Arvamus

Mida valitsuse vahetus hariduses kaasa toob? Mida soovitate uuel haridusministril esimesena teha?

Agu Laius,
Ühiskondliku Leppe Sihtasutus:
 
“Valitsuse vahetus toob hariduses kaasa vajaliku “aeg maha” perioodi. Vaibuvad mõne ambitsioonika poliitiku põhjustatud pinged haridussüsteemis. Ehk jõutakse sellel ajal ka arusaamisele, et haridus ei vajagi reforme, vaid põhjalikult läbikaalutud ja -arutatud uuendusi. Kiirustamine ja võimalike muutuste suur hulk toovad haridussüsteemi korrastamisele pigem kahju kui kasu. Just nii vaatan ka Res Publica haridusreformile. See aeg peaks möödas olema, kus haridusuuendused saab seostada ühe erakonna ambitsioonidega.
Samas on “21. sajandi hariduse” programmis seatud väga õigeid eesmärke ning mõned neist, nagu koolikatsed, erivajadustega laste õppimisvõimaluste avardamine jt, on saanud hea lahenduse. Need on just sellised uuendused, mida haridusavalikkus on juba aastaid arutanud ning kus ühisosani jõudnud. Ka edasistele haridusuuendustele peaks eelnema laiaulatuslik ja sedavõrd põhjalik ning tulemuslik avalik arutelu, et kui ühisosa on kujunenud ja õigusakt vastu võetud, toetavad kõik haridusinimesed seda esimesest päevast peale ja teavad, kuidas see igapäevaelus toimib.
Ülioluline on, et edasine haridusuuendus ei sõltuks mitte niivõrd haridusministeeriumi tegevusest, kuivõrd mitme ministeeriumi koostööst. Näiteks koolivõrku ei saa korraldada üksnes haridusministeeriumi kabinettides. Koostöös regionaalministriga on vaja riigi halduskorraldus paika saada ja sellega ka eri haldustasandite ja koolijuhtide vastutus määratleda. Sotsiaalministriga peavad käivituma arutelud paljude seni kahe ministeeriumi haldusala vahelisse halli tsooni jäävate küsimuste otsustamiseks, nagu on koolitervishoid ja koolilõunad. Ja kui meil on ikka soov astuda otsustavalt vastu alkoholismile ja narkomaaniale ning saada kontrolli alla aids, jääb ühe ministeeriumi üritusest siin kaugelt väheks.
Kutsehariduse alal on vaja edendada koostööd majandusministeeriumi ja tööandjate ühendustega. Kõik vajalikud struktuurid haridusasjade laialdaseks avalikuks aruteluks ja kokkuleppeks on olemas: ühiskondliku leppe protsess, haridusfoorum, õpetajate ja haridustöötajate ühendused.
Ma ei tähtsustaks uue haridusministri persooni üle. Oluline on, et ta töötaks avalikult ja avatult ning oleks valmis dialoogiks ja koostööks haridusavalikkusega, mitte ei suruks “oma asja” iga hinna eest peale, suutmata seda isegi argumenteeritult põhjendada. Kindlasti oleks vaja jõuda ministeeriumi ja ühiskondliku leppe protsessi koostöö aluste sätestamiseni. Oluline on, et uus minister alustaks oma tööd selle sõnumiga.”
 
Mait Klaassen,
riigikogu Reformierakonna fraktsioon:
 
“Kõige tõenäolisem on, et praegusel kujul see “kuulus” reform ilmavalgust ei näe. Tark oleks selles sisalduvat head ja edasiviivat, eelkõige erivajadustega lastega seonduvat, kindlasti kasutada ja tehtut tunnustada. Kahjuks ei loo suures osas segane ideoloogia hariduselust tervikpilti. Seega ei ole seda sellisena võimalik kasutada. Ilmselt tuleb uuel koalitsioonil aeg maha võtta, veidi järele mõelda ja küsida, kas kõik on ikka nii halvasti. Kui kuskil on midagi kehvasti, peab need kohad leidma ja siis edasi minema. Oluline on pöörata tähelepanu alusharidusele ja algklassidele. Õppekava kaasajastamine ja puhastamine liigsest. Siis on võimalik ka pealisehitist rajada.
Uus minister peaks alustama õppekavadest. Need tuleb alates alusharidusest nüüdisajastada ja tasakaalu viia. Määrata ära kohustuslik osa õppekavast ja seda hiljem eksamitega kontrollida. Selgitada ühiskonnas, et põhiharidus on kohustuslik ja gümnaasiumiharidus kättesaadav. Muidugi tagatud kvaliteediga! Muuta riigieksamid sisseastumiseksamitest küpsuseksamiteks. Kui baas on korras, saab sinna kõrghariduse ja teaduse ideoloogia peale ehitada. Soovitus – ärge tegelge pseudoprobleemidega!”

Andres Taimla,
riigikogu Reformierakonna fraktsioon:
 
“Arvan, et valitsuse vahetus toob hariduses kaasa rahu ja järgneb pikem analüüside aeg. Sellist ideedeküllust ja rabedust enam ei tule. Res Publica haridusreform lõppes juba mõned kuud tagasi, nii väitis ka minister Toivo Maimets. Menetluses olevad eelnõud, mis Res Publica kavandatud haridusreformi ette valmistasid, võetakse arvatavasti tagasi. Reformierakond ja Rahvaliit palusid Res Publicat juba mitu nädalat tagasi esitada 488 SE kohta uus terviktekst, sest muudatusi, ka ministeerium enda poolt, laekus nii hulgaliselt ja nii vastukäivaid, et polnud enam võimalik eelnõu arukalt menetleda. Lahkunud kultuurikomisjoni jurist ütles hüvastijätukirjas, et tema ei lähe oma põhimõtetega vastuollu.
Kahe eelnõu kõige väärtuslikum idee peitub erivajadustega laste probleemide lahendamises ja loodud võimaluste rahastamises. Õpilaste arvu kiire vähenemine sunnib kõige väiksemaid ja nõrgemaid koole sulgema. Nii ei saa see ometi olla. Algkoolide õppekavaga tuleb tõsiselt edasi tegelda. Edasiminekuks on aga vaja palju küsimusi selgeks vaielda. Ka algkooli mõiste uutes tingimustes.
Haridus vajab muudatusi, eelkõige on vaja pingest vabastada õpetajad ja anda lastele tagasi koolirõõm. Reformierakonna ettepanek on olnud arutada riigikogus läbi ja kinnitada haridusstrateegia põhiseisukohad. Muidu jäämegi tõmblema üksikküsimuste vahel, mis ühele või teisele erakonnale või ministrile tähtsad tunduvad. Uuel haridusministril soovitan lugeda kümneni, enne kui ta mingi ideega välja tuleb.”