Poiste motiveerimisest kehalises kasvatuses
 

 
 Aeg-ajalt ilmub trükimeedias artikleid kehalise kasvatuse teemadel, enamasti kahjuks negatiivse alatooniga. Hiljuti oli ajakirjas Pere ja Kodu artikkel “Miks keka pole popp?”. Mida teha? Kuidas motiveerida õpilasi kehalises kasvatuses osalema ja tunnist rõõmu tundma?
 
Jõgeva Gümnaasium on kehalise kasvatuse hindamisel läinud üle poolaastahindele. See välistab hinnetejahi ja laseb õpetajal suhtuda tundi loomingulisemalt. Aega jääb nii õpetamiseks, treenimiseks kui ka õpilaste “emotsionaalse paagi täitmiseks” sportmängude ja neid huvitava tegevuse kaudu. Tagasiside saamiseks ja õpilaste kehalise ettevalmistuse taseme mõõtmiseks jõuab sooritada ka teste ja kontrollharjutusi.
Sportmängude alusel hindamine
Iga veerandi lõpus analüüsib õpilane koos õpetajaga oma tegevust ja annab sellele hinnangu. Sel moel saadakse igasse veerandisse arvestuslik hinne, mis peegeldab õpilase osalust tunnis, sportlikku aktiivsust, suhtumist ainesse, hügieenireeglite järgimist jms. Need hinded on poolaastahinde kujunemisel määrava tähtsusega. Kontrollharjutuse või testi hinne annab õpilasele informatsiooni tema kehaliste võimete tasemest-oskustest, võrreldes teiste samaealistega. Tegu on poolaastahinde ühe komponendiga.
Sageli on kehalise kasvatuse õpetaja probleem tunni huvitavaks muutmine ja õpilaste motiveerimine end pingutama ja ennast ületama.
Olen Jõgeva Gümnaasiumis kasutanud juba aastaid sügis- ja kevadveerandi tundides võistlusmeetodit. Sügisel võistlevad poisid kuuli kümnevõistluses. Juba muiste selgitasid vana Kalevi kolm poega Saadjärve ääres kivi visates, kes neist on kõige kangem. Mõistagi tahavad kõik poisid olla kanged ja võistlus on tuline. Õpetaja fikseerib tulemused ja talletab need edaspidiseks võrdlusmaterjalina. Peetakse ka kooli rekorditabelit, kuhu kuulumine on auasi.
Viievõistlus
Teise poolaasta ühe hinde saamiseks korraldan neljandal veerandil kergejõustiku viievõistluse. Kuna tavalisele tunnile lisandub võistlusmoment ja tulemuste eest eri aladel saadavaid punkte on võimalik kaaslaste omadega võrrelda, on noormehed väga huvitatud maksimaalsest pingutamisest. Tunnist võetakse huviga osa.
Poisid on jagatud kolme vanusegruppi: 6.–7. klassi poisid, 8.–9. klassi poisid ja gümnaasiumiastme noormehed. Kahes nooremas grupis on alad 60 m jooks, kuulitõuge (6.–7. kl 3 kg kuul, 8.–9. klass 4 kg kuul), kaugushüpe, pallivise ja 1000 m jooks. Gümnaasiumiastme alad on 100 m jooks, kuulitõuge (5 kg kuul), kaugushüpe, granaadivise (700 g granaat) ja 1500 m jooks. Granaati kasutan odaviske asemel ohutuse mõttes ja ka seetõttu, et granaadid on koolil olemas.
Punkte arvestan TV 10 olümpiastardi ja kergejõustiku kümnevõistluse punktitabeli alusel (oda = granaat). Iga ala tulemus annab protsessihinde ja arvestusliku hinde aluseks on lõplik punktisumma. Nii võib juhtuda, et protsessihinnete aritmeetiline keskmine ei lange kokku arvestusliku hindega. Näiteks on noormees tugev jooksudes, aga kuul ja granaat jätavad soovida. Jooksudes “normatiivist” parem tulemus kompenseerib ebaedu heite-tõukealadel. Poisid on punktide liitmisel oma õhinaga läinud nii kaugele, et oskavad juba ette arvestada, kui palju on näiteks vaja viimasel alal pingutada, et “viie” norm täis venitada.
Kõigile jõukohane võistlus
Et tegemist on tavaliste noormeestega, kellest käib eriala treeningutes vaid mõni üksik, on kehtestatud “normid” nimme “inimlikud”, et ka keskpärane võiks õnnestumisest ja eneseületamisest rõõmu tunda. Kuna alad on samad kogu gümnaasiumiastme jooksul ja kõik tulemused talletatud, võivad poisid neid võrreldes saada ülevaade oma arengust. Areng on nähtav, see innustab ja motiveerib poisse enamaks.
Viievõistlusele eelnevad treeniva iseloomuga tunnid üksikaladel. Nii on kasulikult sisustatud hulk kehalise kasvatuse tunde, lisaks toimib noormehi innustav võistlusmoment. Õpetajal on võimalus näha noormeeste arengut ja saada tagasisidet oma tööle.
Olgu näiteks kahe venna lugu. Marko ja Meelis õppisid gümnaasiumiastmes: Marko 12. klassis, Meelis 11. Ühele sobisid paremini jooksualad, teisele heited-tõuked. Punkte kokku liites tuli vennakestel täpselt ühesugune summa – 2497 punkti. Pärast Marko gümnaasiumi lõpetamist lubas Meelis venna tulemuse ületada ja tõestada vennale, kes on pere parim viievõistleja. Tegigi! Nüüd on kooli rekord tema käes ja ootab ületamist.
Näiteid positiivsest võistlusmomendist, tulemuse nimel pingutamisest ja eneseületamisest võiksin tuua veelgi. Põhiline on, et noormehed harjutavad, pingutavad ja võistlevad välise sunnita.
Kuna eelnevalt kirjeldatud meetod on Jõgeva Gümnaasiumi noormeeste puhul end aastate jooksul õigustanud, julgen selle ka kolleegidele välja pakkuda.

VIKTOR NÕMM,
Jõgeva Gümnaasiumi
kehalise kasvatuse õpetaja