Repliik

Kellele male, kellele mootorid

Kas mäletate Vilgumäe kooli? Seda, mille õppealajuhataja Kask rääkis pärast järjekordset ministeeriumist tulnud kirja, et “male, see on ainult pealtnäha karbitäis puunuppe...”? Tegelikult oli Vilgumäel kõik hästi. “Dzuudopoiste” autor Janno Põldma lasi nimelt sinna tööle asuda õpetaja Martinil, kes oskas dzuudot ja mõistis selle ka kohalikele poistele köitvaks teha. Mäletatavasti ei jõudnud Vilgumäele ei ministeeriumist lubatud kuulid ega malelauad.
Loodetavasti läheb minister Mailis Ranna lubatud “Varaaida” projektiga paremini ja piltlikult öeldes jõuavad malelauad Paul Keresteni ning kuulid tulevaste Rein Aunade ja Erki Noolteni (ja mine tea, ehk tuleb kunagi kusagilt Vilgumäelt või Karu-Vibulast ka mõni maailmanimega “päriskuulitõukaja”). Kuigi kui järele mõelda – olulisem on vist tõepoolest see, et seal, kuhu saadetakse dzuudomatt, oleks just õpetaja Martin. Minister igatahes lubas kohtumisel Tabasalu Ühisgümnaasiumis, et nii see olema saabki. Riigi muretsetud varustust saadetakse sinna, kust seda projektide kaudu taotletud on.
Mailis Rand väitis kohtumisel õpetajatega, et huviharidusega tegelevad omavalitsustöötajad ei kurda niivõrd selle üle, et raha ei jätku ringijuhtidele palga maksmiseks või et neid ringijuhte pole kusagilt leida, vaid et puudu on ruumid ja vahendid tegutsemiseks. Mõtet iga lapsega kaasas käivast huvihariduse pearahast ei pooldanud ministri koalitsioonipartnerid, sest kohalikud omavalitsused on pikalt võidelnud just selle eest, et riik kirjutaks võimalikult vähe ette, millele konkreetselt omavalitsusele eraldatud raha kasutama peaks. Nii leitigi lõpuks, et huvitegevuseks vajalike vahendite varumine riigi poolt hanke kaudu võiks olla viljakas idee.
Koalitsioonilepingus on eraldi ära märgitud, et valitsusliit arendab süsteemselt välja ning toetab noorte, eriti 14–17-aastaste noorte vaba aja veetmise võimalusi spordi, muusika ning tehnika vallas ning muulgi moel. Minister rõhutas, et kui praegu on kõnealust eagruppi püütud hõivata peamiselt spordi kaudu, siis midagi peaks välja mõtlema ka vähemsportlike tarvis. Kas või sel tasemel, et noorukid mängiks pigem “suhteliselt silma all” piljardit, kui bussipeatuste klaase lõhuksid. Ja huvi kaudu masinate vastu saaks ehk mõnele mehepojale mingi aja pärast selgeks, et pisut-pisut läheb elus vaja ka matemaatikat või füüsikat. Ministri kohtumisel Tootsi klassi õpilastega olid samuti just autod (ja mitte lihtsalt automargid, vaid ikka see, mis masinal kapoti all) teema, mis poistel silma särama pani ja keelepaelad valla päästis.
Tegelikult on tore, et Mailis Rand ikka räägib nendest “põrisevatest asjadest”, millega seoses tema kallal eelmisel ministriajal päris tublisti noriti. Sest omagi tuttavate kogemustest tean – just “põrisevatele projektidele” on millegipärast olnud väga raske toetust saada. Mine võta kinni, kas süüdlaseks on olnud motomeeste mõne ametniku jaoks kahtlane välimus või hirm, et asi kangesti kalliks kätte läheb.

ANU MÕTTUS