Kutseharidus maakonna arengus

 Lääne-Virumaa kutsehariduskonverentsil 31. märtsil keskenduti problemaatikale, kas Eesti hariduspoliitika toetab riigi arengut ning millised on võimalused anda paremat kutseharidust riigi, maakonna ja kooli tasandil.
 
Eesti haridussüsteemis puudub ühtsus ja tasakaal. “Üldharidussüsteem on ebaefektiivne, koolisüsteem teiste haridusliikidega võrreldes ülepaisutatud ja -finantseeritud. Kõrgharidus on ülepaisutatud ja -finantseeritud tänu erahariduse ja tasulise hariduse väga suurele osakaalule,” ütles HTM-i kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung.
“Tuleb lõpetada üldkesk- ja kõrghariduse eelistamine kutseharidusele. Vaja on rajada kogu haridussüsteemi kattev sõltumatu kutse- ja karjäärinõustamine, integreerida eri haridusliigid, tagada hariduslikud jätkuvõimalused liikumiseks ühelt tasemelt teisele.” Need ja teisedki uuendused on kirjas kutseharidussüsteemi arengukavas 2005–2008.
Üld-, kutse- ja kõrgharidus on planeeritud, rahastatud ja juhitud erinevatel alustel. “Pearaha hariduses on turumajanduslik mõtlemine,” leidis Peeter Kreitzberg. “Kui Eesti on võtnud suuna kutsehariduse kontsentreerumisele, siis Rootsis on mindud hariduse hajutamise teed ja see on viinud tööpuuduse vähenemisele.”
Maksumaksja raha
Tööturg vajab 25% akadeemilise, 25% rakenduskõrgharidusliku ja 50% kutseharidusliku ettevalmistusega töötajaid. “Maksumaksja raha eest peame andma sellist haridust, mida riigil vaja on. Lõpmatult suurele hulgale ei ole meil võimalik kõrgharidust anda, sest kõigile ei jätku sel juhul tööd ning teiste riikide jaoks tööjõu koolitamiseks ei ole meil ressursse. Ilma inseneride, raamatupidajate, pingitööliste, müüjate ja paljude teisteta ei ole tööd ka akadeemilisel seltskonnal,” ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman. “Süsteemi korrastamiseks on vaja julgeid poliitikuid. Kuna kutsehariduses on tegemist väga suurt valijaskonda ja eelarveressursse puudutavate küsimustega, on poliitikute motivatsioon suurte ja põhjalike muudatuste läbiviimiseks ettevõtjate ootustest madalam.”
Paindumatu hariduskorraldus
Hariduskorralduse paindumatust nimetas kutsehariduse ebapopulaarsuse põhjusena mitu esinejat. Paindlik kutseharidus aitaks olukorda lahendada.
Võimalike abinõudena pakkus Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk paindlikku õppekorraldust, milles puuduvad teravad piirjooned gümnaasiumi ja kutsehariduse vahel, ning tihedamat integratsiooni haridussüsteemi teiste osadega, rakendusülikoolide orienteerumist kutsekeskhariduse lõpetanutele.
Suureneb nende noorte arv, kes lahkuvad koolist põhiharidust omandamata või ei jätka pärast põhikooli lõpetamist õpinguid. Praegu puuduvad mehhanismid põhihariduseta noorte haridussüsteemi tagasi toomiseks. Võimalike sammudena nähti kutseõpet alates 7. klassist.
Ebamäärased võimalused jätkata haridusteed on näiteks põhiharidusjärgse kutsekeskhariduse omandanul. Selle põhjuse tõi teiste esinejate seas välja ka Virumaa Õpilaskoja president Timo Kalter, kes tutvustas Lääne-Viru noorte hulgas läbiviidud küsitlust.
Igal maakonnal oma vajadused
Erik Terk ütles, et tulevikus võib halveneda nende maakondade olukord, kus praegu on suhteliselt palju lihtsakoelist tootmist.
“Maakonnas on ettevõtjate ootused teised, kui seda näitavad üleriigiliste uuringute tulemused,” teadis Eesti Ettevõtjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis. Kuna regioonid on Eestis erineva tööjõuga, peavad ka majandus- ja tööhõivepoliitikad olema erinevad.
“Meil on maakondi, kus kõrgharidusega inimeste osakaal on 10%, ja maakondi, kus see läheneb 30%-le. Samuti on tugeva teenindussektoriga maakondi. Seetõttu on kutseõppesüsteemi täiustamisel nõiaringist väljatulekuks eriline tähtsus,” nentis Terk.
Soomes selgitatakse just maakonna tasandil, milliseid töökäsi ettevõtted vajavad.
Ise süüdi
“Ise oleme kutsehariduse madala maine kujundamises süüdi – riik ei rahasta kutseharidust piisavalt ning ainsa meediakangelase ja normaalse inimesena nähakse kõrgharidusega inimest,” väitis Toomas Luman. “Kutsehariduse mainet ja hoiakuid peab kujundama kogu ühiskond.”
“See, et pea ei jaga, ei tähenda veel, et tegu oleks raiskuläinud inimesega. Temast võib saada kõrgepalgaline ja hea töötaja,” ütles Tarmo Kriis.
Edukamaks toimimiseks vajab kutseharidus senisest rohkem sotsiaalseid partnereid, suuremat koostööd ametkondade, kutsekoolide ja ettevõtjate, sh viimaste endi vahel. Sama meelt olid konverentsil esinenud maakonna ettevõtjad. “Oleme nõus panustama kutseharidusse, sest mõistame, et praktika korraldamine tootmisettevõttes toob noore reaalsesse maailma ning tal on pärast kooli lõpetamist suurem kindlustunne oma edasise tööelu suhtes,” nentis AS OG Elektra omanik ja juht Oleg Gross.
“Kui tahame, et maakonnas midagi muutuks, peab igaüks sellesse oma panuse andma,” ütles AS E-Betoonelemendi Lääne-Virumaa tehaste direktor Vahur Luumann, kes kuulutas samas välja ideekonkursi “Milline peaks olema Lääne-Virumaa kutseharidus?” ja lubas parimaid premeerida.
Koostöö
Lääne-Virumaa Kutsekõrgkooli direktor Helle Noorväli tutvustas võimalusi, kuidas kool saab olla tõhus koostööpartner: olla äriinkubaator alustavatele ettevõtetele Rakveres; uued erialad koostöös Rakvere Kutsekeskkooliga, praktika lähijuhendajate täienduskoolitus; olla rakendusuuringute keskus maakonnas; tihe koostöö piirkonna, kodu- ja välismaa kutse-, kõrg- ja täiskasvanuharidust pakkuvate koolitusasutustega.
Helle Noorväli esitas vajaduse töötada välja Lääne-Virumaa ühtne üld-, kutse- ja kõrgharidust hõlmav hariduskava. Virumaa vajab ka tööjõu- ja koolitusuuringut. “Maakonnas peaks töötama spetsialist, kes koordineerib koostöövõrgustiku toimimist,” leidis ta.
Unistuse leiab Soomest
“Ka Soomes oli aastaid valdav seisukoht, et “ainuõige tee” õpilasele on keskkool. Nüüd on suhtumine muutumas,” ütles Hyvinkää linnavalitsuse projektijuht Virpi Wegge. “9. klassi õpilased veedavad kaks nädalat enda valitud firmas, kus nad tutvuvad töökeskkonnaga. Kui 9. klassi õpilasel pole selge, mida ta tahab edasi teha, pikeneb põhikool talle veel aasta võrra. Selle aja jooksul peab ta saama selgeks, kuhu sobib.”
Soomes saab õppida korraga nii kutsekoolis kui ka gümnaasiumis. Sel juhul on õppetöö aasta võrra pikem ja lõpetanu saab õppida edasi kõrgkoolis. Tänu paindlikule kutseõppele jätkab Soomes kutseõppes ligi 60% põhikoolilõpetanutest. Võimalused on loodud ka neile töötajatele, kel tööpraktika on, kuid paber puudub.
Konkreetse tegevuse näiteks tõi Virpi Wegge Hyvinkää linnavalitsuse kolmeaastase “Hea õpsi” projekti, mille raames töötavad ametikoolide õpetajad kaks kuud ettevõttes. See parandab kutseõpetaja ettekujutust õpetatavast ainest. Projektis on ette nähtud töökoha instruktori koolitus ning võrgukoolitus õpilase ja õpetaja vahel.
Tahtmatult tekkis konverentsi osalejatel küsimus: kui naabritel on head kogemused ja toimiv süsteem olemas, miks ei suuda Eesti seda üle võtta?

Hilje Pakkanen,
Lääne-Viru Maavalitsuse
avalike suhete nõunik