Soome keel – lähedane, aga ikkagi võõras

 
Taasiseseisvunud Eestis ei ole soome keele ja kultuuri positsioon enam samamoodi ilmselge nagu nõukogude ajal.
 
Soome keele harrastamisel Eestis ja eesti keelel Soomes on pikaaegsed traditsioonid. Nii Eesti kui ka Soome rahvusliku liikumise tähtsad tegelased, nagu Elias Lönnrot ja Fiedrich Reinhold Kreutzwald, olid mõlema keele ja kultuuri uurijad ja arendajad. Ella Murrik (Wuolijoki) läks Soome ja Aino Krohnist sai eesti kirjanik Aino Kallas. 1920.–1930. aastatel mõjutasid mõlema maa kultuuri arengut haritlaste ja poliitikute kontaktid. Paljud ühiskonna- ja kultuurinähtused arenesid Soome lahe kahel kaldal samaaegselt.
Soomel on oluline roll
1940. aastate saatuslikud sündmused katkestasid selle sideme. Kui 1960-ndatel sai vähehaaval võimalikuks avanemine Euroopa suunas, oli Soomel jällegi täita oluline roll. Soome televisioon, Helsingi ja Tallinna vaheline laevaliiklus ning tänu Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni tegevusele taastunud kultuuri- ja teadussuhted tähendasid sidemeid väljaspool nõukogude kultuuri.
Nüüd on Eesti taastanud kontaktid Euroopa ja ülejäänud maailmaga. Soome ei tähenda Eestile enam eksootilist välismaad, vaid ehk liigagi tuttavat naabrit, kellesse suhtutakse vahel ükskõikselt ja ülbeltki. Eelarvamusi eestlaste suhtes on ka soomlastel – tõenäoliselt on neid kõigil naabritel maailmas.
Eesti majanduselus on soome keele oskaja teistest paremas olukorras. Paljude firmade konkursikuulutustes on soome keele oskuse nõue. Soome on Eesti tähtsaim majanduspartner ja Eestis tegutseb üle 800 Soome ettevõtte, mis annavad nii otse kui ka kaudselt tööd kümnetele tuhandetele eestlastele. Alles hiljuti oli Läti president sunnitud tunnistama, et just Soome läheduse ja soome turistide tõttu on Eesti majandus arenenud Läti omast kiiremini.
Euroopa koostöö kontekstis on nii eestlased kui ka soomlased uues olukorras. Meie tulevik sõltub üha rohkem avatusest kogu maailma poole. Samas aga nõutakse meilt enda ja oma ümbruse paremat tundmist. Selles mõttes on just soome keele harrastus võtmepositsioonil. Inglise (või prantsuse, saksa, vene) keele õppimine tugevdab keskuste positsioone, eesti või soome keele õppimine muudab tugevamaks perifeeriad. Kuna mõlemad, nii Eesti kui Soome, on Euroopa keskustest kaugel, on nende loomulik huvi tugev ja oma häälel kõlada laskev Euroopa ääreala.
Iga keel on seda tugevam, mida rohkem seda mujal maailmas õpitakse. Selles mõttes on Eesti ja Soome suhted erakordsed: soome keel on eestlastele suhteliselt kerge ja vastupidi.
Soome keele õpetamine Eestis
Eesti on ainuke maa maailmas, kus soome keelt õpetatakse koolides. Selle poolest on Eesti haridussüsteem ainulaadne.
Ehkki keeled on lähedased, ei saa neid selgeks õppimata. Televisioonist ja suhtlusest õpitud keelest ei piisa soome kultuuri sügavamaks mõistmiseks. Koolid vajavad hea keeleoskuse ja sügava kultuuritundmisega soome keele õpetajaid, et toetada huvi naaberrahva vastu ja valmistada ette tulevasi spetsialiste, kes oma töös rohkem või vähem soome keelt vajavad.
Soome keelt hakati koolides õpetama kohe pärast Eesti iseseisvumist. Hulk aastaid õpetasid soome keelt kursustel peamiselt eesti filoloogi diplomiga õpetajad, kelle kohustuslikku õppekavva kuulus ka soome keel.
Tartus hakati soome keelt ning kultuuri pea- ja kõrvalainena õpetama alates 1991. aastast, aga esimesed soome keele õpetaja diplomid saadi alles 2001. aastal pedagoogilise lisa-aasta järel. Tartu Ülikool, Oulu Ülikool ja Soome Instituut korraldasid aastail 1995–1997 Tartu Ülikooli täienduskoolituskeskuse juures soome keele õpetamisega tegelevatele inimestele kursused Lõuna-Eestis, kus keeleoskuse süvendamise kõrval tutvustati ka soome kultuuri. Õppekava läbis 17 osavõtjat.
Tallinna Pedagoogikaülikoolis võetakse vastu üliõpilasi soome keele ja kultuuri õpetaja erialale. Ajavahemikus 1996–2003 on soome keele ja kultuuri õpetaja diplomi saanud 42 üliõpilast. Aastail 1992–1995 korraldas õppetool õpetajate täienduskursusi, mille lõpetas 29 inimest. Viimastel aastatel on võetud vastu soome filoloogia õppekavale, mille lõpetanutest viis on hiljem läbinud ka õpetajakoolituse.
Alates 1990. aastate algusest on Eestis ilmunud rohkesti soome keele õpikuid eestlastele, mis vastavad tänapäeva keeleõpetuse nõuetele. Õpetajakoolituse lõputöödest on trükis avaldatud õppevahendeid, kaitstud on soome keele õpetamise seisukohalt olulisi magistritöid. Seega on Eestis korralik kaader, kes võiks edukalt õpetada soome keelt igal tasandil – koolides, kutsekoolides, kursustel, ülikoolis.
Väga aktiivselt on keele õpetamist toetanud Soome Instituut. Aastast 1994 korraldatakse kaks korda aastas koolitusseminare, kus esinevad asjatundjad Soomest. Alates 1997. aastast valitakse aasta soome keele õpetaja, kelle hulgas on nii kooli- kui ka ülikooliõpetajaid.
Olümpiaadid
2003/2004. õa õppis soome keelt 1295 noort 31 üldhariduskoolist ning 3045 noort 23 kutsekoolist. Kooliõpilaste head soome keele taset on olnud võimalik näha ja kuulda alates 1998. aastast korraldatud soome keele olümpiaadidel. Olümpiaadi kutsus ellu Soome Instituut ja see toimub Agricola päeva paiku Tartus. Mikael Agricola oli soome kirjakeele rajaja, kelle surmapäeval, 9. aprillil tähistatakse Soomes soome keele päeva. Alates 2004. aastast seisab soome keele olümpiaad võrdsena teiste üleriigiliste olümpiaadide nimekirjas ning osa korralduskulusid katab Eesti haridusministeerium. Varem toimusid olümpiaadid üksnes Soome haridusministeeriumi ja sponsorite toel.
Huvi olümpiaadide vastu on alati olnud suur. Üks kool võib saata 3–4 õpilast ja osavõtjate arv on sõltuvalt aastast olnud 25–40. Olümpiaad toimub ühes vanuserühmas, st 10.–12. klasside õpilastele, osaleda võivad ka 8.–9. klasside õpilased. Tingimuseks on, et osaleja ei tohi olla Soomes koolis käinud. Eelvooru pole – aineõpetaja valib õpilase oma parimate hulgast.
Olümpiaadil lahendatakse sõnavara-, grammatika-, kuulamis- ja tekstimõistmisülesandeid, tuleb näidata oma vestlus- ja kirjutamisoskust. Tulemused tehakse teatavaks ja auhinnad jagatakse sama päeva õhtul Soome suursaatkonna vastuvõtul. Sel aastal toimub olümpiaad 8. aprillil.
Veidi teiselaadne on alates 2001. aastast 10. oktoobri paiku toimuv Aleksis Kivi päev. Aleksis Kivi päev on soome kirjanduse päev ja seda korraldavad Eesti koolide õpetajad vaheldumisi Lõuna- ja Põhja-Eestis. Osaleda võivad kõik soome keele huvilised õpilased. Viimase Aleksis Kivi päeva korraldas Tartu Forseliuse Gümnaasium.
Sild õpetajate vahel
11. veebruari Õpetaja Lehes rõhutab Soome Instituudi uus direktor Jaana Vasama, et silla ehitamine Soome ja Eesti õpetajate vahel on tähtis. 1990. aastate alguses alguse saanud Eesti-Soome sõpruskoolide liikumine on hakanud soikuma. “Kui Soome lastel palutakse nimetada üks Eesti president, helilooja ja midagi veel Eesti kohta, ei oska lapsed kuigi palju öelda. Ka kõik Eesti lapsed ei tunne Soomet. Aga naabrid peavad üksteist tundma. Mitte ainult nii, nagu ajalehed kirjutavad – skandaalist skandaalini, vaid teadma tõelist elu ja oskama seda näha sügavuti. Õpetajate suur töö ongi lapsi selle tõelise tundmisel aidata.”
Regulaarne laevaühendus Tallinna ja Helsingi vahel algas 1930. aastatel. 1997. aastast ei ole piiriületamiseks viisat vaja ja 2004. aasta volbripäevast sisenevad eestlased ja soomlased naaberriiki sama kontrollvärava kaudu. Poliitilised piirid maade vahel on kadunud ja tahaks loota, et keel ei ole tulevikus suhtluspiiriks. Soome president Tarja Halonen õpib oma napist ajast eesti keelt, leidkem meiegi aega ja võimalusi õppida soome keelt.

Heinike Heinsoo,
TÜ läänemeresoome keelte dotsent
Maarja Keba,
Soome Instituudi
Tartu osakonna kultuurisekretär
Margit Kuusk,
TÜ läänemeresoome keelte lektor
Janne Saarikivi,
TÜ soome keele lektor