ÕpL

Haridusreform jätkub täie hooga

Hiina otsustas soomlaste õppekavad üle võtta, sest neil pole piisavalt jõudu oma origi-
naalõppekava väljatöötamiseks. “Kas meie oleme neist kõvemad?” küsib minister
Toivo Maimets RAIVO JUURAKU foto

SIRJE TOHVER

Aastanumber vahetus, probleemid jäid. Kuidas kulgeb haridusreform, mis seisus on õppekavaarendus, selgitab küsimustele vastates haridusminister TOIVO MAIMETS.

Detsembris hääletas riigikogu kultuurikomisjon HTM-i esitatud seadusemuudatused maha? Mis haridusreformist edasi saab?
“Kehtivat mahahääletamisotsust ei ole, kultuurikomisjon otsustas mõni päev hiljem, et eelnõuga on vaja edasi tegelda. Pärast 11. jaanuari koosolekut läheb eelnõu riigikokku esimesele lugemisele. (Intervjuu toimus 6. jaanuaril – Toim). Mis edasi saab, selgub juba jaanuaris, pärast esimest lugemist.”

Kuivõrd on arvestatud eelnõule osaks saanud kriitikat?
“Oleme otsustanud võtta õpetajate kutsekvalifikatsiooni puudutava osa praegu eelnõust välja. Põhimõtet, et õpetaja teatud perioodi järel “üle vaadataks”, jagavad kõik koalitsioonipartnerid. Millises vormis see toimuma hakkab, on veel lahtine. Täna on kaks ettepanekut: koalitsioonileppesse kirjutatud tähtajalised töölepingud ja HTM-i pakutud tähtajaline kutseomistamine. Kutseomistamine on tõepoolest bürokraatlik, nagu seda õigusega kritiseeritud on. Bürokraatiat tuleb vähendada, aga seda nullini viies saame raiumisotsuse. Tähtajalised töölepingud on bürokraatiavabamad ja efektiivsemad. Aga kui paljud õpetajad neid tahaksid? Ka mina ei pea õpetajate tähtajalisi töölepinguid parimaks lahenduseks, kuigi Res Publica valimislubadustes olid need sees. Mulle on isegi ette heidetud, miks ma ministrina pole lubadust täitnud.
Kõige halvem on, kui eelnõu menetlusest välja hääletatakse. Siis kukume nagu tsirkusemängus tagasi esimesele astmele – tuleb jälle nullist alustada. Oleme kümme aastat tegelnud haridusstrateegiatega. Presidendi Akadeemiline Nõukogu töötas strateegia välja, ministeeriumi oma tuli 1998, “Õpi-Eestiga” jõudsime riigikokku. Ja ei midagi. Kõik ütlevad, et asjad on pahasti, aga alternatiivset lahendust, kuidas paremini teha, ei paku keegi.”

Kuidas kommenteeriteTallinna Pedagoogikaülikooli õppehoone ehituse rahastamata jätmist?
“Mina ega keegi teine pole kunagi teinud otsust pedagoogikaülikoolile õppehoone ehituseks raha anda. Väide, et peaminister on oma allkirjaga lubanud pedagoogikaülikooli ehitust rahastada, on vale. Peaministri allkirjaga paber, millele viidatakse, on RIP-i taotlus, dokument, millega valitsus küsis riigikogult raha aastateks ette. Riigikogu kinnitab iga aasta eelarve eraldi. 2004. aasta koha peal on seal null, 2005. aastal ei ole RIP-i enam olemas.
See on vormiline külg, mille vastu eksitakse. Sisuline külg on, et ülikoolid kui avalik-õiguslikud institutsioonid võivad oma tingimuste parandamiseks vara müüa või rentida. On demagoogiline öelda, et pedagoogikaülikool peab hakkama laenu võtma. Kõigil avalik-õiguslikel ülikoolidel on suur laenukoormus. Et ülikoolidesse on aastakümneid liiga vähe investeeritud, on nende vajadused väga suured – hinnanguliselt neli miljardit krooni. Tehnikaülikool renoveerib õppehooneid, Tartu Ülikoolil ei õnnestu oma muinsuskaitse all olevaid hooneid ainuüksi haridusrahast korda teha, Kunstiinstituudil on hädasti uut hoonet vaja. Riik toetab nii palju, kui suudab, aga ülikoolid saavad ka ise palju ära teha. Tehnikaülikool rendib oma uut loodusteaduste hoonet Eesti Ehituselt. Ka Tallinna Pedagoogikaülikool võiks niisugust võimalust kasutada.”

Miks Tallinna Ülikooli asutamine ikka veel viibib?
“Esitan pedagoogikaülikooli nime muutmise eelnõu järgmisel kolmapäeval riigikogu saalis. Kui see kolm lugemist läbib, on meil Tallinna Ülikool. Aga ka seni pole ühinemist miski takistanud. Riik on ajalooinstituudi ühinemisotsuse teinud, humanitaarinstituudi kui eraõigusliku asutuse ühinemine ei ole üldse riigi asi. Ilmselt on ühinemist takistanud kartus pedagoogikaülikooli nime ees.
Nimi selgub kolmandal lugemisel riigikogus. Seni võib parandusettepanekuid teha. Eelnõus on kirjas Tallinna Ülikool. Rektor Heidmets pooldab Tallinna Linnaülikooli. Mulle on nimest olulisem see, mis ülikoolis toimuma hakkab. Praegu käib jutt institutsionaalsest ühinemisest, aga sisulise poole üle pole isegi diskuteeritud. Mida seal ikkagi õpetama hakatakse ning kes ja mil moel pöörab Eesti riigis edaspidi põhitähelepanu õpetajate põhi- ja täienduskoolitusele. Praegu õpib Tallinna Pedagoogikaülikoolis õpetajaks alla 40% üliõpilasi. Tallinna Ülikoolis väheneb see protsent veelgi.”

Aastal 2007 peaks rakenduma uus õppekava. Kui reaalne see on?
“Meil on kaks õppekava üldosa. Ühe on teinud kirjastusfirma ja teise minister Lukase sõlmitud lepingu alusel Tartu Ülikool. On hea, et diskussioon on toonud välja nende vastuolu. Küsimus on selles, kas õppekava peaks kirjutama detailselt ette, mis päeval mida ja milliselt leheküljelt õpitakse, või määrama soovitava tulemuse, jättes õpetajatele vabad käed. Mina eelistan õpetajat ja kooli usaldada.
Mind teeb murelikuks, et kemplemist on palju, aga tulemus kesine. Õppekava ei ole ju vaid mõnikümmend lehekülge valitsuse määrust. Sinna juurde kuuluvad õpikud, õpetajamaterjalid, õpetaja koolitamise kavad, terve hulk asju, millele kumbki õppekava tegija ei ole veel mõtlema hakanud. Kui ma ütlesin kevadel välja, et võib-olla peaksime hoopis Soome – PISA uuringute järgi edukaima riigi – õppekavad adapteerima, sain hirmsasti sugeda. Suvel sain teada, et Hiina otsustas soomlaste õppekavad üle võtta ja saatis 400 inimest Soome õppima. Hiinlased on leidnud, et neil pole piisavalt jõudu oma originaalse õppekava väljatöötamiseks. Kas meie oleme neist kõvemad? Kindlasti tuleb meil tegelda rahvuskultuuri, eesti keele ja ajalooga. Aga miks peaksime jalgratast leiutama ja bioloogia või matemaatika õppekava ise tegema?
Meil on Soome ministeeriumi ja ministriga väga hea kontakt ning me pole õppekavade ülevõtmise ideest loobunud. Teisalt on ministeeriumil õppekava tegijatega sõlmitud pikaajalisest lepingust keeruline taganeda.”

Kuidas kommenteerite õues õppimise kohustuslikuks muutmist?
“Mingit eelnõu veel pole. Keskkonnaharidusega tegeleb haridus- ja keskkonnaministeeriumi ühine komisjon. Õues õppimine on vaid selle temaatika väike nüanss. Oleme lapsi aastaid arvuti taha ajanud, “Tiigrihüppe” teinud, e-õpet arendanud. Varsti oleme e-inimesed. Mitte ainult bioloogina, vaid ka kolme lapse isana arvan, et nüüd tuleb lapsi samasuguse aktiivsusega aeg-ajalt arvuti tagant õue viia. Piirdudes ainult virtuaalse maailmaga, jääme väga vaeseks. Linnakoolil on raskem lapsi loodusesse viia, aga linnalapsed vajavad seda rohkemgi kui maalapsed, kes iga päev kodumetsas käivad. Oluline on, et laps käiks väljas, näeks metsa ega kardaks seda. Mulle endale meeldib väga metsas, mere ääres, soos ja rabas käia. Muidugi tuleb hoolitseda, et asi bürokraatlikuks ei läheks, nagu vahel juhtub. Seepärast pole kavas kirjutada ette kindlat vormi, millele peaks alluma nii suur Lasnamäe kui ka väike maakool.”

Kas on olnud kõneks ka ministeeriumi Tallinna tagasi kolimine?
“Sellest on vahetpidamata juttu. Kogu aeg sõidab pool ministeeriumi Tallinna vahet. Kui sõidan hommikul 2,5 tundi pooleks tunniks riigikogu arupärimisele vastama ja pärast 2,5 tundi Tartusse tagasi, mõtlen isegi neid mõtteid. Ühel ministril võttis paar aastat, et ministeerium pealinnast ära viia. Minister Maimetsa ajal kolima ei hakata. Tahan selle asemel eesti haridusele midagi kasulikumat teha. Tõele au andes on paljudes riikides, näiteks Taanis, ministeeriumid üle riigi laiali. Aga elu teeb see keerulisemaks.”

Mis saab Sakala 21 ja 23 hoonetest?
“Pärast REKK-i kolimist keskkonnaministeeriumi tühjaks jäänud majja ei lähe Sakala 21 ja 23 minu info järgi kohe müüki. Praegu käivad läbirääkimised, kuidas nende hoonetega kõige mõistlikumalt toimida. Üks mõte on panna müügist saadav raha ühendatud muusikakoolide hoone ehitamisse.”

Kui kaugel muusikakooli ehituskava on?
“Kõik on nõus, et muusikakoolid on vaja ühendada ja neile uus hoone ehitada. Veebruaris esitab arengukava komisjon põhjenduse, mida me võidame balletikooli, muusikakeskkooli ja Otsa-kooli liites. Teisalt kaalutakse läbi kohad, kuhu ehitada saab, ja mis see maksma läheb. Märtsis lähen nende argumentidega valitsusse, et saada ehituseks heakskiit.
Praegu on plaanide realiseerimiseks puudu kaks asja – koht ja raha. Koha suhtes on rohkem ja vähem soodsaid variante. Riigil on kesklinnas natuke maad, aga mitte nii palju, kui muusikakool vajab. Üks variant on Liivalaia tänava krunt, mille suhtes käivad läbirääkimised Tallinna linnaga, teine Muusikaakadeemia kõrval asuv EELK maa-ala. Ehitus läheb maksma suurusjärgus 200 miljonit. Tallinn on nõus toetama. Võimalik, et osa raha tuleb ühinevate koolide müügist.”

Õpetajate palk tõuseb ka tänavu 12%. Kas kõigil?
“Koolides, kus laste arv vähenes, tõusis õpetajate palk tõesti vähem kui 12%. Ei saanud ju neile teiste arvelt maksta. Samas oli paljudes koolides 14-, 16-, isegi 18-protsendiline palgatõus. Aga need, kes rohkem said, ei hakanud ju lehte kirjutama. Protsendi määrab omavalitsus. See on asja üks pool. Teine pool on see, et paljud omavalitsused jätavad aastavahetuseks midagi preemiaks. Kui preemiafondi jääb 2%, tõuseb õpetajate palk 10%.
Mind hämmastab kooliinimeste halb informeeritus. Paide uusaastaballil olid kaks õpetajat tõsiselt üllatunud, saades teada, et neil palk tõuseb. Riigieelarves on 12% sees, kõik ammu selgeks räägitud, aga nemad polnud kuulnudki.”

Allikas: HTM-i teabematerjalid