Haridusteave

Õppekava üldosa projekt on avatud arvamusavaldusteks
 
11. oktoobril aset leidnud haridus- ja teadusministeeriumi ning TÜ õppekava arenduskeskuse koosolekul otsustati õppekava üldosa tagasiside kogumine sihtrühmadelt, välisekspertidelt ning pilootõppeasutustelt.
Tagasisidet kogutakse 2005. aasta märtsi lõpuni. Hinnangute saamiseks koostatakse küsimustik ning korraldatakse kohtumisi sihtrühmadega. Lepingu kohaselt jõuab riikliku õppekava üldosa valitsusse aruteluks 2005. aasta sügisel.
Üldosa projektile oodatakse tagasisidet ka kõigilt haridusest huvitatutelt. Projektiga on võimalik tutvuda TÜ õppekava arenduskeskuse kodulehel aadressil www.ut.ee/curri culum – riikliku õppekava üldosa projekt. Arvamusavaldusi oodatakse kodulehel toodud kontaktaadressil või foorumis (http://curriculum.ut.struktuur.ee/foorum).
Paralleelselt üldosa arendamisega koostavad TÜ õppekava arenduskeskuse kokkukutsutud ekspertgrupid ainevaldkondade kavu. Lepingukohaselt valmivad uued õppekavad alusharidusest põhikooli lõpuni 2006. aasta septembriks, gümnaasiumi õppekavad aasta hiljem (2007. aasta septembriks).

AGE ROSENBERG,
HTM-i teabekorralduse osakonna ekspert

Kust leida kiirelt muutuvaid seadusi?

Oma arvamusavalduses soovite saada haridus- ja teadusministeeriumi õigusosakonna abi normide rägastikus õige tee leidmiseks.
Tõepoolest, möödas on aeg, kus ministeeriumist saadeti koolidesse regulaarselt väljatrükke haridusvaldkonna õigusaktidest. Teisalt on interneti kiire areng muutnud sellise tegevuse otstarbekuse küsitavaks.
Riiulist õige ning aktuaalse seaduse või määruse tervikteksti otsimine ei pruugi kiiresti muutuvas õiguslikus olustikus olla kõige lihtsam ja kiirem lahendus, ka vanapaberikuhja tekitamine koolijuhi riiulile ei saa olla eesmärk omaette. Miks ei võiks siis kasutada neid infotehnoloogia võimalusi, mis tänaseks kõigis koolides tänu Tiigrihüppe projektile on loodud?
Vajaliku õigusakti leidmiseks ei pea tänapäeval enam mööda riigiasutuste veebilehti ringi ekslema. Kiire ning igal ajahetkel aktuaalse ülevaate Eesti õigusaktidest saab Riigi Teataja kodulehekülje http: //www.riigiteataja.ee vahendusel. Vastavalt Riigi Teataja seadusele on elektroonilisel Riigi Teatajal (eRT) võrdne õiguslik jõud paberkujul ilmuva väljaandega.
eRT mugav otsingusüsteem võimaldab otsida seaduse alg- ning aktuaaltekste, tutvuda Vabariigi Valitsuse ning kõigi ministeeriumide määrustega, otsida õigusakte Riigi Teataja avaldamisnumbri alusel. Veel on võimalik leida õigusaktide varasemaid aktuaalseise – näiteks millises sõnastuses kehtis põhikooli- ja gümnaasiumiseadus 1. septembril 2002.
Nii nagu hea haridus aitab meil elus paremini toime tulla, nõnda aitab ka olemasolevate võimaluste kasutamine väärtuslikku tööaega kokku hoida. Seaduste ja määrustega tutvumine ei pea olema stressi tekitav tegevus, kui me oskame ja tahame tulemuslikult kasutada infotehnoloogiat info kogumiseks ning analüüsimiseks.
Tore, et haridusalase info hõlpsama leidmise võimalusi on asjatundlikult kirjeldatud 15. oktoobri Õpetajate Lehes ilmunud repliigis. Info otsimist ja leidmist tasub õppida ning vajadusel on ministeeriumi õigusosakond alati valmis asjakohast nõu andma või koolitusi läbi viima.

ANNO AEDMAA,
HTM-i õigusosakonna juhataja

Eesti Koolisotsiaaltöö Ühing on asutamisküps

Kõiki huvilisi, kes soovivad lüüa hea tahte korras kaasa koolisotsiaaltöö edendamiseks asutatavas ühingus, oodatakse reedel, 29. oktoobril kell 11 Tartusse haridus- ja teadusministeeriumi saali Munga 18.
Loodava Eesti Koolisotsiaaltöö Ühinguga võiksid liituda haridus- ja sotsiaalvaldkonnas tegutsevad inimesed, kelle igapäevatöö on kas praktiku või teoreetikuna seotud õpilaste toetamisega sotsiaalsetes probleemolukordades ning turvalisema koolikeskkonna kujundamisega.
Kümme aastat on möödunud 1994. a sügisest, mida loetakse meie professionaalse koolisotsiaaltöö sünniajaks. Toona alustas Tiiu Kadajane Tartu Ülikooli sotsiaaltöö eriala magistrikoolituses õppijana Tartus Eesti esimest koolikohustuse eirajaile suunatud koolisotsiaaltööprojekti. Pärast projektitöö edukat lõppu palkas Tartu linnavalitsuse haridusosakond esimesena Eestis kolm koolisotsiaaltöötajat. 1999. a loodi neli koolisotsiaaltöötaja ametikohta Pärnus. Tartu ja Pärnu linn eristuvadki suurte omavalitsuste seas selle poolest, et seal on koolisotsiaaltöö korraldatud terviklikult.
Alates aastast 1998 on aina hoogsamas tempos loodud sotsiaaltöötajate või -pedagoogide ametikohti koolidesse Kadrinas, mitmel pool Tallinnas, Elvas, Otepääl, Kehras, Tabiveres, Tarvastus jm. Ehkki usaldusväärne statistika puudub, töötab praegu Eesti koolides teadaolevalt juba rohkem kui poolsada sotsiaaltöötajat või -pedagoogi.
Koolisotsiaaltöötaja ja -sotsiaalpedagoogi kutset on kujundatud ja kujundatakse Eestis valdavalt nii-öelda rohujuure tasandil (omavalitsused ja koolid tööandjatena, koolisotsiaaltöötajad töövõtjatena). Haridus- või sotsiaalministeerium või mõni muu riiklik institutsioon ei ole sekkunud koolisotsiaaltöö valdkonnas tegutsevate spetsialistide kutse kujundamisse.
Kutseala ühtlasema ja õiglasema kujundamise huvides tuntakse puudust kutsealasest ja õiguslikust regulatsioonist. Seetõttu tunnetavad paljud koolis töötavatest sotsiaaltöö spetsialistidest vajadust moodustada koolisotsiaaltöö ühing, et luua ja hoida koostööd eri paikades töötavate ametikaaslaste vahel ning kujundada oma kutse huvisid.
Eesti Koolisotsiaaltöö Ühingu asutamiskoosolekul arutlusele võetava põhikirja eelnõu koostasid Tartu Ülikooli sotsiaaltöö magistrant Riina Vaap, Tartu Kutsehariduskeskuse sotsiaaltöötaja Reelika Hulkko ja Tallinna Rahumäe Põhikooli sotsiaaltöötaja Katrin Lehemets. Koolisotsiaaltöö ühingu asutamise nimel on teinud mõttetööd sotsiaaltöö spetsialistid Aare Laak Tartust, Tiina Tamme Lähtelt, Jaanika Onga Tabiverest, Reet Varusk ja Aire Pajur Elvast, Merle Amelju?enko Viimsist jpt.
Välkposti vahendusel saadetakse koolisotsiaaltöö ühingu põhikirja eelnõu tutvumiseks kõigile huvilistele, kes annavad endast märku enne 27. oktoobrit e-posti aadressil: riina@annenk.tartu.ee.

TOIVO ÄRTIS,
sotsiaaltööharidusega kooliõpetaja Kambjast