Inseneriamet tagab huvitava töö ja leiva

   Erialavalik on elu tähtsamaid otsuseid. On valdkondi, kus suure hulga ülikoolilõpetajate tõttu on piisavalt kvalifitseeritud spetsialiste. Teatud valdkondades või erialadel ületab lõpetanute arv kordades tööturu vajadused.
 
Osa erialade puhul koolitatakse sisuliselt potentsiaalseid töötuid. Seejuures õppurite oma raha eest, sest riiklik tellimus on nendel erialadel viidud viimastel aastatel minimaalsele tasemele.
Kõrgharidusega sekretärid
Enamik CV-Online’i andmepankades töölesoovijaid/enda taseme testijaid on ärijuhtimise, rahvamajanduse, haldusjuhtimise ning juuraharidusega.
Kõrgharidusega lõpetanute ületootmine mõnes valdkonnas/erialal on paljude ettevõtete personalijuhtidelt saadud info põhjal viinud olukorrani, kus näiteks sekretäri ametikohale laekub avaldusi kümnetelt kõrgharidusega inimestelt. Kõrgelt haritud inimeste ületootmine mitmel erialal on tingitud sellest, et suur osa noortest eelistab trendikat kõlava nimega eriala, mõtlemata, kuidas hiljem tööd leida ja ära elada.
Ka inseneritöö on loometöö
On valdkondi/erialasid, kus lõpetanute järele on suur nõudlus. Selliste hulka kuuluvad tehnikateadused (inseneriteadused) ja loodusteadused. Erialavalikul pole noored enamasti kursis tööturul toimuvaga või pole kindlad oma võimekuses saada hakkama õpingutega tehnika- ja loodusteaduste erialadel.
Insenerierialad on hakanud noorte hulgas jälle popimaks muutuma. Trend algas infotehnoloogiaga seotud erialadega. Praegu on väga populaarsed ehitusega seotud erialad. Ka mõnel teisel insenerialal on konkurss suurenemas.
Loometöö ei ole seotud üksnes kunsti- või muusikaerialadega. Ka inseneritöö on enamasti loometöö. Sageli me ei teadvusta, et suurem osa sellest, mida iga päev tööl, tänaval ja kodus kasutame, on otseselt või kaudselt inseneritegevuse vili. Näiteks tööstus- ja tsiviilehitised, raud- ja maanteed, energeetika- ja tööstusettevõtted, elektri- ja veevõrk, pangad, haiglad (koos vajaliku sisseseadega) jne – kogu infrastruktuur.
Inseneriloomingu hulka kuulub palju sellist, milleta me igapäevaelu ettegi ei kujuta – transpordivahendid, kodumasinad, arvutid, telekommunikatsioonivahendid, mööbel jms. Lisaks seadmed ja aparaadid, mida kasutatakse tööstuses, meditsiinis, teadusuuringutes, riigikaitses ja mujal. Insenere – tehnika- ja tehnoloogiaspetsialiste – ei vajata üksnes uute toodete ja teenuste loojatena, neid on vaja ka infrastruktuuri, kõikvõimalike masinate ja seadmete käigushoidjate ja arendajatena.
Insener on ettevõtluse arengumootor. Arenenud maades on enam kui 90% uut tehnoloogiat kasutavatest ettevõtetest rajanud inseneriharidusega spetsialistid. Insenerid on seega inimesed, kes on rohkem kui teiste valdkondade spetsialistid orienteeritud uute töökohtade loomisele endale ja teistegi valdkondade esindajatele.
Viiekohaline palganumber
Insenerierialade lõpetanud kindlustavad endale töö ja riigi keskmisest tunduvalt kõrgema palga. Seetõttu tasub inseneriks õppida! Eesti praegune majandusareng on suhteliselt kiire, kuid seda annaks veelgi kiirendada, kui jätkuks piisavalt tehnika- ja tehnoloogiaspetsialiste – insenere ja tehnikateadlasi. Tööpuudust ei tule neil karta praegu ega ka tulevikus, ei Eestis ega ka Euroopa Liidus.
Inseneride puudus on jätkuvalt probleem kogu maailmas, vaatamata inseneride tunduvalt suurematele palkadele, võrreldes teiste valdkondadega, nagu haridus, kultuur, põllumajandus, teenindus jne.
Seda, et Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduskondade lõpetajate töötasu ületab vahetult pärast lõpetamist tunduvalt Eesti keskmise palga, kinnitavad TTÜ õppeosakonna karjääriteenistuses korraldatud vilistlaste küsitlused. Selgus, et üle kahe kolmandiku TTÜ lõpetanutest alustab töökarjääri viiekohalise palganumbriga.
Insenerierialade üliõpilastel on võimalik anda panus Eesti arengusse juba õpingute kestel. Üliõpilaste aine- ja lõputööd valmivad sageli ettevõtete ja ülikooli ühisprojektide tulemusena. Juba lähiajal on tegusatel üliõpilastel võimalik proovida kätt ettevõtluses, luues oma spin-off-firma Mustamäele TTÜ kõrvale rajatavasse tehnoloogiaparki. Noorte, nüüdisaegse haridusega inseneride aktiivsel toel saab Eesti liikumine teadmistepõhisesse ühiskonda uue impulsi.

Jakob Kübarsepp,
Tallinna Tehnikaülikooli prorektor