int2.gif (386 bytes) int3.gif (1094 bytes)

Reede,
13. mai 2005
Nr 19

tel.gif (1123 bytes)tel.gif (1123 bytes)tel.gif (1123 bytes)tel.gif (1123 bytes)tel.gif (1123 bytes)
int4.gif (297 bytes)    

Serverit teenindab EENet

ÕpL

Võõrusel austa võõrustaja kombeid

 

tausaus2.gif (113 bytes)

 Kui läheme võõrusele metsa – ükskõik, kas sae või seenekorviga, – kas oskame siis mõelda, et mets on koduks 16 000 elusorganismi liigile? Inimene, üksainus liik, tarvitab loodusvara, millest sõltuvad nii paljud elud! Kas maanteedel vuravad puiduautod on läbinisti pahad? Analüüsigem asja sügavuti.
Pool Eesti maismaast on kaetud metsaga, puit ja sellest toodetud kaubad on oluline tuluallikas ning metsandus tähtis majandusharu, kus tööpuudust pole. Metsade majandamine ja puidutöötlemine ühtekokku annavad tööd rohkem kui 30 000 inimesele. Seega on umbes 5% tööhõivest ühel või teisel viisil seotud metsaga. Mets pakub nii rahaga mõõdetavaid kui ka mõõdetamatuid hüvesid, nagu värske õhk, linnulaul, metsamaastiku ilu. Mets on nagu maavanaema, kes külla tulnud lapsele paneb selle koduteele asudes kaasa toidumoona ja floksikimbu. Varakamad maksavad kinni ka majad ja autod. Mets on varakas. Tema eelis on, et ta kuulub taastuvate loodusvarade hulka.
Kuid metsa hüvesid kasutades peame austama eespool mainitud 16 000 eluvormi, kuna nad sõltuvad metsast ja mets sõltub neist. Metsaga “ühel lainel” on võimalik töötada, kui töötajal on metsaga seotud oskused-teadmised. Oskusi on vaja, et metsade uuendamine, kasvatamine, majandamine ja kasutamine oleks arukas: tuleb ju metsade uuendamisel arvestada mulla, kasvukohatüübi ja maastikuga; metsakultuurist tuleb hooldusraiete tehnoloogiaid kasutades kasvatada raieküps mets; puutüvede järkamisel (tükeldamisel) tuleb arvestada puiduturu nõudeid, et tulu oleks maksimaalne. Vajalikud on ka nüüdisaegsete metsamasinate kasutamise oskused ja vilumused, loodus- ja keskkonnakaitsealased, juhtimise ning ettevõtlusega seotud oskused jne. Samas peab säilitama metsade liigirikkuse, sest ka tulevased inimpõlved tuleb kindlustada metsast saadavate hüvedega.
Kõik see saavutatakse järjepideva ehk säästliku metsanduse põhimõtteid ja hea metsanduse tavasid järgides. Märk selle kohta, et metsa huvid on hoitud ja kaitstud, on metsaomaniku rahvusvahelise sertifitseerimissüsteemi tunnistus.
Metsandustöötajad on rahuliku loomuga, tasakaalukad ning naljasoonega inimesed, kes on õppinud võõrustajate kombeid austama. Oskuse metsalt õppida on neile andnud metsandusharidus. Oma naljad ja tasakaalu leiavad metsandustöötajad metsast – loominguline töö looduses väldib stressi ja närvilisust. Maailmas pole kaht täpselt ühesugust puud ega metsas kaht täpselt ühesugust olukorda. Seetõttu on metsandustöötaja otsus unikaalne ja loominguline. Õppidagi on metsandust tore. Õppija satub kohe kooli tulles looduse keskele ja asub aega viitmata süvenema looduse huvitavatesse seostesse. Omavahel seotud on loodust ja metsa tutvustavad õppeainedki, mida seotult ka õpetatakse. Seda kõike ikka selleks, et metsaskäija mõistaks oma võõrustaja olemust ja käituks tema ootustele vastavalt. Meeldivat külalist kutsutakse ikka ja alati tagasi!
Metsanduse, aga ka haljastusega seotud erialasid saab Luua Metsanduskoolis õppida nii põhi- kui ka keskkooli baasil.

Vello Keppart,

Luua Metsanduskooli

kutseõpetaja-metoodik

Õpetajate Leht © 1995 - 2003