Tarvitada teatmeteoseid

Meil on juba ammu probleemeharidusreformiga, keeltega (riigi- ja vene), õppeprogrammi-dega, koolivõrkude arenduskavadega. Tegelikus elus aga algavad meie probleemid… teatmeteostest.

Esimene teatmeteos on ema. Annab süüa, vahetab mähkmeid, tagab turvalisuse. Emalt saame eluks kaasa esimesed teatmed – tuleb inimesele süüa ja juua anda ning teha nii, et tal oleks mugav. Järgmine teatmeteos on perekond: ema, isa, õde, vend, kodu jne. Saame teada, et peab hoidma seda, mis sul on. Isegi kui see on vaene, isegi kui see on ülikülluslik: hoia, mis sul on. Siis tulevad riburada need teised teatmeteosed: lasteaed, algklassid, teismeliseiga, diskovärgid. Üldiselt –tahtmine olla nagu teised. Mina aga mõtlen, et haridusreform, keeled, õppeprogrammid, aren-dus-kavad, integratsioon võiksid ju ka olemata olla, kui kogu inimkond õpiks juba sünnihetkest kasutama… teatmeteoseid. Kui ema annab rinna asemel lutipudelist piima – kas pole see siis teatmeteos¥ Kui lasteaias on lauluansambel ja 5–6 aastat vana tüdruk ei saa laulusõnu esinemise ajaks pähe ja spikerdab neid teise lapse suult –kas pole see siis teatmeteos¥ Kui su tänapäevane poeg või tütar helistab sõbrale ja küsib matemaatikaülesande lahendust – kas pole see sõber siis teatmeteos¥ Kui teismeline matkib diskol tuntud filmi-, telesaate-, kabareetantsijat – kas pole see tuntud tantsija siis teatmeteos¥ Ja nii tuligi mulle, mõtlejale, pähe… mõte. Mis oleks, kui alustaksime reforme, programme, arenduskavasid, integratsioone ja algajate inimeste õpetamist üleüldse teatmeteostest¥ Tänased lapsed, kellele on suunatud kõik pildilised, audiovisuaalsed jm arendavad materjalid, ei peaks ju üldse oma aju erinevate alfabeetidega vaevama ega lugemisoskust arendama, vaid võtma vastu lihtsalt selle, mis valmiskujul kätte tuleb –teatmeteosed ja piltkiri. Ehk nagu mu poeg 1. klassis liikluseeskirjade kontrolli käigus usinalt kätt tõstes vastas õpetaja küsimuse peale, mida tähendab siluett linna sisenemise märgil: “See on nende jaoks, kes lugeda ei oska!” Lugeda, mu sõbrad, peab muidugi oskama. Kuid lugemisega ei peaks liiga kaugele minema. Muidu me ei jõuakski piltkirjani tagasi. Sest teatmeteostetagi on selge, et neli nädalat enne jõule tuleb igal pühapäeval üks küünal süüdata ja suss akna peale panna. Ave Alavainu. (Leht 43, Ave Alavainu) Raivo Juuraku foto