Comeniuse programm ärgitab keelehuvi

 

tausaus2.gif (113 bytes)

 
Oskus suhelda, koguda informatsiooni, õppida ja töötada enam kui ühes võõrkeeles on üleilmastumise alustugi. Ainult emakeele oskajad riskivad näha maailma enesekeskselt.
 
Dobre rano
– tšehhi; god morgen – taani; goedemorgen – hollandi; good morning – inglise; tere hommikust – eesti; hyvää huomenta – soome; bonjour – prantsuse; Guten Morgen – saksa; kalimera – kreeka; jo reggelt – ungari; buon giorno – itaalia; labrit – läti; labas Rytas – leedu; L-Ghowa t-tajba – malta; dzien dobry – poola; bom dia – portugali; dobre rano – slovakkia, dobre jutro – sloveenia; buenos dias – hispaania; god morgon – rootsi.
Nii kõlab “tere hommikust” Euroopa Liidu 20 ametlikus keeles. Võimalusi tervitada kolleege eri riikidest nende emakeeles on rohkesti, harvad ei ole ka kohtumised, kus rõõmuga tõdeme, et meie külalised on vaeva näinud ja eesti keelega tutvust teinud. Hea tundega alanud kohtumistel ei teki probleeme ühise keele leidmisel.
Eesti ja teiste Euroopa riikide koolidele, õpetajatele, õpilastele ja üliõpilastele on Socratese kooliharidusele suunatud allprogramm Comenius avanud ukse: rahvusvaheliste kontaktide, koostöö ja enesetäiendamise kaudu saab omandada teadmisi, oskusi, väärtusi ja teadmust oma identiteedist elamiseks ja töötamiseks muutuvas maailmas.
125 Eesti kooli
Aastatel 1998–2004 on Comeniuse koostööprojektides osalenud ja toetust saanud 125 Eesti kooli. Igas projektis on partnerkoole neljast-viiest riigist ja ehkki suhtlemiseks kasutatakse kokkuleppel ühist võõrkeelt, on projektide nn produktid mitmekeelsed, mis teeb eri keeled tuttavaks praktilise kogemuse kaudu. Euroopa riikide üht prioriteeti hariduses – mitme võõrkeele heal tasemel oskust – toetab võimalus kasutada Comeniuse projekti raha nii projektis osalevate õpetajate keeleoskuse parandamiseks kui õpilaste õppekavaväliseks võõrkeeleõppeks.
Rahvusvaheline koostööprojekt koolis toetab õppeprotsessi ja muudab selle huvitavaks; toob kaasa hulgaliselt ettevõtmisi – muuhulgas lähetusi partnerite juurde –, mis liidavad õpetajaid, õpilasi ja lapsevanemaid; projekt annab võimaluse kasutada õpitud keeli suhtlemisel eakaaslastega, aitab kaasa eneseusalduse kasvule ja õpimotivatsiooni tõusule. Kõige väärtuslikum on suhtlemisvalmiduse kujunemine, meeskonnatöö ja uued oskused. Lisaväärtus on projekti tulem: riigist riiki rändavad näitused, värviraamatud, mitmekeelsed lauamängud eri vanuseastmetele, uurimistööd, ühiskontserdid, lavastused, CD-muusikaplaadid, projektipäevikud, mitmekeelsed kokaraamatud rahvustoitudega, videod, albumid, õpilasajakirjad, posterid, metoodilised materjalid jm.
Keeleõppe tähtsust Euroopas näitab keeleõppele suunatud projektitüübi toomine Comeniuse programmi. Keeleõppeprojektid on eriti populaarsed just õpilasgruppide vahetuse võimaluse tõttu. Õpilased elavad 2 x 2 nädalat vastastikku peredes, õpivad koos ja teevad projektitööd. Kujutage ette: eesti lapsed Hispaanias ja hispaania lapsed Eesti peredes, ühine võõrkeel näiteks saksa keel. Enne vahetust õpivad hispaania lapsed pisut eesti keelt ja eesti lapsed hispaania keelt ning, kui vaja, aitavad ka vanemaid. Tulemus: saadakse hakkama ja tekib huvi tundmatute rahvaste ja maade vastu, eelkõige aga õpitakse tundma ennast.
Paarinädalased kursused
Kui projekt tundub alustuseks liiga suure ettevõtmisena, siis nädala või paari pikkust Comeniuse programmi grandiga enesetäiendamise võimalust Euroopas tasub kindlasti kaaluda. Siinkohal ühe koolituskursusel osalenu vastus küsimusele saadud kasu kohta: “Kui me mõistame selle sisu all raha ja muud vara, mida koi sööb ja rooste rikub, oli käik kasutu. Kui aga ideid-sidemeid-suhteid tulevikuks ja muud intellektuaalset kapitali, ei või küll väita, et see nädal tühja läks!”
Kursuste valik Comenius/ Grundtvig kataloogis on rikkalik nii üldharivate teemade, riikide, keele kui ka toimumise aja poolest, sihtgrupiks õpetajad, inspektorid, koolijuhid, nõunikud jt. Kui vaid vähene keeleoskus ei takistaks! Infopäevadel ja koolitustel puutume selle probleemiga sageli kokku – huvi on, aga puudub võõrkeeles suhtlemise kogemus või on kunagi õpitu ununenud. Sellestki saab hea tahtmise korral üle: grandi taotlejal on õigus enne kursuse toimumist välisriigis küsida kodus toetust keeleoskuse värskendamiseks.
Nimetatud võimalus ei kehti võõrkeeleõpetajate kohta, kes peavad keeleõppe metoodikakursustel osalemiseks olema kas kõrgkooli lõpetanud kvalifitseeritud võõrkeeleõpetajad või ümberõppe läbinud kvalifikatsiooniga õpetajad. Sobiva ja akrediteeritud kursuse leidmiseks soovitame konsulteerida Briti Nõukogu, Goethe-Instituudi, Prantsuse Kultuuri Keskuse või mõne muu keskusega sõltuvalt valitud keelest.
Comeniuse grandi täienduskoolituseks on 1998.–2004. a saanud 150 haridustöötajat, kellest enamiku moodustavad võõrkeeleõpetajad, nendest omakorda valdava osa inglise keele õpetajad.
Tulevastele õpetajatele
Koolide, õpetajate ja haridustöötajate kõrval tegeleb Comeniuse programm ka üliõpilastega, kellest on saamas võõrkeelte õpetajad. Üliõpilastele pakub programm granti 3–8 kuuks õpetajapraktika sooritamiseks Euroopa riikide koolides, kes on avaldanud soovi praktikanti vastu võtta. Praktika väärtuslikumaks tulemuseks peavad meie üliõpilased keeleoskuse paranemist, kogemust eri vanuserühmade, kultuuri- ja sotsiaalse taustaga õpilaste õpetamisel ning võimalust tutvustada Eestit ja eestimaalasi, meie kultuuri ja keelt. Eestist lähetatud üliõpilased on omandanud kogemusi Hispaanias, Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Tšehhis, Rootsis ja Soomes.
Paljud Eesti koolid on valmis praktikanti vastu võtma ja kellel see on õnnestunud, taotlevad ikka ja jälle uuesti. Iga noor toob kaasa oma maa traditsioonid, keele ja kultuuri; aktiivsemad leiavad rakendust ürituste korraldamisel nii koolis kui ka väljaspool kooli. Tavaliselt oskavad siia tulevad üliõpilased emakeelele lisaks hästi kahte-kolme võõrkeelt, ja kui üliõpilase emakeel ei ole õppekava keel, siis miks mitte teha algust näiteks itaalia või hispaania keele õpingutega. Eriti oluline võib praktikandi roll olla rahvusvahelise koostööprojekti algatajana. Mida rohkem on koolis õpetajaid, kes on valmis võõrkeeles suhtlema, seda suurem on praktikandist saadav kasu, mis võib ilmneda alles aastate pärast. 17 kooli on võõrustanud praktikante Prantsusmaalt, Slovakkiast, Itaaliast, Hollandist, Saksamaalt, Austriast, Tšehhist.
Comeniuse programm moodustab vaid ühe osa võimalustest, mis toetavad keeleõpet ja eelkõige arusaamist, et keeleoskuse vajadusega ei ole seotud mitte ainult rahvusvaheline koostöö, vaid igaühe isiklik areng ja toimetulek ühiskonnas.
“If I open the window on my world and allow others look inside, and they allow me to look through their window I CAN SEE more places, more people, more customs, and I will have a better konwledge of the world.” Nii kõlab ühe Euroopa koolidevahelise Comenius projekti tunnuslause. Lihtne, kuid kannab selget sõnumit. Maailm võtab meid vastu keelte ja kultuuride paljususega ning osasaamine sellest rikkusest sõltub meist endist.

 

Made Kirtsi,
SA Archimedes kooliharidus- ja
keeleõppeprogrammide juhataja