Creative Commons: jagatud tarkus

  Möödunud aastal tehtud “Tiiger luubis” uurimuse põhjal kasutavad ligi pooled õpetajatest tundide ettevalmistamiseks arvutit iga päev. Internet pakub piiramatul hulgal materjali, kuid enamik sellest on autoriõigusega kaitstud. Seda tuleb eeldada ka juhul, kui leheküljel pole autoriõiguse kohta mingit märget ega isegi autori nime.
 
Autoriõiguse seadus lubab teoste refereerimist ja tsiteerimist motiveeritud mahus teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel, kui autorile ja avaldamisallikale on korrektselt viidatud. Samas kuuluvad teose kopeerimine, levitamine, tõlkimine ja kohandamine autori varaliste õiguste hulka ning autoril on nende lubamise ja keelamise ainuõigus. See tähendab, et õpetajal puudub õigus elektroonilist õppematerjali autori nõusolekuta oma tunni jaoks kohandada ning kohandatud materjali õpilaste jaoks internetti üles panna või muul viisil levitada.
Internet on loonud pea igaühele võimaluse oma kirjutisi, fotosid või muud loomingut avaldada. Enamasti ei mõelda ilmselt sügavalt autoriõigusele, kui oma töö internetis kõigile kättesaadavaks tehakse. Samas võib osa nendest töödest olla kasulik kellelegi teisele – näiteks õpetajale, kes oma õppematerjali jaoks sobivat fotot otsib. Traditsioonilise autoriõiguse kohaselt on materjali kasutamiseks vaja autori nõusolekut.
Avatud sisulitsentsid
Selliste probleemide lahenduseks on avatud sisulitsentside kasutamine. Avatud sisuks loetakse selliseid artikleid, pilte, heli- ja videoklippe, mida kasutajad võivad vabalt kopeerida ja muuta. Seejuures on oluline, et muudetud materjali samadel tingimustel vabalt edasi jagataks. Kopeerimise ja muutmise lubamine kuulub autori varaliste õiguste hulka ning lihtsaim viis seda teha on avaldada oma materjal koos sobiva avatud sisulitsentsiga. Sellistel internetilehekülgedel on alati märge koos lingiga täpsele litsentsile.
Avatud sisulitsentside analoog tarkvaramaailmas on vaba tarkvara, mille lähtekood on kasutajatele ja arendajatele avaldatud nii vaatamiseks kui ka muutmiseks. Tuhanded vaba tarkvara projektid kasutavad osaliselt juba olemasolevat avalikku programmikoodi, mis võimaldab arendust oluliselt kiirendada. Tuntumatest vaba tarkvara projektidest on paljude kasutajate töölauale jõudnud OpenOffice.org kontoritarkvara, Mozilla brauser ja Linuxi operatsioonisüsteem. Levinuim vaba tarkvara litsents on GNU üldine avalik litsents (GPL).
Esimesed katsed kanda vaba tarkvara edukas arendusmudel üle sisu loomisele pärinevad 1990. aastate lõpust, mil koostati GNU vaba dokumentatsiooni litsents (FDL). See loodi GPL-i litsentsi kõrvale eelkõige tarkvara dokumentatsiooni ning teiste juhendmaterjalide avaldamiseks. Suurim projekt, mis kasutab FDL-i litsentsi, on kogukonnapõhine veebientsüklopeedia Wikipedia (vt http://www. wikipedia.org/). Sellest on olemas ka pidevalt arenev eestikeelne versioon, milles on üle 9000 artikli (vt http://et. wikipedia.org/). Iga õpetaja võib sealt oma õppematerjalidesse teksti ja pildimaterjali kopeerida tingimusel, et algallikale korrektselt viidatakse ning loodav materjal jääb samuti kõigile avalikuks kasutuseks sama FDL-i litsentsi alusel.
GNU vaba dokumentatsiooni litsentsile järgnes terve rida avatud sisulitsentse. Esimeste litsentside üks probleem oli, et litsentsitingimused olid tavalistele inimestele liiga keerukalt lahti kirjutatud. Samuti polnud lepingutekstid juriidiliselt piisavalt kindlad. Neid puudusi üritas parandada Creative Commons’i litsents, millele pandi alus 2001. aastal. Seda peetakse praegu õppematerjalide jaoks sobivaimaks avatud litsentsiks.
Creative Commons
Creative Commons’i litsentsi arendab samanimeline mittetulundusorganisatsioon (vt http://creativecommons.org). Selle litsentsi eelis teiste avatud sisulitsentside ees on suur paindlikkus – autoriõiguste valdaja saab anda osa õigusi kasutajatele, jättes teise osa õigustest endale. CC-litsentsi saamiseks on creativecommons.org avalehel viide mõne valikvastusega küsimusega vormile, kus autor võib valida, kas ta lubab oma materjalide kommertskasutust ja muutmist ning kas muudetud materjale tuleb sama litsentsi alusel edasi levitada. Kokku on võimalik kuus litsentsitingimuste kombinatsiooni.
Creative Commonsi alusel avaldatud materjali tunneb õpetaja ära vastavate (CC) ikoonide järgi, mis litsentsitingimusi tähistavad. Samuti on Creative Commons’i alusel avaldatud materjalid märgistatud nii, et otsingumootorid need ära tunnevad.
Kõigile Creative Commons’i litsentsidele laieneb terve hulk üldisi õigusi ja kohustusi. Sinna kuulub kasutaja õigus teost kopeerida, levitada ja avalikult esitada, kui ta järgib autori kehtestatud piiranguid.
Piirangute korral on kasutajal kohustus taotleda autori nõusolekut, näiteks äriliseks kasutuseks või tuletatud töö loomiseks. Kõigile koopiatele on kohustus lisada litsents. Creative Commons’i litsents on ülemaailmne, kehtib kogu teose autoriõiguste kehtimise aja jooksul ega ole tagasivõetav.
Creative Commons’i litsents loodi esialgu eelkõige USA õigusruumi silmas pidades, kuid selle initsiatiiviga on liitunud palju teisi riike. Euroopa Liidu maadest on Creative Commons’i litsentsi tõlkinud ning kasutusele võtnud Austria, Belgia, Horvaatia, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland ja Hispaania. Litsentsi tõlkimine ja kohandamine on käsil Iirimaal, Rootsis, Šveitsis, Suurbritannias ja ka Eestis.
Vabade õppematerjalide kogud maailmas
Üks tuntumaid vabade õppematerjalide kogusid maailmas on Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi MIT OpenCourseWare, kus on praegu täies ulatuses saadaval üle 900 kursuse õppematerjalid (vt http://ocw.mit.edu/). Aastaks 2008 loodab MIT kõik oma kursused MIT OCW kaudu maailmale vabalt kättesaadavaks teha.
Creative Commons’i litsentsi alusel avaldatud materjalide veebikataloog asub aadressil www.commoncontent. org. See sisaldab üle 3000 viite veebilehtedele, mis pakuvad CC-litsentsi alusel avaldatud tekste, pilte, heli- ja videoklippe.
Sageli vajavad õpetajad õppematerjalide koostamisel just fotomaterjali. Tänu digitaalkaamerate laiale levikule on paljud avastanud fotograafia võlud ning asunud oma pilte internetis avaldama. Üks suurim pildiportaal on Flickr, kus lisaks traditsioonilise autoriõigusega kaitstud fotodele on praegu üle 160 000 Creative Commons’i litsentsi alusel avaldatud foto, mis kõik on otsingu lihtsustamiseks varustatud märksõnadega (vt http://www. flickr.com). Oma õnnestunud fotode CC-litsentsi alusel Flickr’is avaldamine on ka paljudele inimestele lihtsaim võimalus avatud sisu loomisele kaasa aidata.
Creative Commons’i initsiatiiv Eestis
Õpetajatele kõige olulisem Creative Commons’i rakendaja Eestis on praegu ilmselt kaardikirjastus Regio, kes pakub CC alusel vabalt väljatrükkimiseks kontuurkaarte (vt http://www. regio.ee/kontuurkaart/). Lisaks sellele on tuntumatest lehekülgedest Creative Commons’i litsentsiga kaitstud võrguentsüklopeedia Estonica (vt http:// estonica.org/), kultuurikalenderkultuur.info (vt http://kultuur.info) ning tehnokratt.net (vt http://tehnokratt.net/).
Novembris 2004 loodi Peeter Marveti (MTÜ Tehnokratt) ja Henri Laupmaa (OÜ Inspiralnet) eestvedamisel Creative Commons’i initsiatiivi tutvustav kodulehekülg (vt http://creative commons.galerii.ee/). Eestikeelsed lepingutekstid on praegu juriidilises ekspertiisis ning need plaanitakse avaldada lähiajal.
Eestis on äärmiselt oluline meie piiratud inimressurssi mõistlikult kasutada. Innovatsioon ja uued ideed tulevad sageli olemasolevate ideede edasiarendusena. Sellest lähtudes on ka Tiigrihüppe Sihtasutuse tarkvaraprojektide tingimustes sellest aastast nõue, et projektide raames loodava õpisisu kasutusõigused peavad olema määratud Creative Commons’i litsentsiga.

HANS PÕLDOJA,
Tallinna Ülikooli
informaatika osakonna teadur