Eesti õpilased loodusainetes Euroopa parimad

Kuressaare Gümnaasium oli üks neist Eesti 154 koolist, kelle õpilased osalesid edukalt TIMSS-testil. Pildil 9. klassi õpilane Mihkel Reinart. RAIVO JUURAKU foto

SIRJE TOHVER

Detsember tõi hea uudise. Eesti õpilased saavutasid rahvusvahelisel matemaatika ja loodusainete võrdlusuuringul TIMSS 2003 loodusainetes 46 riigi hulgas viienda (maateaduses esimese, keemias ja keskkonnaõpetuses viienda, bioloogias kuuenda ja füüsikas seitsmenda) ning matemaatikas kaheksanda koha. Euroopas oleme loodusainetes esimesed, matemaatikas Belgia (Flaami) ja Hollandi järel kolmandad.
 
TIMSS (Trends in International Mathematics and Science Study) on 1959. aastast eri riikide õpilaste õpisaavutusi uuriva Rahvusvahelise Haridustulemuslikkuse Hindamise Assotsiatsiooni üks projekte. TIMSS-teste on korraldatud kolmele vanuseastmele: neljandale, kaheksandale ja gümnaasiumi (ametikooli) lõpuklassile. 1995. aastal tehti test kõigis kolmes vanuserühmas, 1999. vaid 8. klassis ja 2003. aastal 4. ja 8. klassis. 2003. a osales 49 riigist üle 360 000 õpilase, sealhulgas 4040 Eesti 8. klassi õpilast.

TIMSS 2003 korraldus
Matemaatika ja loodusainete valiidne hindamine nõuab suurt arvu ülesandeid ning pikka testimisaega – 8. klassi puhul vähemalt seitset tundi. Maatriksvalimi printsiibist lähtuvalt olid ülesanded 12 vihikusse jaotatud, pooltes vihikutes neli matemaatika ja kaks loodusainete plokki, pooltes vastupidi. Iga õpilane täitis ühe vihiku.
Igas vihikus oli valikvastustega (1 punkt õige vastuse eest) ja nn omavastusega ülesandeid (kuni 5 punkti õige vastuse eest). Poole punktide arvust moodustasid valikvastustega, poole omavastustega ülesanded. Õpilaste tulemused kanti ühtsele, 0–800-punktisele skaalale. TIMSS-testi koostajate hinnangul on tipptase 625–800, kõrgtase 550–624, kesktase 475–549 ja madal tase 400–474 punkti. Tulemuste tõlgendamiseks lisandusid küsimustikud õpilastele, õpetajatele ja koolidirektoritele matemaatika ja loodusainete õppimise konteksti kohta.

Matemaatikas Euroopas kolmas
Eestis testiti 2003. a aprillis 4040 õpilast kokku 154 koolist (158 klassist), kolmandik neist vene õppekeelega klassidest. Meie õpilased saavutasid matemaatikas väga hea tulemuse – kõigi osalenud riikide järjestuses 8. koha. Esiviisiku moodustasid nagu varasemateski TIMSS-uuringutes Singapur, Korea, Hong Kong, Hiina Taipei ja Jaapan. Euroopa riikidest on Eesti matemaatikas Belgia (Flaami) ja Hollandi järel kolmandal kohal. Igast viiest Eesti õpilasest umbes kaks (39%) on matemaatikas rahvusvahelisel kõrg- või tipptasemel, kümnest õpilasest üks (9%) aga tipptasemel. Venemaal on tipptasemel 6%, Lätis ja Leedus 5%, Rootsis 3%. Norras on vaid üksikuid selliseid õpilasi.
Oleme taganud pea kõikidele õpilastele (97%) vähemalt rahvusvahelise madala taseme. Lätis on see näitaja 93%, Venemaal, Rootsis 91%, Norras aga vaid 81%.
Määravaks riigi viimisel tippu näib olevat just tipptasemel õpilaste osatähtsus. See on märgatavalt suur riikide pingerida juhtivates Idamaades (Singapuris 44%, Hong Kongis 31% ja Jaapanis 24%). Ilmselt tuleb meilgi tõhustada tööd just selle potentsiaalse õpilaskontingendiga.
Eesti poisid ja tüdrukud saavutasid matemaatikas ühtlaselt häid tulemusi. Näiteks USA-s, Itaalias, Ungaris, Belgias olid poiste tulemused tüdrukute omadest oluliselt paremad. Hiina Taipeis, Singapuris, Moldovas, Armeenias olid aga paremad tüdrukud.
Eesti tulemus on oluliselt parem kõigist meiega varem ühes haridusruumis asunud riikidest, mis tähendab, et meie matemaatikaõpetus on rohkem kooskõlas rahvusvaheliste tavadega. Olid ju meil ainsana Nõukogude Liidus matemaatika originaalõpikud. Hea tulemus on seda märkimisväärsem, et Eesti osales TIMSS-is esimest korda.
Eesti kuulub matemaatika kõikides ainevaldkondades tugevuselt teise riikiderühma. Edu taga on õpetajate professionaalne töö; õpetuse traditsioonid; TIMSS-uuringu õppekavale vastav ainekava ja õppekirjandus; koolides ja maakondades korraldatavad matemaatikaviktoriinid ja -võistlused; riiklikud tasemetööd; õpetajate põhi- ja täienduskoolituse hea tase; kõrgkoolide tihe side õpetajatega, näiteks iga-aastased üleriigilised matemaatikaõpetajate päevad.
Loodusainetes jäid riikide keskmised tulemused vahemikku 578 (Singapur) kuni 244 (Lõuna-Aafrika). 24 riigi keskmine tulemus oli oluliselt üle ja 18 riigi tulemus oluliselt alla rahvusvahelise keskmise (474).

Loodusainetes Euroopas esimene
Eesti õpilaste keskmine tulemus loodusainetes on 552 punkti, mis tähendab rahvusvahelises võrdluses väga tublit 5. kohta. Eespool on vaid Singapur (578), Hiina Taipei (571), Korea Vabariik (558) ja Hong Kong (556). Eestile järgnevad vahetult Jaapan (552), Ungari (543), Holland (536) ja USA (527). Euroopa riikidest oli Eesti loodusainetes parim.
Eesti õpilastest saavutas loodusainetes rahvusvahelise tipptaseme 13% (7. koht), kõrgtaseme 52% (6. koht) ja kesktaseme 88% (2.–4. koht). Ka madalal tasemel olid Eesti õpilased oma 99-protsendilise saavutusprotsendiga esikohal – väga madala tulemuse sai alla 1% meie õpilastest. Järgnenud viie riigi saavutusprotsent oli 98. Seega on ka meie nõrgematel õpilastel rahvusvahelises võrdluses head tulemused.
Eesti kuulus nende väheste riikide hulka, kus tüdrukud olid loodusainetes poistest paremad (tüdrukutel 554, poistel 551 punkti). Arenenud riikidest olid suurimad erinevused poiste ja tüdrukute vahel Ungaris, Belgias ja Austraalias, aga ka USA-s.

Hea tulemus, madal enesehinnang
41% meie õpilastest andsid oma matemaatikavõimetele kõrge hinnangu (rahvusvaheline keskmine 40%), keskmiseks hindas oma võimeid 32% (38%) ja madalaks 28% (22%) õpilasi. Edukuselt teise gruppi kuulunud riikide hulgas on Eesti õpilastel matemaatikas kõige madalam enesehinnang. Muide, kõigi TIMSS 2003 tulemuste järgi tippu jõudnud Idamaade õpilaste enesehinnangud on rahvusvahelisest keskmisest madalamad. Kas madal enesehinnang kuulub nende kultuuri juurde või on see stiimul rohkem töötada? Samas on mõne suhteliselt tagasihoidlike tulemustega riigi õpilaste enesehinnang kõrge: Iisrael (59%), Egiptus (58%), Šotimaa (53%), USA (52%), Austraalia (50%), Jordaania (49%), Rootsi (49%), Norra (46%) jt.
Nii TIMSS 2003 tipp- kui ka paremuselt teise gruppi jäänud riikide õpilased hindavad matemaatikat oma tulevikuplaanides suhteliselt madalalt. Võimalik, et 7.–8. klassi õpilased ei teadvusta veel matemaatika olulisust jätkuõpingute ja tulevase töökoha seisukohalt. Õhku jääb küsimus, mis motiveerib tippriikide õpilasi matemaatikat õppima.
Kõrgem enesehinnang on Eesti õpilastel bioloogias (71%). Maateaduses on see protsent 58, mis on ligilähedane rahvusvahelisele keskmisele (56%). Keemias ja füüsikas on kõrge enesehinnanguga õpilaste osatähtsus Eestis vaid 38%, mis jääb alla rahvusvahelist keskmist (40%). Ka madala enesehinnanguga õpilaste osatähtsus keemias (25%) ja füüsikas (22%) on meil rahvusvahelisest keskmisest (vastavalt 19% ja 16%) suurem.
Nii nagu paljudes teisteski riikides, on ka Eestis kõrge enesehinnanguga õpilaste tulemused keskmise ja madala enesehinnanguga õpilaste omadest paremad. Samas ei ole olulist vahet keskmise ja madala enesehinnanguga õpilaste saavutuste vahel.

Vähene õpirõõm
Matemaatika meeldivus on negatiivses korrelatsioonis õpilaste edukusega selles aines – mida paremad on riigi testitulemused, seda vähem on õpilasi, kellele meeldib matemaatikat õppida: paremate testi tulemustega kaasneb väiksem nõusolek väitega, et matemaatika õppimine on meeldiv. Ühelt poolt on see loomulik. Et saavutada paremaid tulemusi, tuleb rohkem tööd teha, aga suur tööhulk vähendab aine meeldivust. Rahvusvaheline keskmine on 29%, meie vastav näitaja vaid 14%.
Eesti 8. klasside õpilased väärtustavad ka loodusainete õppimist väga madalalt, olles kõikides ainetes viimase kolme-nelja riigi hulgas. Enim meeldib õpilastele õppida bioloogiat – ligikaudu pooltele. Eriti vähe armastatakse keemiat ja füüsikat, neid aineid ei meeldi õppida vastavalt 53% ja 59% õpilastest. Keemiat õpib meelsasti vaid 17% ja füüsikat 11%. Umbes kolmandik õpilasi suhtub keemia ja füüsika õppimisse neutraalselt. Matemaatikas on pilt natuke parem.
Eesti õpilased saavutasid küll väga hea tulemuse, aga suhtumises nii matemaatika kui ka loodusainete õppimisse on nad võrdluses viimaste hulgas. Meie lapsed õpivad rõõmu ja sisemise motivatsioonita. Võimalik, et karmid nõuded ja keeruline õppekava sunnivad liiga palju pingutama.

Allikas: HTM-i teabematerjalid