SÕNUMID, VARIA

Mälestades õpetaja Natalia Pentret

Natalia Pentre sündis sada aastat tagasi, 15. augustil 1905 Petseris raudteelaste perekonnas. 1923. aastal lõpetas ta Rakvere Õpetajate Seminari ning asus tööle vene keele õpetajana Petseri kandi koolides. 1939. aastal tuli Natalia Pentre Tallinnasse ja asus tööle Pedagoogiumis (hiljem Tallinna Pedagoogiline Instituut) vene keele õpetajana. Töö kõrvalt lõpetas ta 1959. aastal Leningradi Pedagoogilise Instituudi ning temast sai eesti koolides vene keele õpetamise ja üliõpilastele vene keele metoodika õpetamise juhtiv spetsialist, kelle tunde, loenguid, õpikuid ja metoodilisi juhendeid mäletavad tema paljud praegu küpses eas õpilased ja kolleegid.
Vene keele õpetamisel pooldas ta lineaarset programmi ja vanemates klassides vene kirjanduse klassika kasutamist tekstidena. Vaimustusega jutustas ta ühest 9. klassi õpilasest, kes oli omal algatusel õppinud pähe kogu Puškini “Jevgeni Onegini”.
Natalia Pentre kirjutas palju vene keele õpikuid algklassidele ja aina täiendas neid. Tema kirjutatud õpikute taset näitab järgmine seik. Moskvast nõuti retsensiooni ühe tema 3. klassi õpiku kohta. Mõni aeg hiljem tuli hinnang: “Unikaalne õpik, unikaalne retsensioon”.
Natalia Pentre võitles ebaõigluse vastu, kaitstes õpilasi ja kolleege. Ühe tema kolleegi tütar eemaldati ebaõiglaselt küpsuseksamilt. Pentre tõestas, et otsus oli vale, ja neiul lubati eksam sooritada.
Natalia Pentre oli hea abikaasa oma mehele, tuntud bioloog Villem Voorele. Samal ajal kui tema kolleegid kaebasid oma meeste peale, kes ei teinud kodus remonti või piisavalt kodutöid, ütles Pentre, et Villi ei salli remonti. Seepärast teeb ta seda siis, kui mees on sanatooriumis.
Nende kodu oli avatud kõigile. Huvitavad jutuajamised ei tahtnud kuidagi lõppeda. Kord, kui seltskond oli juba kümme minutit lahkumas ja jätkas juttu korteri esikus, tõi peremees daamidele taburetid, et nad püstijalu ära ei väsiks. Sünnipäevadele Mähe suvilasse tulid kõik, kes õpetaja Pentret austasid ja armastasid.
Pärast abikaasa Villem Voore lahkumist 1982. aasta kevadel tabas Natalia Pentret insult. Sõbrad panid ta tolle aja parimasse, nn 4. haiglasse ja hoolitsesid tema eest kuni surmani sama aasta 1. septembril.

Ida-Virumaa aasta õpetaja selgub 1. oktoobril

Konkursi “Aasta õpetaja 2005” eesmärk on tõsta esile ja tutvustada üldsusele õpetajaid, kasvatajaid, haridusasutuste juhte jt haridustöötajaid, kes on töö ja isikliku eeskujuga aidanud kujundada mitmekülgselt arenenud isiksusi, positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu.
“Kutsun üles aktiivselt kandidaate esitama. Kuigi meie maakonnas on väga palju häid pedagooge, on eelnenud aastatel esitatud kandidaate kesiselt,” ütles Ida-Viru Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja asetäitja Iia Laaniste.
Laaniste sõnul oodatakse aktiivsemat osavõttu just maapiirkondadest. Eelmisel aastal esitati maakonna lõuna-, kesk- ja lääneregiooni kohta vaid kuus kandidaati. Eraldi esitasid oma kandidaadid Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve linn.
Vastavalt konkursi tingimustele võivad kandidaate esitada õpilased, lapsevanemad, pedagoogide ühendused ja kollektiivid, omavalitsuste liidud, omavalitsused ning üksikisikud, haridusasutuse juhtkond jne. Aasta õpetaja nimetuse vääriliseks tunnistatute hulgast valivad maavalitsuse haridusosakond või linnavalitsuse haridusamet ja haridustöötajate liit välja need 30, kes saadetakse haridus- ja teadusministeeriumi ning haridustöötajate liidu korraldatud kokkutulekule Tartusse 1. oktoobril.
Kandidaatide nimed tuleb teatada HTM-ile ja EHL-ile 20. septembriks. Ida-Viru maavalitsus ootab andmeid kandidaatide kohta hiljemalt 12. septembriks. Konkursi juhendiga saab tutvuda HTM-i kodulehel.

Kandlekoja pärimusmuusikalaager

Vana-Vigala mõisakoolis 7.–13. augustini toimuvast Raplamaa VI pärimusmuusika laagrist võtab osa 50 last Rapla-, Hiiu-, , Pärnu-, Harju-, Ida-Virumaalt ning Tallinnast.
Laagri korraldaja, MTÜ Kandlekoja eesmärk on lähemalt tutvustada eri rahvapille ja pärimusmuusikat. Õpetavad oma ala parimad pärimusmuusikud Anu Taul, Ain Sarv, Elo Kalda, Kadri Mägi, Astrid Böning, Kristjan Priks, Sven Reitel, Sandra Sillamaa, Juhan Suits, Janne Tamm, Tarmo Noorma. Õpitakse kuuekeelset kannelt, rahvakannelt, kromaatilist kannelt, hiiurootsi kannelt, viiulit, kitarri, norra vilet, plokkflööti, karmoškat, eesti lõõtsa ja torupilli. Lisaks ühele pillitunnile on veel ansambli- ja laulutund (eraldi meeste ja naiste laul!), tantsutuba (tantsitakse vanemaid ja sajandivahetuse rahvatantse), rütmiring ja käeline tegevus. Õhtuti sporditakse, vesteldakse pärimuskultuurist, harjutatakse ühislugu. Laagri üritustest väärivad veel märkimist lõbus-vaimukas loominguline õhtu ja lõpuõhtu, kus esineb üllatusansambel!
Laste ja noorte pärimusmuusikalaager lõpeb 13. augustil kontserdiga.
Laagrit toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuurikapitali Raplamaa Ekspertgrupp, Raplamaa Arengufond, Kultuuriministeeriumi maakondlik rahvakultuuri riiklik toetusraha ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

“Õpetajad inimkaubanduse vastu: noorte teavitamiseks ja kaitseks”

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) Tallinna esindus korraldab 24., 25. ja 26. augustil õpetajatele konverentsi “Õpetajad inimkaubanduse vastu: noorte teavitamiseks ja kaitseks”.
Konverents on osa aprillis alustatud projektist “Inimkaubanduse ennetamine: informatsioon Balti riikide noortele”, mida rahastab SIDA (Rootsi Rahvusvahelise Arengu Agentuur). Eesmärk on hoiatada noori ohtude eest, mis võivad kaasneda välismaale minekuga. IOM-i praktika näitab, et paljudel juhtudel viib just informatsiooni vähesus, naiivsus ja lootus saada “lihtsat ja tasuvat” tööd välismaal noore inimkaubitsejate võrku. Inimkaubanduse ennetamiseks korraldab IOM ka Eesti noortele suunatud infokampaania, mille üks osa on veebileht www.toovalismaal.ee.
Konverentsidel tutvustatakse IOM-i tänavu väljaantud käsiraamatut ennetustööks noortega. Koolitatud instruktorid käsitlevad inimkaubandusega seotud ohte ja nendest teavitamise meetodeid. Inimkaubanduse eri aspektide analüüs võimaldab inimkaubandust kui probleemi sügavamalt mõista ja, mis veelgi olulisem, arvestab nii poisse kui ka tüdrukuid võimalike ohvritena.
Konverentsidel käsitletakse inimkaubanduse olemust, peatutakse küsimusel, kes on inimkaubitsejad, selgitatakse inimkaubanduse liike, inimkaubanduse ennetamise ning abisaamise võimalusi ja muid asjasse puutuvaid küsimusi, nagu inimõigused ja võrdõiguslikkus. Näitliku materjalina kasutatakse ka Lukas Moodyssoni filmi “Lilja 4-ever”. Käsiraamat saadetakse kõikidesse koolidesse koos filmi “Lilja 4-ever” kassetiga.
Konverentsid on osa ürituste seeriast, mille raames koolitatakse 300 õpetajat. Kõik projektiga kaasnevad tegevused on suunatud inimkaubanduse ennetamisele. IOM usub, et probleemist teadlikud inimesed on vähem ohustatud inimkaubitsejate võrku langemast.
Detailsem info: IOM-i Tallinna esindus, Narva mnt 11d, 10151 Tallinn. Tel 611 6366.
 
 
Viljandi Kultuuriakadeemia valis rektori

Eile valis Viljandi Kultuuriakadeemia valimiskogu rektoriks ainsana kandideerinud senise rektori Anzori Barkalaja.
Barkalaja sõnul ajendas teda jätkama lubadus akadeemiat edasi arendada. Kõigepealt tahab ta lõpule viia liitumise Tartu Ülikooliga, mis loodetavasti leiab aset juba sel kuul. Lisaks kvaliteetsele õppele on kavas tagada lõpetajate kõrge kutsekindlus ja laiendada usaldusväärsete tööandjate võrgustikku. Oluline on ka VKA erialadel põhineva kultuuriettevõtluse arendamine. Selles valdkonnas on seni edukaim olnud Viljandi linna asutatud Eesti Pärandkultuuri Sihtasutus.
Kolmandat korda toimunud rektorivalimistega algas Viljandi Kultuuriakadeemia 15. õppeaasta rakenduskõrgkoolina. Akadeemia on 1952. a loodud Tallinna Kultuurhariduskooli ja edasise Viljandi Kultuurikooli õigusjärglane.

Eesti Koolipsühholoogide Ühing – mis ja milleks?

Umbes 30 aastat tagasi alustas Eestis – ja tollal kogu Nõukogude Liidus – tööd esimene koolipsühholoog. Kulus veel viis aastat, enne kui tööle asusid järgmised neli spetsialisti. Märgatavalt hakkas koolipsühholoogide arv kasvama alles 1990. aastatel, mil ühiskond suhtus juba märksa avatumalt praktilise psühholoogia rakendamise võimalustesse ning käivitusid spetsiifilised koolitusprogrammid. Erialast väljaõpet anti nii 2–3-aastase täienduskoolitusena Tartu Ülikooli ja Tallinna Pedagoogikaülikooli juures kui ka kraadiõppes (1998. a avati Tartu Ülikooli juures rakendusmagistrantuuri programm).
Koolipsühholoogina on õigus töötada inimesel, kellel on akadeemiline haridus psühholoogias ning kes on omandanud 160 tunni mahus koolipsühholoogia aineid. Jätkuvalt on Tartu Ülikoolis võimalik õppida koolipsühholoogiat magistri tasemel. Alates 2004. aastast on koolipsühholoogidel võimalik oma erialast kvalifikatsiooni tõendada Koolipsühholoog III, IV, V kutsestandardi alusel.
1991. aastal võttis rühm initsiatiivikaid inimesi nõuks formeeruda Eesti Koolipsühholoogide Ühinguks (edaspidi EKPÜ). Arutleti koolipsühholooge puudutavate probleemide üle ning planeeriti koolitusi, töötati välja ühingu eesmärgid, tegutsemisprintsiibid ja põhikiri. Ühing sellisel kujul, nagu me teame seda täna, elustus taas pärast mõningast vaikusperioodi 1997. a. Praegu kuulub EKPÜ ridadesse 116 liiget, enamik neist aktiivselt tegutsevad koolipsühholoogid. Lisaks on meie ridades koolipsühholoogiaga kaude seotud inimesi – ülikoolide õppejõude või teisele erialale tööle suundunud koolipsühholooge.
Põhikirjakohaselt on ühingul kolm peamist eesmärki: aidata kaasa psühholoogia põhimõtete rakendamisele, laste psüühilise heaolu tagamisele ning seista koolipsühholoogide kutse väärtustamise, nende õiguste ja huvide eest. Mainitud eesmärkide saavutamiseks on hulk vahendeid ja võimalusi, alates iga üksiku koolipsühholoogi igapäevasest tegutsemisest ja lõpetades ühingu kui organisatsiooni panusega valdkonna arendamisse.
Ühingu partnerid nii üksikisiku kui ka organisatsiooni tasandil on olnud koolijuhid, omavalitsused, haridus- ja teadusministeerium, meedia jne. Õnneks on aasta-aastalt kasvanud ühiskonna (sh lapsevanemate ning pedagoogide) teadlikkus psühholoogilise abi võimalustest ja vajadusest. See muudab koolipsühholoogi pakutava abi efektiivsemaks. Koostöös oma olulisimate partneritega jõuame märksa enamate abivajajateni ning saame viia paremini ellu laste psüühilist heaolu tagavaid muudatusi.
Ühingu kui organisatsiooni tegemisi on suuresti mõjutanud üldised hariduspoliitilised hoiakud. Haridus- ja kultuuriministeeriumi 1994. a määrusega piiritleti täistöökohaga koolipsühholoogi teenindatavate laste arv 600-ga. Küsitav oli nimetatud määruses teenindatavate laste vanusele viitav punkt. Nimelt peeti psühholoogiateenindust vajalikuks (või võimalikuks?) alates 7. klassist. Nüüd, mil räägitakse palju ennetustööst kõigis sotsiaalelu valdkondades, on mida-varem-seda-parem- mõtteviis ka psühholoogiateeninduse pärisosa. 1997. a pöördus EKPÜ tollase haridusministri poole sooviga saavutamaks seaduslikku õigust teenindada ka nooremate klasside õpilasi. 1997. a vastu võetud määruse alusel ongi 1.–12. klassi õpilastel õigus saada psühholoogi abi. See samm kergendas oluliselt psühholoogi tööd. Ega nooremad lapsed varemgi abita jäänud, aga koolipsühholoogid olid sageli koormatud suurema teenindatavate õpilaste arvuga, kui see jõukohane oli.
Mis motiveerib koolipsühholooge erialaliitu kuuluma? Lihtne vastus on – küünarnukitunne. Info, koolitused, kogemustevahetus, võimalus nõu küsida ja seda saada, tegelda enda professionaalsuse edendamise ning enda kui “tööriista” taastamisega. Liikmed on üsna üksmeelsed selles, et pole vahet, kas tegemist on kogenud või verivärske psühholoogiga – kolleegidega lävimine on ühtviisi vajalik kõigile.
Ühingu liige on pidevalt informeeritud koolipsühholooge või koolipsühholoogiat üldisemalt puudutavatest koolitustest, konverentsidest ja ettevõtmistest. Väga tähtsad on kaks korda aastas toimuvad kogunemised – kevadel, et möödunud aastast kokkuvõtteid teha, ja sügisel, et rääkida uutest plaanidest, võtta üles mõni ammu hinges kripeldanud teema vmt. Oleme kutsunud endaga kohtuma ka inimesi väljastpoolt ühingut, et saada uusi teooriateadmisi või elukorralduse (loe: töö organiseerimise ja sisu) üle aru pidada.
Lisaks mainitud kohtumistele korraldab ühing jõudumööda koolituspäevi nõustamisteadmiste ja -oskuste õpetamiseks ning töövahendite (testid, küsimustikud jmt) tutvustamiseks. Üks armastatumaid ettevõtmisi on kolmepäevane suvekool, mille sisu ja vorm on olnud erinevad. Varem olid need sisustatud uute teadmiste ja professionaalsete oskuste andmisega. Viimastel aastatel oleme keskpunktiks võtnud iseenda kui peamise töövahendi, mille korrashoid on ainus võimalus koolipsühholoogi tööd hästi teha. See on tähendanud eneseteraapilisi kursusi, mis on toonud nii isiklikku kui ka professionaalset kasu. Kooliaasta vältel pole paljudel meist võimalust süüvida iseendasse, töötada läbi küsimusi tekitanud olukorrad. Nendest isiklikest rännakutest ja uutest terapeutilistest võtetest on igapäevatöös palju abi.
Kes soovivad meie kutsest ja igapäevategemistest rohkem teada saada, võivad võtta ühendust EKPÜ e-posti aadressil koolipsyhholoogid@koolips yhholoogid.ee või jälgida meie tegemisi veebiaadressil www.koolipsyhho loogid.ee.

HELE PAAVEL,
EKPÜ esinaine aastatel 2002–2004