Koolitöökojad turvaliseks

   Tööõpetus on kulukas. Võib-olla saab tundi läbi viia tulemuslikult ka väheste tööriistadega, kataloogidest pilte näidates, kuid tänapäeva tehnoloogia kiire pealetung nõuab siiski, et õpilane teaks, millised vahendid on olemas, saaks nendega tutvuda ja neid katsuda. Kooli ülesanne on ju elus hakkama saava inimese kujundamine ning tulevasele oskustöölisele, insenerile, arhitektile, kunstnikule huvipisiku süstimine ja loovuse kujundamine. Kui me seda ei tee, muutub töö- ja tehnoloogiaõpetus mõttetuks.
 
Suureks abiks on aastal 2002 riigihankena koolidele eraldatud Boschi elektrilised käsitööriistad ja elektroonikaõpetuse komplektid. Eelmisel aastal “21. sajandi kooli” projekti kaudu eraldatud raha eest võisid koolid soetada riiklikus õppekavas oleva nimistu põhjal tööriistu ja materjali. Paljudes koolides jäi see tööõpetusele ainsaks rahatoetuseks õppeaasta jooksul. Tööõpetuse tarbeks peaks koolis olema kindla summaga pearaha õpilase kohta, mida õpetaja saaks õppekavast lähtuvalt vajaduse järgi kasutada.
Sel aastal on tulemas Tiigrihüppe Sihtasutuse kaudu 17 arvuti teel juhitavat CNC-freespinki, mis jagatakse koolidele konkursi alusel. Seal hakkavad käima ka lähipiirkonna koolide õpilased. Kodukoolis tehakse arvutiklassis tööde projektid ja programmid valmis, praktiline töö ja demonstratsioon toimub CNC-pinki omavas koolis. Sihtasutus viib eelnevalt läbi ka õpetajate koolituse.
Töökodade olukord erineb suuresti
Aastaid on olnud ainesektsiooni lahendamata põhiprobleem töökodade halb olukord ja aine kehv rahastamine. Võtsime nõuks koolide töökojad üle vaadata, kohtuda omavalitsusjuhtide ja koolide direktoritega probleemide arutamiseks ja lahenduste otsimiseks. 2004. a kevadel tutvusimegi Pärnu linna ja maakonna koolide töökodadega. Kaasa olid kutsutud haridusameti töö- ja tehnoloogiaõpetust kureerivad töötajad ja tööõpetuse õpetajad. Vestlused koolijuhtidega olid konstruktiivsed, probleemiks toodi rahanappus. Paljudes koolides ei maksta õpetajale lisatasu (meistritasu) tunnimaterjalide ettevalmistamise, masinate ja abivahendite hooldamise ning remondi jaoks.
Ringkäigul nägime, et Pärnu maakonnas on koolide töökojad paremas olukorras kui Pärnu linnas. On remonditud ja soetatud uut tehnikat, on päris uusi ja nüüdisaegselt sisustatud töökodasid. Nõuetekohast ventilatsiooni ei ole paljudes koolides (v.a Audru KK), elektrisüsteemid ei kannata kriitikat, valgustus ei vasta nõuetele, töökoda asub keldrikorrusel ja päevavalgus puudub, masinad on vananenud. Mõnes töökojas oli palju üleliigset. Tööõpetuse klass ei tohiks olla kooli ladu. Ühes Pärnu koolis ei olnud uuele õpetajale üle antud riigihankena saadud elektrilisi tööriistu. Kiituseks õpetajatele on, et töökodades oli näha omavalmistatud abivahendeid ja tööriistu.
Maakonnas võib esile tuua Audru Keskkooli (õp Raul Kirss), Juurikaru, Jõõpre, Tori ja Paikuse põhikooli. Jõõpre Põhikool on kujunenud aastate vältel meie õpetajate õppebaasiks. Aitäh koolidirektorist tööõpetuse õpetajale Mati Sutile, kes on aidanud ainesektsiooni tööd koordineerida ja Soomest puidulõike õpetajaid kursustele juhendama kutsunud. Juurikaru Põhikooli õpetajal Olev Kööslil olid huvitavad tööjuhendite kogumikud ja omavalmistatud abivahendid tööde viimistlemiseks. Taali Põhikooli töökojas oli ilus väljapanek õpilastöödest õpetaja Heino Toomela juhendamisel.
Linna koolidest võib tõsta esile Ülejõe ja Koidula gümnaasiumi ning vene gümnaasiumi.
Igas vallas võiks olla üks nüüdisaegne õppetöökoda, mis teenindaks piirkonna kõiki koole. Selline süsteem toimib edukalt Tori vallas.
Pärnu Linnavalitsus on astunud tõsise sammu olukorra parandamiseks ja alustanud tööõpetuse ja tehnika maja rajamist Pärnu Kutseõpetuse Keskuse endistesse hoonetesse. Tööle hakkab see 1. septembril ja seda hakkavad kasutama Sütevaka humanitaargümnaasiumi, vanalinna ja Kuninga tänava põhikooli ning hansagümnaasiumi õpilased. Ehk liitub ka teisi koole, näiteks Väike Vabakool. Loodaval majal on eeldus saada Pärnus tööõpetuse keskuseks, kus saab viia läbi Pärnumaa, aga miks mitte üleriigilisi ning rahvusvahelisi koolitusi. Pärnu abilinnapea Peeter Orava sõnul tehakse sinna kaks poiste töökoda ja tütarlastele õmblustöö- ning kodumajandusklass, projekteerimine käib. Pärast koolitööd hakkavad seal tegutsema tehnikaringid. Ette on nähtud ruumid mudelautonduse, -raketi, -laeva ja -lennunduse ning puidutöö harrastajatele, meistrikojad keraamika-, klaasi-, elektroonika-, foto- ja multimeediaringile. Tuleb ka juurdeehitus. Autospordiringid, kardi- ning motoring leiavad koha Sauga ringraja kõrval. Loodan, et kool läheb kõige uuega kaasa.
Töö- ja tehnoloogia ainenõukogu töötab praegu välja koolitöökodade ülevaatuse juhendit. Õpperuumide ülevaatuse eesmärk on selgitada maakondades ja linnades välja koolide tehnilise baasi ja töökeskkonna olukord. Saadud andmetele tuginedes otsitakse lahendusi koos omavalitsuse ning haridusministeeriumi esindajatega. Ülevaatust teostavad kohalik ainesektsioon koos haridusameti ja maakonna/linna esindajatega.
Loodame, et asjaosalised teevad selleks kõik, et olukord paraneks kõigis meie riigi koolides ning õpetajad ja õpilased saaksaid töötada, luua ja õppida turvalistes, tänapäeva nõuetele vastavates õppeklassides. Riik vajab haritud oskustöölisi, spetsialiste ja leiutajaid.

TARMO PAJULA,
Pärnu-Jaagupi
Gümnaasiumi õpetaja,
Pärnumaa
ainesektsiooni esimees,
töö- ja tehnoloogia ainenõukogu liige