Homme hakkame täiesti ausaks

Eksamipinki istub homme üle 14 000 õppuri. Raivo Juuraku foto

VIRVE LIIVANÕMM

 
   Homme hommikul kell 10 mõtleme jälle, mis teema valiks, mida väidaks, milliseid väärtusi kaitseks, kui gümnasistina kirjandit kirjutaks. Seekord võtavad selle töö eesti keeles ette üle 10 000 noore inimese, 9400 neist on tänavused lõpetajad. Eksamielevus haarab 321 kooli.
 
 
Riikliku eksamikeskuse direktor Janar Holm loodab, et kõik eksaminandid on saanud selgeks, et nii koolis kui ka elus üldse on kõige parem juhinduda oma mõistusest ja mõtetest, et teisele lootma jäädes võib rängalt alt minna. Nagu need 59 noort Juhkentali gümnaasiumi mullusest 69 lõpetajast, kes matemaatika riigieksamil õpetajate “abi” kasutasid, oma õigedki vastused valeks parandasid, kõik läbi kukkusid ja aasta võrra elust maha jäid.
Üheteistkümnendikud eksamitel
Tänavusi 11. klassi lõpetajaid on riigieksameid tegemas juba üle tuhande õppuri rohkem kui mullu. Nad teevad riigieksami geograafias ja keemias ehk siis ainetes, mis 11. klassis lõpevad. Öeldakse küll, et prooviks, ja kui halvasti läheb, tulevad tuleval aastal uuesti, aga eksamikeskus on kokku lugenud, et päris nii see ei ole – ainult tühine 3% teeb eksami veel kord.
Riigieksamite populaarsuse pingereas on geograafia neljandal kohal, keemia ja füüsika on pigem lõpupool, kusjuures mullu oli eksami tegijaid mõlemas aines rohkem.
Matemaatikata ei saa
Homme kirjutavad eesti keeles kirjandit 10 125 ja vene keeles 3955 õpilast. Neid numbrid kokku lüües saame teada, kui palju on meil tänavu inimesi, kes tahavad keskkooli läbi saada, sest kirjandit ei saa keegi kirjutamata jätta. Riigieksamite auväärses reas on teisel kohal inglise keel, milleta tänapäeval ka ei saa. Inglise keele on lõpueksamiks valinud 9796 õpilast. Ainult paari tuhande võrra vähem – 7554 – on neid, kes matemaatikata läbi tulla ei looda, mis Janar Holmi meelest osutab peale kõige muu ka sellele, et suur hulk keskkoolilõpetajaid tahab edasi õppida. Populaarsuselt neljas, nagu juba öeldud, on riigieksamite reas geograafia (6368), siis tulevad bioloogia (4148), ühiskonnaõpetus (3744), ajalugu (2851), keemia (2578), saksa keel (1085), füüsika (609), vene keel võõrkeelena (521) ja prantsuse keel (82).
Möödunud aastal ei pääsenud 2,3% katsetanutest kadalipust läbi ehk siis paarsada eksaminandi ei saanud keskharidust. Aga proovida võib surmani, vanusepiiranguid siin pole. Peab vaid hoolega jälgima, mis ajaks tuleb end eksamile registreerida, ning isikut tõendav dokument tuleb kooli kaasa võtta, teist tarkpead enda eest eksamitulle saata ei saa.
Vähe on peresid või suguseltse, sõpru või heasoovijaid, keda kevadine eksamimöll üldse ei puuduta. Eksamikeskus katsub meie elu kergendada.
E-riik edeneb jõudsasti
Kohe, kui eksamitöö on hinnatud ja arvutisse sisestatud, on see kodanikuportaalis kättesaadav. Portaali on riigi avalike teenuste tarvis käivitanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Igaüks pääseb seal ligi ainult teda puudutavatele andmetele.
See oli ka eelmisel aastal nii ja selle põhjal ütleb Janar Holm, et 10. juuni paiku saab portaalist esimesi andmeid näha. Ta ei tea, kas need on just kirjandi eest saadud punktid, aga midagi kindlasti. Gümnaasiumiastmes on viimane eksam füüsikas – 13. juunil. Tunnistused on eksamikeskus lubanud koolidesse edastada 21. juuniks.
Argipäev saab ajalooks
Võib juhtuda, et see, mida gümnasist homme ajastust, iseendast ja teistest inimestest, kirja paneb, jääbki tema elu ainukeseks omakäeliseks kirjalikuks eneseavalduseks. Et ta ei kirjuta enam kunagi midagi noore inimese moodi iseäranis ausalt või kirjutab ainult arvutisse. Tema ainus siiras arvamusavaldus pannakse turvakotti ja viiakse minema. Ajaloo prügikasti?
Eksamikeskus on kohustatud hoidma kirjandeid seitse aastat. Tänavune kirjand on üheksas. Janar Holm kinnitab, et tööd on alles, kõik mitte küll paberkandjal, vaid skaneeritult. Asi pole ju ainult selles, et keegi võib huvituda kirjutaja kujunemisloost. Ametnikud hindavad seda kui huvitavat uurimismaterjali. Ka tulevikus, kui 21. sajandi alguse väärtushinnangud on ajalugu, mille on talletanud siis elanud ja unistanud noored. Holm on veendunud, et pärast igat seitset aastat ei tohi seda hindamatut infot hävitada.
See, mida kõike riigieksamite tulemustest välja on vaja lugeda, on sõnastatud määruses. Tähtsaim märksõna siin on tagasiside.
Kogu tõde 100 000 krooni eest
Holmi meelest tuleb iga eksamit analüüsida sellest seisukohast, mis sealt selgus õpetamise taseme kohta koolides, millised on head ja vead, millele peaks õpetajate tähelepanu juhtima. Ehk siis oleks ka teada, mil viisil peaks mõnd õppekava kohendama, mida seal rõhutama. Üheksa aastat on mingi valimi ette andnud, on viimane aeg süvaanalüüsini minna. Selleks tarbeks on eksamikeskusele tänavu eraldatud 100 000 krooni. Holm ütleb, et praegu koostavad nad REKK-is lähteülesannet, see saab lähiajal valmis ja siis valitakse seltskond, kes töö selle raha eest sügiseks ära teeb.
Mis puutub koolide reastamisse riigieksamite põhjal, siis on eksamikeskus Holmi kinnitusel juba varem öelnud, et see rida ei näita õpetamise taset koolides. Näitab, milliseid tulemusi ühe või teise kooli õpilased eksami sooritamise hetkel saavutasid. Ja kõik.
Õiged head ikka teadmata
Holm toob näite koolist, kus 10. klassis arvati õpilase kohta, et lõpukirjandi eest ta kolme aasta pärast üle 20 punkti ei saa. Kolm aastat läks mööda ja õpilane sai 60 punkti, mis ei ole mingi rekord, aga näitab, millise meeletu töö ta koos oma õpetajaga on ära teinud. “Nendes n-ö keskmistes koolides teevad õpetajad lausa imet, aga kõnesolev pingerida ei räägi sellest midagi. Kooli põhiülesanne ongi ju iga lapse eeldused täiel määral realiseerida. Kool on siis tulemuslikult toiminud, kui on loonud selleks kõik tingimused. Seda tuleb hinnata, kuigi seda on väga raske teha. Need, kes pingereas eespool, ei ole kindlasti halvad koolid, aga see nimekiri ei ole veel kõik, mida koolidest vaja teada on,” ütleb REKK-i juht.
Kui Janar Holm Kuressaares koolis käis, kirjutas ta kas põhikooli või keskkooli lõpetades kirjandi “Usk, lootus ja armastus”. Ja sai “nelja”. Ta usub, et kirjandi kirjutaks ta nüüdki ära ja ühiskonnaõpetusega saaks hästi hakkama, on ta ju vahepeal juura lõpetanud. Lemmikaineid matemaatikat ja geograafiat peaks juurde õppima.
Ka Toivo Maimets sai “nelja”
Neljameheks tegi kirjand kord ka läbinisti viielise ministri Toivo Maimetsa. See oli siis, kui ta 30 aastat tagasi ülikooli astus. “Olen nüüd õpetanud 25 aastat üliõpilasi ning leian, et vajaka jääb essee kirjutamise oskustest. Olen ikka öelnud, et võtke või täiesti vale väide, aga tõestage seda oma argumentidega, kui suudate. Selle asemel eelistatakse esitada korrektne referaat tavatõdedest, mis on enamasti kusagilt kirjandusest korrektselt kokku pandud. Seetõttu arvangi, et kirjandil peaks ka edaspidi olema noorte õpetuses oluline koht, et osata väiteid püstitada ja neid vettpidavalt tõestada.”
Kirjanik Andrus Kivirähk lõpetas keskkooli 1988. aasta laulval kevadel. “Ju ma seal mingit hirmus aatelist ja rahvuslikku asja ajasin. See on küll meeles, et nõukogude võimule sai täiest rauast antud ja Stalinit kirutud. Hindeks sain “nelja”, mis oli mulle ülisuur üllatus, kuna kirjandid olid mul ikka “viied”. Emakeeleõpetaja hiljem seletas, et mul olid olnud mingid kirjavead. Küllap ma läksin kommunismi paljastamisel nii emotsionaalseks, et polnud enam aega komasid ja kokku-lahku kirjutamist jälgida.”
Ka tänapäeva Tootsidel ei ole koolitöö läinud kõige libedamini. Noorim neist, näitleja Rasmus Kaljujärv kirjutas ajaloost. “Et kas ajalugu on kõver või midagi niisugust. Hinnati kümnepallisüsteemis ja ma sain kas “nelja” või “viie”. Midagi väga halba ühesõnaga. Õppimine ei olnud tol ajal minu jaoks primaarne ja kirjutamises olen üldse erakordselt kehv. Aga minu elus ei ole see hinne midagi tähendanud, läksin kooli, kus seda väga ei arvestatud.”
Haridusministeeriumi kantsler Jaan Kallas on suur eesti keele fänn, oma 1974. a lõpukirjandit meenutab hea meelega. “Minul ilmselt vedas korralikult, sest teema oli Oskar Luts ja tema teoste elutarkus. Tegu oli läbi aegade minu lemmikkirjanikuga, sestap oli kirjandi kirjutamine puhas mõnu. Oskar Lutsu elujaatav optimism, eriliselt nauditav huumoriprisma ja võime kajastada inimesi tõetruult olid minu kirjandi kolm läbivat telge. Ehitasin kirjandi üles Oskar Lutsu mälestustele, mida kooliprogrammis küll käsitleda ei tulnud, kuid mis olid mul mitu korda läbi loetud. Vaatamata kahele kirjaveale, sain hindeks “viie”. Usun, et vähemal või rohkemal määral on mul õnnestunud Lutsu need kolm suurepärast isikuomadust ka ellu kaasa võtta.
Soovin tänastele abiturientidele võimet tunda siirast rõõmu elust endast ja kas või mõnigi kord vaadata enda ümber toimuvale oskarlutsuliku huumoriga. Elu on ilus!”