogule (eelarve detailne kinnitamine, arengukava kinnitamine jm), kui pidaja leiab, et vastav kompetents ja tahe on hoolekogul olemas. Vastav säte võimaldab arvestada Eesti kohalike omavalitsuste suurte erisustega.
Koolide eelarvekorralduse põhimõtete muutmine delegeerib kooli tasandile senisest suurema otsustuspädevuse, mis annab kooli juhtkonnale senisest suurema pädevuse korraldada õpilaste vajadustest ja lapsevanemate ootustest tulenevalt hariduse osutamist.
5. Üldhariduskoolide rahastamine
Üldharidussüsteemi rahastamisel võetakse aluseks mudel, mille kohaselt:
- koole finantseeritakse pearaha ja regionaalseid erisusi tasandava ning kvaliteetse koolivõrgu kättesaadavust kindlustava baasraha alusel. Pearaha on diferentseeritud tulenevalt õpilaste hariduslikest erivajadustest ja võib olla diferentseeritud tulenevalt kooliastmetest;
- pearaha ja baasraha maksmisel koheldakse eri omandivormis olevaid koole ühetaoliselt;
- investeeringukulusid finantseeritakse pearaha ja baasraha koosseisus;
- omavalitsustele kehtestatakse hariduskulude kaasfinantseerimise kohustus ühtse summana õpilase kohta. PGS-i eelnõu kohaselt on KOV-i kaasrahastamise määr vähemalt 30% riigieelarvest makstavast pearaha määrast ja iga-aastane konkreetne määr kehtestatakse riigieelarve seaduses;
- baasraha makstakse üldjuhul vaid koolidele, kus on õppetasemel seaduses sätestatud minimaalne arv õpilasi (eelnõus: põhikooli puhul vähemalt 90, gümnaasiumi puhul vähemalt 60 õpilast);
- erijuhtumitel makstakse baasraha ka sellistele koolidele, kus piirkonna õpilaste arv on alla seaduses sätestatud miinimumi. Eritingimustel rahastatavate koolide loendi ning nende rahastamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Uus rahastamisskeem rakendub 2006. a. 2005. a liidetakse investeeringuraha (RIP, “21. saj kool”) praeguse pearahaga.
6. Kinnisvara arendamine
Üldhariduskoolide kinnisvara arendamisel võetakse aluseks mudel, mille kohaselt on koolide omanikel ja koolidel võimalik jaotada investeeringukulud pika perioodi peale, sõlmides lepinguid erinevate ehitus- ja haldusorganisatsioonidega.
Riigi Kinnisvara AS-ile tehakse ülesandeks teha koolide ja kohalike omavalitsustega koostööd koolide renoveerimisel, ehitamisel ja haldamisel, suurendades selleks Riigi Kinnisvara AS-i aktsiakapitali 2003. aasta eelarveülejäägi arvel 600 miljoni krooni võrra.
600 miljonit krooni on täiendav raha koolide remontimiseks. Senise RIP-i ja “21. saj kooli” programmi raha liidetakse pearahale, s.t need summad ei kao kuhugi.
RKAS-iga koostöö tegemine on vabatahtlik. Keegi ei sunni koolipidajat koolihooneid RKAS-ile üle andma.
7. Õpilastransport
Õpilaste transpordi süsteem riigis toimib ja uut või alternatiivset “koolibussisüsteemi” luua ei ole majanduslikult otstarbekas. Süsteemi efektiivsema toimimise huvides on oluline, et õpilaste vedu planeeritaks ja koordineeritaks maakondlikul tasandil. Õpilaste transpordi süsteemi aluseks saab maakondlik koolivõrk ning õpilaste liikumise kaardistamine konkreetses maakonnas.
PGS-i eelnõus sätestatakse valla või linna kohustus hüvitada õpilaste sõit kooli ühistranspordiga. Hüvitamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu. Sobiva transpordi puudumisel peab vald või linn korraldama koolikohustuslike õpilaste transpordi kooli ja tagasi.
IV. Tähtajad
- Uuele järelevalvesüsteemile minnakse üle 1. juulist 2005. a.
- Uus pearaha mudel rakendub alates 1. jaanuarist 2006. a.
- Muudatused kooli juhtimises rakendatakse hiljemalt 1. jaanuaril 2006. a.