Tallinna koolidesse tuleb õpilasi üle Eesti

  Juba Tallinna kesklinna koolide 1. klassidesse katsetele tulnute arvud tunduvad müstiliselt suured, mis siis veel gümnaasiumipürgijatest rääkida. Nn eliitkoolid võivad võtta vastu õpilasi üle kogu linna. Kas see on ennast õigustanud? Asjasse toovad selgust Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula, hariduskorralduse teenistuse direktor Meelis Kond ja üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokk.
 
Haridusametnikud toonitavad, et mõne haridusasutuse koolipiirkonna kaotamine pole hetkeline otsus, vaid aastatepikkune väljakujunenud tava, mis juba pikka aega seadusena kehtinud. “Üks põhjus oli kooli traditsioonide ja suunitlusega arvestamine. Näiteks Tallinna Prantsuse Lütseum – kahtlen, kas kõik Tõnismäe ja Hariduse tänava piirkonna lapsevanemad tahavad, et nende lapsed just prantsuse keelt õpiksid. Koolipiirkonnata on teisedki võõrkeelte süvaõpet pakkuvad koolid, nagu Tallinna Inglise Kolledz, Tallinna Saksa Gümnaasium ja Kadrioru Saksa Gümnaasium. Koolipiirkonda pole ka Tallinna Reaalkoolil. Selleks on veel üks põhjus – kesklinnas on laste arv vähenenud,” selgitab Meelis Kond.
Võrdsed võimalused kõigile
Viivi Lokk tutvustab Kesklinna linnaosa koolide värskelt valminud logistikat. “Kesklinnas õpib lapsi igast linnaosast – Lasnamäelt 23%, Nõmmelt 10% ja Põhja Tallinnast 11%. Nii on ka teiste linnaosade lastele loodud kesklinna omadega võrdne võimalus süvendatult võõrkeeli või reaalaineid õppida.”
Andres Pajula sõnul õhutab mainekatele koolidele koolipiirkonna kinnitamine vanemaid petuskeemi kasutama. “Elu näitab, et Tallinna 21. Kooli piirkonnas on kõige lasterikkam Raua tänav, kuhu direktori sõnul on paljud lapsed fiktiivselt sisse kirjutatud. Tallinna Tõnismäe Reaalkooli on juba aastaid koolipiirkonnast 1. klassi registreeritud vaid kümmekond last. Kas peaksime maineka kooli jätkusuutmatuks arvama, kuigi kooli vabadele kohtadele on suur tung? Meie seisukoht on, et koolikatsed peavad olema läbipaistvad ja kõigile lapsevanematele arusaadavalt korraldatud, vältimaks arusaamatusi, miks Jukut Jaanile eelistati. Koolikatsed pole praegu hariduselu kõige valusam probleem. On olulisemaid ja pakilisemaid küsimusi kui see, kes või kelle lapsed prantsuse lütseumis või inglise kolledzis õpivad.”
Meelis Kondi arvates peab koolipiirkondade kehtestamise puhul kasutama siis juba USA-s kehtestatud süsteemi, mis eeldab kontrolli, kas laps elab ka tegelikult sellel aadressil, mida paber näitab. “Seni oleme koolijuhtide arupärimistele vastanud, et nad võivad ka edaspidi võtta õpilasi vastu oma koolis väljatöötatud kriteeriumide põhjal. Kui koolipiirkondade kohustusliku sisseseadmise kohta tuleb mingi seadus või määrus, peab loomulikult ka Tallinn asja ümber korraldama. Iseküsimus, kui otstarbekas see on.”
Olgu lisatud, et viimasel ajal olid oma kindla koolipiirkonnata ka sügisest suletavad Tondiraba keskkool ja Katleri põhikool, kuhu võis õpilasi vastu võtta kogu Tallinnast, aga see ei päästnud koole hääbumisest.
Koolikohad olgu kõigile tagatud
Laste arvu vähenemisest pole pääsu ka pealinnal. Mullu suleti Mustamäe üldhariduskool ja Ümera põhikool. Linna koduleheküljelt võib Tallinna hariduse arengukavast lugeda, et edaspidi muudetakse koolivõrku korrastades põhikoolideks vene õppekeelega Valdeku keskkool ja Sõle gümnaasium.
“Meie mure on olnud koolide sulgemisel jälgida, et kõigile lastele oleks tagatud koolikoht. Mustamäe üldhariduskooli sulgemisel suunati suurem osa õpilasi koos õpetajatega klasside kaupa Mustamäe reaalgümnaasiumi. Kooli direktori Olga Kalju sõnul püüdis ta nii sättida, et lastele annaksid tunde nende endised õpetajad. Tundus, et nii õpilased kui ka õpetajad elasid uude kollektiivi valutult sisse. Lasnamäe tänavu suletavate koolide õpilased lähevad samuti klassiti Kuristiku ja Laagna gümnaasiumi. Mitu õpetajat töötavad juba praegu neis koolides, sest oma koolis jäi neil koormus väikseks. Seega on osa õpetajaid uue kollektiiviga kohanenud.
Õpetajate töötuks jäämist me ei karda, vene koolides on õpetajatest puudus. Tegime direktorite hulgas küsitluse, milliste ainete õpetajate järele on kõige suurem nõudlus. Kui varem oli suur vajadus võõrkeelte õpetajate, matemaatikute ja ajaloolaste järele, siis nüüd on pilt kirjum. Et asjad paremini laabuksid ja õpetajatel oleks linna koolide vabadest töökohtadest parem ülevaade, avasime haridusameti koduleheküljel tööotsimiste ja -pakkumiste rubriigi,” selgitas Viivi Lokk.
“Tahan siinkohal tänada suletud vene koolide direktoreid, kes aitasid haridusametil oma õpetajatele uusi töökohti leida. Kakskeelsetel õpetajatel polnud probleemi, nemad said ka eesti kooli tööle minna. Nüüd tekib vene koolides seoses osalisele eestikeelsele õppele üleminekuga vajadus eesti keelt valdavate õpetajate järele. Kes tahab tööd teha, ei tohiks tööta jääda,” arvab Andres Pajula. Ta lisab, et tulevikus on õpilaste arvu eriti kiiret langust oodata just Lasnamäel ja eeskätt venekeelsetes koolides. Üks põhjusi on selles, et järjest rohkem lapsevanemaid paneb oma lapse eesti kooli.
Pajula sõnul ootavad nad edaspidi gümnaasiumiastmesse õpilasi pealinna lähiümbruse valdadest. Juba praegu õpib Tallinna koolides 3960 õpilast Harjumaalt. “Meil õpib lapsi üle kogu riigi, haaratud on 85% kohalikest omavalitsustest, esindatud on kõik maakonnad, ka saared. Tallinna koolidel on rohkem potentsiaali valikuvõimalusi pakkuda. Paralleelklasside arv lubab rohkem vaba- ja valikaineid ning kahtlemata on ainult gümnaasiumides õpetavad õpetajad võimekamad seni vaid põhikoolis õpetanutest.”
Ikka võrreldakse võrreldamatuid
Üha enam otsustatakse pealinna koolide kasuks ka ajakirjanduses avaldatud riigieksamite pingeridade põhjal. Viimase tasuta reklaami Tallinna koolidele tegi Eesti Ekspressi märtsikuu viimane number, kus riigieksamite pingerea esikümme oli Tartuga võrreldes 7 : 3 Tallinna kasuks ja esimese veerandsaja sees 17 Tallinna kooli.
Meelis Kond, kes omal ajal seisis riigi haridusametnikuna riigieksamite hälli juures, kinnitab, et siis ei osanud nad pingeridade koostamisest undki näha. “See on vulgariseerituse tasemel numbritega manipuleerimine, kus võrreldakse võrreldamatuid. Mis pildi annab meile matemaatika riigieksami edetabel, kus esikohal on Lüganuse Keskkool 97 hindepalliga ja talle järgneb Tallinna Reaalkool 83,87 punktiga, kui esimeses sooritas eksami vaid üks oivik ja teises arvestatakse 106 abituriendi keskmist hinnet?
Paljudes koolides keskenduvad nii õpetajad kui ka õpilased riigieksamitele, et kooli mainet hoida. Riigieksamite ja riikliku õppekava seosed on üsna ähmaseks muutunud.
Võin siiski kätt südamele pannes kinnitada, et ükski kool selle nimekirja esikümnes pole üle kiidetud. Pingerida koostades me ei näe, mis on nn eliitkoolide antud lisaväärtus hinnete laiemas kontekstis. Nende koolide lõpetanud on ka sotsiaalselt aktiivsed, oma esinemistes enesekindlad ja elus läbilöögivõimelised. Aga arvestagem, millise konkursi on nad sellesse kooli pürgimiseks läbinud. Nad on olnud õpimotivatsiooniga. Kui see kaob, on nad sunnitud teise kooli otsima.”
Andres Pajula: “Iga lapsevanem loodab, et tema laps lõpetab kooli heade teadmistega ja pääseb kõrgkooli erialale, mis tagab tulevikus tasuva töökoha. Unustatakse, et kõrgharidus ei taga veel midagi, ise pead tegija olema. Kahjuks on ootused tihti palju suuremad, kui elu pakkuda suudab.”
Pajula kinnitusel jäävad laste arvu kahanedes edaspidi alles koolid, kus koolijuhid on huvitatud kooli arengust ja töötavad kogu meeskonnaga selle nimel, et kool endale mingi niši leiaks. “Tallinna lähiümbrusesse kerkivad uhiuued koolid Viimsis, Jüris ja Laagris. Ei tohi end lõdvaks lasta, muidu meelitatakse lapsed pealinnast ära. Kes sellest aru saavad, jäävad ellu.
Oluline on ka koolide kordategemine, õpikeskkond stimuleerib. Tallinna Nõmme Põhikooli renoveerimise järel kasvas tung sellesse kooli mitu korda. Just seetõttu sõlmis Tallinna Linnavalitsus riigi Kinnisvara AS-iga lepingu Tallinna Mustamäe ja Pae gümnaasiumi kordategemiseks. Ettevalmistamisel on veel nelja kooli – Rahumäe põhikooli, Mustamäe humanitaargümnaasiumi, Pelgulinna gümnaasiumi ja Linnamäe vene lütseumi – renoveerimislepingud. Välja valitakse veel kuus kooli.”
Haridusameti koduleheküljel on lisaks vabadele töökohtadele üleval ka vabad õpilaskohad koolides ja lastele lasteaedades. Esilekerkivate probleemidega võib pöörduda linna haridusametnike poole Vabaduse väljakul.
Koolijuhtide kommentaarid
Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Ain Siimann: “Tunnistan pattu: ka meie korraldame prantsuse keele süvaõppega 1. klassi õpilastele vastuvõtuvestlusi, et kooliküpsust välja selgitada. Tänavu konkureeris 24 kohale 148 last. Ehkki meil on vanalinnas oma piirkond, võtame keelteklassi lapsi üle linna. Tullakse kaugemaltki, näiteks Laagrist ja Keilast – elektrirongiga on meile mugav sõita, laps tuleb Balti jaamast läbi tunneli ja ongi kohal.
Rohkem on tegu koolipiirkonna klassiga, tuleb välja, et lapsi elab seal kordi rohkem, kui arvata võiks. Nõuame vanematelt rahvastikuregistri tõendeid, et nad tõepoolest meie koolipiirkonnas elavad, ja ennäe imet – nõutud paberid on alati laual. Nunne tänav 8 on üks korter, kuhu on sisse kirjutatud kolme pere lapsed. Kas pered ka, pole teada. Taolisi näiteid võib tuua küllaga, tuuakse müstilisi tõendeid. Kuidas need on saadud, seda peaks mõni muu ametkond uurima.
Gümnaasiumi ja progümnaasiumi tullakse juba kaugemaltki kui Tallinna lähiümbrusest. Üks reaalklassi poiss on meil Kohtla-Järvelt, tullakse ka Hiiumaalt. Kokku on meil väljastpoolt Tallinna lapsi 200 ringis. Võtaks rohkemgi vastu, kui maja mahutaks.”
Tallinna Tõnismäe Reaalgümnaasiumi direktor Niina Sõtnik: “Meie võtame 1. klassi kaks klassitäit – 48 õpilast. Viimastel aastatel on meie koolipiirkonnast 1. klassi registreerunud vaid kümne lapse ringis. Tänavu käib ettevalmistusklassis viis last. Et meie koolipiirkond asub kesklinnas, kus elanikud on välja kolinud, on laste arvu vähenemine arusaadav. Seetõttu võtame vastu ka Kristiine linnaosa lapsi. Paljud lapsevanemad panevad oma lapsed juba eesti kooli. Mingeid erilisi katseid me ei korralda. Kooli psühholoog ja logopeed vestlevad lastega, et nende kooliküpsust kindlaks teha.
Jõukamad vanemad eelistavad panna lapse võõrkeele süvaõppega kooli, siis pääseb kergemini Euroopa ülikoolidesse. Laste arvu vähenemine meid ei heiduta, mahume lõpuks ometi ühte vahetusse.”
Saku Gümnaasiumi direktor Karli Klaas: “Olin Nõmme põhikooli renoveerimise ajal seal direktor. 1. klassi 60 õpilaskohale tuli tõesti 120 avaldust. Nõmmelt, Laagrist ja Pääskülast, isegi Mustamäelt. Oli tegu, et kõik oma koolipiirkonna lapsed vastu võtta. Seega on korras koolimaja kindlasti üks magnet. Aga ainult majaga kaua konkurentsisadulas ei püsi. Koolil peab ka sisu olema. Nõmmel see oli, õpetajad olid head.
Nüüd olen ringiga jälle Sakus tagasi. Ka siin on maja viimase aja nõudmiste järgi üles löödud. Osa lapsevanemaid, kes on koolimaja uudistamas käinud, on lapse Tallinnas koolitamise mõtte maha matnud.”