21. mail on matemaatika riigieksam

 2005. aasta matemaatika riigieksam viiakse läbi kahes osas, kumbki osa kestab 120 minutit, kahe eksamiosa vahel on 45-minutine vaheaeg.
 
Käesoleval õppeaastal on matemaatika riigieksamile registreeritud 7569 inimest, kellest 7162 on õpilased ja 407 varemlõpetanud. Varemlõpetanute arv matemaatika riigieksamil aasta-aastalt väheneb, sel aastal on neid registreerinud 300 võrra vähem kui mullu. Seevastu kooliõpilasi on registreeritute hulgas 159 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Seega on matemaatika riigieksamile registreeritute arv 141 inimese (1,8%) võrra väiksem kui eelmisel aastal.
Mitu inimest matemaatika riigieksamitööd tegelikult kirjutama tuleb, selgub 21. mail. Senine praktika näitab, et talvel eksamile registreeritutest kirjutab kevadel eksamitöö ligikaudu 90%. Kui tänavu tuleb samuti vähemalt 90% eksamile registreerunuist eksamipäeval kohale, võib öelda, et matemaatika riigieksami tegijaid on 2005. aastal praktiliselt sama palju, kui oli eelmisel aastal.
Matemaatikaõpetajale
Eksamikeskuse kodulehel on väljas põhiandmed 2004. a matemaatika riigieksami kohta ja selle statistiline analüüs, 2005. a eksamit tutvustav artikkel ning infomessile “Teeviit” koostatud infoleht. Loodetavasti on nimetatud materjalide sisu asjahuvilistele üldjoontes tuttav ega vaja siin kordamist. Rõhutan vaid, et 2005. a eksamitöö koostamisel on lähtutud matemaatika kehtivast ainekavast, vt RT I 2002, nr 20, lk 953–967, ja eesmärgist selgitada välja,
q kui hästi saab gümnaasiumilõpetaja matemaatika mõistetest, faktidest, printsiipidest ja protseduuridest aru;
q kuivõrd struktureeritud ja korrastatud on tema teadmised;
q kui hästi ta suudab õpitut rakendada, lahendada mitterutiinseid ülesandeid;
q milline on 2005. a gümnaasiumilõpetaja ettevalmistus matemaatikas õpingute jätkamiseks järgmisel astmel.
Eksami esimese osa ülesannetega kontrollitakse gümnaasiumi iga ainekursuse põhiteadmiste ja -oskuste omamist ning oskust neid rakendada. Tuleb lahendada neli 5-punktilist ja kolm 10-punktilist ülesannet, kokku seitse ülesannet, mille õiged lahendused annavad 50 punkti.
Teise osa ülesannetega kontrollitakse, kuivõrd struktureeritud on eksaminandi teadmised, kui hästi suudab ta õpitut rakendada mitterutiinsete ülesannete korral, milline on ettevalmistus õpingute jätkamiseks. Tuleb lahendada kolm ülesannet, kaks 15-punktilist ja üks 20-punktiline etteantud kahe 20-punktilise ülesande hulgast.
Maksimaalse tulemuse (100 punkti) saamiseks tuleb eksamil õigesti lahendada niisiis kokku 10 ülesannet. Kui eksaminand esitab teises osas rohkem kui kolme ülesande lahendused, st kahe kohustusliku ülesande ja mõlema valikülesande lahendused, ning jätab märkimata, kumma valikülesande lahendust soovib lasta hinnata, hinnatakse selle valikülesande lahendust, mille järjekorranumber on väiksem.
Kooli lõpetamiseks peab 1. ja 2. osa hindepunktide summa olema vähemalt 20 punkti.
Riigieksamitunnistusele märgitakse 1. ja 2. osa summeeritud tulemus.
Soovitav on, et enne eksamit selgitaks matemaatikaõpetaja eksaminandidele riigieksamitöö hindamise kriteeriume ja protseduure, vt eksamikeskuse kodulehelt 2004. a matemaatika riigieksami analüüsist alapunkti “Hindamine” (lk 6–9) või väljaandest “Eksaminandile 2005. a matemaatika riigieksamist” vastavat alajaotust (lk 6).
Oluline on, et eksaminandid teaksid, et riigieksamitöid hinnatakse ülesandeti. Iga ülesande hindamiseks koostatakse võimalikult üksikasjalik hindamisjuhend, mille põhjal hindaja ülesannetele hindepunkte jaotab. Eksamitöösse on mõttekas kirjutada ka osalisi lahendusi, sest ainuüksi õige joonise, ülesande lahendamiseks vajaliku valemi kirjutamise või avaldise koostamise eest on võimalik saada hindepunkte. Sõnaga, eksamil tuleb püüda lahendada iga ülesannet ja alaülesannet, sest eksamitulemus saadakse hindepunktide ühekaupa summeerimisel.
Viimast ajendas rõhutama asjaolu, et matemaatika riigieksamil esineb eksamitöid, mille tulemus jääb alla 20 punkti. Eelmisel aastal moodustas vähem kui 20 punktiga hinnatud matemaatika riigieksamitööde arv ligikaudu 5% kõikidest töödest.
Olgu siinjuures märgitud, et 90– 100 punktiga hinnatud tööde arv moodustas ligikaudu 10% töödest. 90–100 punkti on iseenesest väga hea tulemus. Eksaminandid, kelle tulemus on 98– 99 punkti, küsivad tihti: “Miks mul on 98 või 99 punkti, aga mitte 100?” Eks ikka põhjusel, eksamitulemus kujutab endast üksikülesannete lahenduste eest saadud hindepunktide summat.
Riigieksami komisjonile
Eksaminandid peavad istuma laudade taga ühekaupa ning laudadevaheline kaugus peab olema küllaldane, et eksaminandid saaksid iseseisvalt ja häirimatult töötada.
Iga eksamiruumi jaoks peab olema eksaminandide istumisplaan, millest saaks pärast eksamit välja lugeda, kus paiknes eksami ajal laud, mille taga konkreetse koodiga eksaminand istus. Soovitatav on, et 1. ja 2. osa kirjutamise ajal istuksid eksaminandid ühel ja samal kohal, vastasel juhul tuleb istumisplaan teha eksami kummagi osa jaoks eraldi. Istumisplaan või selle koopia tuleb saata eksamikeskusesse eksami protokollide saatmise jaoks ette nähtud ümbrikus.
Eksaminandi kummagi osa eksamimaterjalide komplekt koosneb ülesannete tekstide lehest, lahenduste lehest ja mustandilehest, mis on asetatud lahenduste lehe vahele.
Kasutatakse eksamiülesannete kahte varianti: I (musta tekstiga) ja II (sinise tekstiga).
Ülesannete tekstide lehtede jaotamisel tuleb jälgida, et teineteise kõrval ja taga istuvad eksaminandid lahendaksid eri variandi ülesandeid.
Iga ülesande lahendus tuleb kirjutada selle ülesande järjekorranumbrile vastavale kohale lahenduste lehel. Nii I kui ka II osa kohustuslike ülesannete järjekorranumbrid on vastava osa lahenduste lehele trükitud, valikülesande järjekorranumbri (kas 10. või 11.) peab eksaminand kirjutama selle ülesande lahenduse ette ja kastikesse lahenduste lehe päises variandi numbri kõrval.
Kui ülesande lahendus ettenähtud kohale ei mahu, peab eksaminand küsima eksamikomisjonilt lisalehe. Lahenduse jätkumise kohta lisalehel tuleb pooleli jäänud lahenduse lõppu kirjutada viide, näiteks “Lahendus jätkub lisalehel”, “Edasi vt lisalehelt” vms.
Palun tuletage eksaminandidele meelde, et
q mustandileht on vaid joonistest visandite tegemiseks või lahenduse idee otsimiseks, ülesande täielik lahendus tuleb aja kokkuhoiu mõttes kirjutada loetavalt otse lahenduste lehele, nt pole mõtet võrrandiga antud jooni eelnevalt mustandisse joonestada;
q ülesannete tekstide lehel olevaid jooniseid ei pea lahenduste lehele ümber joonestama;
q eksamitöö kirjutamise ajal ei ole lubatud üksteisele kirjutus-, arvutus- ja joonestusvahendeid laenata;
q eksamil ei ole lubatud kasutada teatmikke ega käsiraamatuid;
q keelatud on kasutada mobiiltelefoni mis tahes eesmärgil, ka ajanäitaja või arvutusvahendina;
q eksaminandidel ei ole lubatud eksamiruumist väljas käia, v.a ekstraordinaarsed juhtumid.
Eksami lõppedes annab eksaminand komisjonile üle koodiga varustatud lahenduste lehe, selle vahele asetatud ülesannete tekstide lehe ning lisalehe, kui tal see on, ning mustandi.
Mustandid jäävad kooli, kus neid säilitatakse apellatsiooniperioodi lõpuni. Kasutamata jäänud ülesannete tekstide lehti ei pea eksamikeskusele tagastama.
Edu eksamil!