Aprillikuu Täheke on pühendatud Hans Christian Andersenile, sest 2. aprillil sai 200 aastat taani suure muinasjutuvestja sünnist. Esikaane on joonistanud kunstnik Kristiina Reineller ja sellel on kujutatud Anderseni muinasjuttude tegelasi. Ajakiri annab lühiülevaate kirjaniku lapsepõlvest ja teeb intervjuu Eesti Nukuteatris Anderseni rollis üles astuva Leino Reiga. Samuti illustreerivad ajakirja Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse korraldatud Anderseni tegelaskujude meisterdamise võistluse parimad tööd. Anderseni teemal on nii ristsõnad kui käsitöökülg, samuti auhinnamängud. Eraldi artikkel räägib Euroopa vanimast lõbustuspargist Tivolist ja selle seosest H. Chr. Anderseni loominguga.
Lisaks sellele avaldab Täheke ühe viimastest Henno Käo lasteluuletustest ja jätkub Aino Perviku Paula-sari. Kaks uut lastelugu on kirjutanud Andrus Kivirähk ja Kristiina Kass. On muudki põnevat.
Ilona Martson
Vali oma lemmikraamat!
Kas sulle meeldib lugeda? Millist raamatut sa viimati lugesid? Kas see meeldis sulle? Kas tahaksid veel midagi taolist lugeda?
On tulnud aeg selgitada välja, mis lugejatele tõeliselt meeldib! Nii mõnigi täiskasvanu ei pruugi seda teada. Ta võtab lemmikuid oma lapsepõlvest, aga aeg on ju vahepeal edasi läinud!
Tõsi, mitteteadjate sekka satub ka päris asjalikke suuri inimesi, lapsevanemaid, õpetajaid ja raamatukogutädisid, kes toredatest lasteraamatutest lugu pidada mõistavad. Alljärgnev jutt ongi mõeldud nii lastele kui ka asjalikele täiskasvanutele.
Nimelt otsustas Apollo Raamatud koostöös lasteajakirjadega Täheke ja Hea Laps, pereajakirjaga Pere ja Kodu ning tüdrukuteajakirjaga Stiina selgitada viimasel ajal ilmunud raamatute hulgast välja lugejate lemmikud.
Aprillis toimub internetilehekülgedel www.taheke.delfi.ee ja www.apollo.ee hääletus. Selle tulemusel peaks selguma parim eesti autori lasteraamat, parim tõlkelasteraamat, parim eesti autori noorteraamat ja parim tõlkenoorteraamat. Samuti Tähekese, Stiina, Hea Lapse ning Pere ja Kodu lugejate lemmikud.
Leheküljel www.taheke.delfi.ee saab hääletada ainult lasteraamatuid, leheküljel www.apollo.ee/lemmikraamat aga nii laste- kui ka noorteraamatuid. Lisaks ilmub Apollo kevadkatoloogis, mis on saadaval, ning Peres ja Kodus kupong, mille saab täita ja postiga ära saata.
Kui sa esitatute hulgast oma lemmikut ei leia, võid oma lemmikraamatu pealkirja ja autori kirjutada reale “midagi muud”.
Valida võivad kõik ja hääletada saab 25. aprillini.
Kõigi hääletajate vahel loositakse välja 40 populaarset laste- ja noorteraamatut, lisaks ajakirjade aastatellimusi.
Ilona Martson
Nuputa 2005
9. aprillil kogunes 30 nuputajate võistkonda Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi. Raplamaa Omavalitsuste Arengufondi toetusel toimus juba viies Nuputa võistlus.
Ülesanded koostas Raili Vilt Tartu teaduskoolist. Korraldasid Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi matemaatikaõpetajad Tiina Koitsalu, Reet Masing, Edvig Saidla, Margot Sarv ja Siiri Sussi.
Parimad olid Tartu Kivilinna Gümnaasium (42,5 punkti), Jõgeva Gümnaasium (42), Saaremaa Ühisgümnaasium ja Saku Gümnaasium (39,5), Tallinna Inglise Kolledz (38), Türi Gümnaasium (37). Auhindadeks saadi RVG õpilasfirma ARBOR valmistatud stressipallid.
Ülesannete ja võistluse koondprotokolliga saab tutvuda kooli koduleheküljel www.rvg.edu.ee.
Võistkondi saatvate matemaatikaõpetajatega tegeles luuletaja-gestaltterapeut Ly Ehin. Eesmärgiks õpilaste parem mõistmine.
Edvig Saidla
Õpilasorkestrite ja -ansamblite festival Kehras
Eestis toimub mitu rahvamuusika ja vanamuusika festivali, kuhu on ka noortel asja. Oma kogunemised on olnud puhkpilliorkestritel ja levimuusikaansamblitel. See on tore. Kuid kõik muusikaõpetajad ei tea, mida kujutab endast rahvasuus Kehra festivaliks kutsutu. Tegemist on õpilasorkestrite ja -ansamblite üleriigilise festivaliga, mis on mõeldud nii üldharidus- kui ka muusikakoolide orkestritele ja ansamblitele. Kuna puhkpilliorkestritel ja levimuusikaansamblitel on oma kokkusaamised, siis neid Kehra festival ei hõlma. Küll aga vokaali naturaalsete pillide saatel.
Kehra festival leiab aset iga kahe aasta tagant. Kohti ei jagata, see-eest omistatakse kategooriaid – nii nagu kooridele juba ammust ajast. On kuulda ka seda, et omavalitsus on suutnud mõne õpetaja palganumbrit suurendada, kui tema ansambel või orkester on end esimesse kategooriasse mänginud. Mis on kiiduväärt, kuigi sel praktikal võiks ka seaduse jõud taga olla.
Kehra festivalidel on alati olnud ka töötoad, kus õpilased on saanud eelkõige impulsse muusikaga tegelemiseks, aga need on ka musikaalsust arendanud ja avardanud muusikalist silmaringi. Nii on meie noored saanud proovida stiel-bänd pille Ari Viitase käe all, C. Orffi vaimus on õpetanud Harry Setälä, tantsutoas Paul Bobkov, rütmitoas Tõnu Laikre, pillitoas Aarne Saluveer, Soili Perkiö on tegelnud loovuse ja rütmikaga. Kehra festival on toimunud samal ajal Kehra päevadega – see on andnud noortele võimaluse esineda ka vabaõhulaval ja saada osa päevade sündmustest.
Kehra festivalidel on käinud ka külalisesinejaid, nagu EMA keelpillikvartett, Virumaa noorte sümfooniaorkester, Klaipeda Vyturyse keskkooli kammerorkester ja Arsise kellade ansambel.
Vaatamata sellele, et EMÕL-i vastutav sekretär Inge Raudsepp ja instrumentaalmuusika sektsiooni juhataja Ülle Raud on suutnud käivitada nii huvitava ja sisuka festivali ning seda ka vedada, on osavõtjate arv tasapisi vähenenud. Võib-olla pole info jõudnud kõigi muusikaõpetajateni, võib-olla on üldkoolide õppekoormus liig suur, jättes huvitegevusele vähe aega, võib-olla pole muusikaõpetajad leidnud piisavalt uudseid ja aktuaalseid ideid, mis suudaks noori köita.
Kehra festival tuleb juunis. Jälgige reklaami. Ootame rohket osavõttu.
TÕNU SEPP,
Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi
muusikaõpetaja,
EMÕL-i instrumentaalmuusika sektsioon
Tartu Forseliuse Gümnaasiumi 34. kirjanduspäev
Tartu Forseliuse Gümnaasiumi 34. kirjanduspäev keskendus raamatule, lugejale ja loojale. Eesti keele ja kirjanduse õpetajad Madis Paide ja Helja Kirber tõid kirjanduselu ja -melu kooli esimeselt korruselt, mida õpilased kirjanduskoridoriks kutsuvad, üheks päevaks kooli aulasse.
Kooli vilistlased filosoofiadoktor Airi Liimets ja TLÜ dotsent Tiiu Kuurme rääkisid südamlikult TFG legendaarsest kirjandusõpetajast Vello Saagest, kes jättis oma ainulaadse õpetamismeetodiga paljudele õpilastele kustumatu mulje. Tänu temale gümnaasiumi kirjanduspäevad alguse saidki. Saage kohalolu on koolis alati tunda, teda mainimata on Tartu Forseliuse Gümnaasiumist pea võimatu kõnelda.
Päeva n-ö teaduslikumas osas astusid üles TÜ professor Rein Veidemann ettekandega “Raamatu saatus Eestis” ning kirjandusmuuseumi teadur Heino Räim, kes rääkis Eesti raamatukultuuri nooruspõlvest. Kõlama jäi mõte, et raamatuteta poleks eestlased need, kes me oleme praegu.
Kirjanduspäeva teine pool oli mängulisem ja lustlikum. Komejantlik poeediduo Contra ja Olavi Ruitlane panid kordamööda oma luuletusi lugedes ja üksteist sõbralikult nii eesti kui ka võru keeles üle trumbates publiku mõnusalt muigama. TFG vilistlane kirjanik Urmas Vadi kutsus oma ettekandes “Meid kõiki väsitavad müüdid” rahvast üles muumialikest kivistunud inimmüütidest loobuma ja pühalike kultuslugude taga reaalselt elanud inimest nägema. 10. klassi õpilane Marika Palm esitas Vadi kurbnaljaka loo “Muna”.
Jurist, florist ning lürist Eve Leimann rääkis oma unistuse täitumise loo ehk kuidas temast sai isikliku luuleraamatu omanik. Ta õhutas ka teisi tegutsema aistingute ja tunnete ajel ning kord ettevõetu lõpuni viima.
Meeldivat vaheldust tõid etendused. Nõo RG õpilased esitasid Piret Laanesaare ja Heily Soosaare juhendamisel mahlaka sõnakasutusega luulekava/näidendi “Filosoofiline geomeetria. Geomeetriline filosoofia”. TFG-i õpilased Anne-Mai Tevahi, Mihkel Lokk ja Teiko Reili mängisid maha Eha Valge juhendamisel kokkupandud tüki “Elu on täis muinasjuttu. Hans Christian Andersenile mõeldes”.
Kirjanduspäev on igati tänuväärt ja lõbus ettevõtmine nii korraldajatele, esinejatele, kuulajatele kui ka toetajatele. Jääme ootama järgmist aastat!
BERIT PETOLAI,
TÜ kirjandustudeng,
TFG vilistlane
Mentorlus lasteaias
2004. a sügisest läbivad üldhariduskoolide noored pedagoogid õpetajakoolituse raamnõuete kohaselt kutseaasta. 2005. a sügisest laienevad kutseaasta ning sellest tulenevalt ka mentorlus lasteaiaõpetajatele.
Mentorlus kui töö käigus õppimise toetamine on innovaatilistes äriettevõtetes tuttav juba pikemat aega. Personalitöös on hea tava aidata uuel töötajal kohaneda ja töökohta sisse elada.
Tallinna Linnupesa lasteaias tekkis mentorluse järele praktiline vajadus siis, kui lasteaeda asus tööle mitu noort ja väheste kogemustega õpetajat. Arutasime mentorluse temaatikat ning töötasime välja oma lasteaia mentorluse korra.
Mentorluse kord on meil täpselt reglementeeritud. See kehtestab mentori valiku põhimõtted, juhendamisperioodi pikkuse, mentori ja juhendatava ülesanded ning tasustamise. Tasustamissüsteemi alused on fikseeritud lasteaia tunnustussüsteemis.
Mentorperioodi alguses sõlmitakse mentorluse kokkulepe mentori, juhendatava ja lasteaiajuhataja vahel. Lähtutakse iga konkreetse juhendatava vajadustest, sellest tulenevalt planeeritakse ka juhendamisperioodi pikkus ja valdkond. Juhendamisperioodi lõppedes toimub juhendatava ja juhtkonna vahel vestlus, milles osaleb ka mentor.
Mentorluse eesmärgid meie lasteaias on toetada vähese kogemusega õpetajat kollektiiviga kohanemisel, lasteaia töökorralduse tundmaõppimisel, õppe- ja kasvatustöö planeerimisel, läbiviimisel ja analüüsil, koostöös lapsevanematega ning eneseanalüüsil.
Mentorite ülesanne on korraldada juhendatavale näidistegevusi, külastada tema tegevusi ning analüüsida neid hiljem ühiselt, nõustada juhendatavat, viia kord kuus läbi nõustamisvestlus ning osaleda juhendamisperioodi lõppedes juhendatava ja juhtkonna vahelisel vestlusel. Juhendatav peab külastama mentori tegevusi, viima läbi näidistegevusi ja analüüsima neid, osalema kord kuus nõustamisvestlusel ja tegema oma tööst juhendamisperioodi lõpuks kokkuvõtte.
Seni on lasteaias mentorperioodi läbinud kaks noort õpetajat. Perioodi lõpul toimunud vestlusel tõdesid nii mentorid kui ka juhendatavad, et mentorlus on väga vajalik. Läbitud mentorperioodist ei saadud veel kogemust sellest, kui asutusse asub tööle päris uus õpetaja. Mõlemad juhendatavad olid juba mõnda aega meie lasteaias töötanud ning vajasid juhendamist pigem pedagoogilistes küsimustes.
Mõlemad juhendatavad leidsid, et määratud mentorid sobisid nii isiksuse kui kogemuse edasiandjana ka erikoolitust läbimata. Oluliseks peeti, et mentor ei annaks hinnanguid, vaid lähtuks konkreetsest isikust, mis aga omakorda ei välista nõustamist ja oma mõtete avamist, millega mõlemad mentorid ka edukalt toime tulid. Mentorite tagasivaade näitas siiski, et läbitud koolitus oleks juhendamisel suureks abiks. Abiks oleks ka täpne nimekiri tegevustest, mida jälgida. Mõned juba töötavad õpetajadki võivad kitsamas valdkonnas juhendamist vajada.
Praeguseks on Linnupesa lasteaias kindlustatud mentori toetus ja abi eri metoodikaid rakendavates rühmades alustavale uuele õpetajale (“Hea algus”, erirühmad) ja juba praktiseerivale õpetajale pedagoogika eri valdkondades (näiteks lapse arengu hindamine jms). Mentorlust on kavas arendada nii, et uue töötaja tugiprogramm laieneks kõigile lasteaiatöötajatele. Oluline on seegi, et tugiprogramm oleks rakendatav ka juhtudel, kui juba töötav õpetaja selleks ise vajadust tunneb või asutuse juhtkond rühmavestluse põhjal mõnes valdkonnas seda soovitab.
KARIN SAAR,
Tallinna Linnupesa lasteaia juhataja
KRISTI VINTER,
Tallinna Linnupesa lasteaia juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal
Varajane elutähtis otsus
Juba pikemat aega vaevab mind üks vastuoluline küsimus. Nimelt räägitakse ja kirjutatakse viimasel ajal palju sellest, et kehvemate hinnetega õpilased peaksid pärast põhikooli lõpetamist minema pigem kutseõppeasutusse, mitte keskkooli. Mida halvad hinded õigupoolest näitavad? Kui mitte otsesõnu õpilase rumalust, siis ehk huvi ja motivatsiooni puudumist, ühekülgsust, ebaküpsust.
Ja nüüd minu küsimus: miks peaksid need tihti lihtsalt ebaküpsed noored langetama elukutsevaliku tähtsa otsuse eakaaslastest kolm aastat varem?
Mul oleks hea meel teada saada, mida teised lastega tegelejad sellest arvavad.
Eva Ereline,
logopeed
