Vene keel on muutunud tavaliseks võõrkeeleks

 Keelekeskus Puškin loodi eesmärgiga ühendada Eesti ja Venemaa russistide jõupingutused vene keele kui võõrkeele õpetamisel, sertifitseerimisel ja populariseerimisel. Keskus on Rahvusvahelise Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Assotsiatsiooni liige ning omab Eestis tegutsemiseks haridus- ja teadusministeeriumi tegevusluba. Keelekeskus Puškin on Eesti ainuke eksamineerimiskeskus, kellel on õigus koolitada ja võtta vastu Euroopa Nõukogu standarditega vastavuses olevaid vene keele riikliku eurosertifikaadi eksameid.
 
Keskus on allkirjastanud koostöölepingu Venemaa haridus- ja teadusministeeriumi välisriikide kodanike eksamineerimise peakeskuse ja A. S. Puškini nimelise Riikliku Vene Keele Instituudiga. Kõik programmid on koostatud ja töötatud välja koostöös Vene Keele Instituudiga ning vastavad Vene Föderatsiooni riiklikele programmidele ja Euroopa Nõukogu testimistasemetele. Õpetamise eesmärk on kasvatada varasemaid teadmisi ja oskusi ning tagada toimetulek standardsetes suhtlussituatsioonides.
Suhtlus- ja ärikeel
Keskuse põhitegevus on õpetamine, eksamiteks ettevalmistamine ja nende läbiviimine ning riiklike sertifikaatide väljastamine nii vene suhtlus- kui ka ärikeele valdamise kohta eri tasemel.
Programm “Igapäevane vene suhtluskeel” on töötatud välja Euroopa Nõukogu egiidi all, ametialase vene keele programm Puškini-nimelise Riikliku Vene Keele Instituudi ja Vene Föderatsiooni Kaubandus-Tööstuspalati koostööna. Vene üldkeele eksami sooritamisel väljastavad Riiklik Vene Keele Instituut ja Venemaa haridusministeeriumi välismaalaste vene keele oskuste testimise juhtivkeskus sellekohase riikliku sertifikaadi.
Vene äri- ja ettevõtluskeele kesktase vastab Euroopa Nõukogu väljatöötatud võõrkeelte üldvaldamise süsteemi neljandale tasemele (Vantage), mis omakorda vastab Londoni Kaubandus-Tööstuspalati testimise süsteemis tasemele Intermediate Level. Eksami sooritamisel väljastavad Riiklik Vene Keele Instituut ja Vene Föderatsiooni Kaubandus-Tööstuspalat sertifikaadi vene ja inglise keeles.
2003. a toimus Puškini keelekeskuses koostöös Riikliku Vene Keele Instituudiga Baltikumi esimene eksamisessioon vene suhtlus- ja ärikeele tundmises. Tulemused olid head.
Vene keel ja palgatõus
Huvi selliste eksamite vastu tunnevad need, kellel on kavas minna välismaale tööle. Tihti pöörduvad keelekeskusesse ka naaberriikides elavad välismaalased, kes soovivad saada vene keele valdamise tõendamiseks riiklikku sertifikaati. See omakorda võimaldab kõrgemat palka. Nimetatud sertifikaadi võib lisada Euroopa Liidus lähiajal kasutusele tulevasse üleeuroopalisse tööraamatusse, mille üks kohustuslik osa on keelemapp.
Vastavalt Venemaa haridusministri korraldusele testib keelekeskus Puškin ka nende vene keele oskust, kes soovivad saada Venemaa kodakondsust. Eksami sooritamise vajalikkuse otsustab Venemaa saatkond Eestis. Eksam koosneb viiest alltestist – rääkimine, kuulamine, mõistmine, lugemine, kirjaoskus – ning kestab ligi neli ja pool tundi. Eksam loetakse sooritatuks, kui eksaminand saab igas alltestis vähemalt 65 palli 100-st. Testi tulemused säilitatakse Venemaa haridusministeeriumi peakeskuses.
Keelekeskus Puškin tegeleb ka vene keele kui võõrkeele õpetajate kvalifikatsiooni tõstmisega. Selle raames on väga populaarne seminar “Vene keel Euroopa keelemapis”, mis käsitleb vene keele kui võõrkeele integratsiooniprobleeme rahvusvahelises haridusruumis. Seminaris käsitletakse võõrkeele valdamise tasemete üleeuroopalise süsteemi määratlemist, vene keele kui võõrkeele valdamise tasemete vastavusi Euroopa analoogidega, vene keele kui võõrkeele riiklikku testimise süsteemi. Esimene seminar viidi läbi Tallinnas. Kõik seminaril osalejad said kingituseks raamatu “Tere, Venemaa!”, mille keelekeskusele andis Venemaa saatkond. Keelekeskuselt on soovi korral võimalik tellida seminare, mille raames toimub väljasõit mõnda vene keele kui võõrkeelega seotud paika.
Vene keel Eestis
Tähelepanuväärne sündmus 2003. a lõpul oli keelekeskuse eestvedamisel ning Venemaa saatkonna toetusel läbi viidud konverents “Vene keel Eestis: reaalsus ja perspektiivid”. Ettekannetega esinesid Puškini-nimelise Riikliku Vene Keele Instituudi rektor J. Prohhorov, Venemaa haridusministeeriumi välismaalaste vene keele testimise keskuse direktor I. Djakonov, haridusministeeriumi haridusprogrammide ja professionaalse haridusstandardi aseesimees S. Demidova ning paljud teised.
Keeleõppija saab keskuses valida sobivaima õppeviisi: kas grupiõppe või individuaalkursuse. Õppijate arv grupis jääb enamasti kuue piiridesse, erandiks on firmade ja riigiametite tellitavad kursused. Kursuste maht on erinev, tavaliselt kestab see 48 akadeemilist tundi ning toimub kaks korda nädalas õppijatele sobival ajal. Individuaalõppe raames on populaarsed intensiivkursused. Enne gruppide moodustamist õppijaid testitakse. Turistidele ja suvel õppida soovijatele on töötatud välja eriprogrammid. Keelekeskus Puškin on Tallinnas ainuke õppeasutus, mis on spetsialiseerunud üksnes vene keele kui võõrkeele õpetamisele.
Ametialase vene keele kursusel osalemise tingivad järgmised põhjused.
q Tööandja nõuab vene keele valdamist. Siia alla kuuluvad riiklike institutsioonide töötajad, kes puutuvad oma ametikohustuste tõttu kokku vene keelt rääkivate inimestega, nt ökonomistid, administraatorid, müügi-, marketingi- ja keskkonnakaitsespetsialistid, saatkonna ja sotsiaaltöötajad.
q Isiklik soov oma vene keele oskust parandada, et tulla paremini toime nt klientidega suhtlemisel.
q Äritegevuse arendamise perspektiivid Venemaal. Keelekeskuse õppurite seas on olnud ning on ka praegu puu- ja metsatööstuse, logistika ja elektroonika ala ärimehi. Suur on meditsiini- ja tervishoiutöötajate osatähtsus. Need inimesed kas püüavad tugevdada oma positsioone Vene turul või soovivad täiendada keeleoskust klientide paremaks teenindamiseks. Põhimõtteliselt on nende vene keele oskus hea ja nad saavad venekeelsest kõnest aru ca 75% ulatuses Raskused tekivad kiiresti muutuvates olukordades. Probleeme tekib ülevaate saamisega Vene ajakirjandusest, kuna tegu on ikkagi võõrkeelega.
q Soov omandada sertifikaat vene keele kui võõrkeele alal. Sellesse gruppi kuuluvad hea haridusega enamasti Euroopale orienteeritud inimesed, kes oskavad oma teadmisi ja oskusi hinnata. Keeleoskuse dokumentaalne kinnitus annab neile võimaluse oma oskusi ja teadmisi veelgi kallimalt müüa.
Osaleda kursusel “Igapäevane vene suhtluskeel” ärgitavad järgmised põhjused.
q Vajadus suhelda venekeelses keskkonnas. Kõige sagedamini kuuluvad siia noored inimesed, kes töötavad venekeelses keskkonnas või on mingil põhjusel sinna sattunud.
q Soov suhelda vene keelt kõnelevate inimestega. Sellistel õppijatel on tihti vene keelt kõnelevad sõbrad, kellest paljud elavad Venemaal. Seepärast ollakse huvitatud ka vene kirjakeele omandamisest.
q Tõsta vene keele oskust kooli/ülikooliõpingute raames. Siia kategooriasse kuuluvad õppurid ja tudengid.
q Soov kasutada efektiivselt oma vaba aega. See grupp räägib tavaliselt ka teisi võõrkeeli. Ollakse huvitatud vene kultuurist.
Hea sisu, vilets vorm
Keelekeskusesse pöördujad soovivad täiustada oma vene keele oskust. Neil on olemas koolist või ülikoolist saadud baasteadmised. Keelekeskuse koduleheküljel on keeletesti online-versioon, mis lubab ligikaudselt määratleda keele valdamise taset. Esineb olukordi, kus inimene saab hästi hakkama suulise vene keelega, kuid teadmised grammatikast on puudulikud. Tihti peetakse oma keeleoskust madalamaks, kui see tegelikult on. Neil inimestel on enamasti head passiivsed teadmised, eriti sõnavaras.
Õppima tulevad ka nullist algajad, siis alustatakse tähestikust ja hääldamisest. Tegu on peamiselt noore põlvkonnaga, kellele vene keele õppimine pole koolis olnud kohustuslik.
Keelekeskus Puškin on avatud koostööks ja kontaktideks kõigile, kes huvituvad vene keelest kui võõrkeelest.

Natalja Listova,
keelekeskuse Puškin metoodik
 

Samal teemal 
Natalja Listova kirjutis ajendas uurima, kuidas on lood vene keele õppimisega teistes keeleõpet pakkuvates asutustes. Võib öelda, et viimastel aastatel on huvi vene keele õppimise vastu tunduvalt kasvanud. “Viimase kolme aasta jooksul oleme tööle võtnud uusi vene keele õpetajaid ja avanud üha rohkem rühmi. Arvan, et huvi tipp on veel ees,” ütleb Tallinna Keeltekooli direktor Anne Tomingas. Tallinna Keeltekoolis on vene keelt õpetatud alates 1956. aastast, kuid riikliku poliitika tõttu polnud see populaarne. Huvi kasvu vene keele õppimise vastu kinnitab ka TEA Keeltekooli juhataja Ulvi Pärn. Mare Mandre Erakooli juhataja Mare Mandre sõnul alustas neil esimene vene keele grupp 1999. a sügisel, õppijate arv on püsinud stabiilsena.
Vene keelt tuleb õppima rohkesti 20–30-aastaseid, järjest enam on kooliõpilasi. Õppijate kontingent on kirju, ühendavaks jooneks kõrge motivatsioon. “Õpivad nii ametnikud, äriinimesed, juristid kui ka klienditeenindajad, näiteks poemüüjad,” loetleb Anne Tomingas. Õppijateks on valdavalt inimesed, kes on kunagi koolis vene keelt õppinud, kuid vähese või olematu praktika tõttu selle unustanud, samuti noored, kellele koolis pole vene keelt õpetatud. Noortel vene keele õppijatel on enamasti plaanis luua ärisidemed Venemaaga või vene keelt rääkivate inimestega.
Keeltekoolid õpetavad enamasti üldkeelt, vene ärikeele kursusi tellivad firmad, üksikutest ärikeelt õppida soovijatest grupi moodustamiseks ei piisa. Vene ärikeele kursusi on koolidelt tellinud firmad, viimased kompenseerivad tihti ka töötajate õppekulud tavarühmades. Lihtsalt enesearendamise või suhtlemise eesmärgil vene keelt õppida soovijaid on vähe. “Eesti ja vene kogukond saavad küll rahumeelselt läbi, aga ei suhtle omavahel. Enamik tuleb ikka sellepärast, et tööl hakkama saada,” ütleb Mare Mandre.
Mida aasta edasi, seda rohkem tuleb vene keelt õppima päris algajaid, kes pole enne õppima asumist vene keelega kokku puutunud ega tunne isegi vene tähti. “Viimase kümne aasta jooksul on vene keel esiteks meie ühisest eluruumist taganenud, teiseks paistab, et koolides õpetatakse vene keelt üsna formaalselt. Soovida jätab ka õppematerjal ning tagajärg on koolilõpetajate viletsam vene keele oskus, kui õpitud aastad lubaksid arvata,” arvab Anne Tomingas.
Kõige suurem probleem vene keele õpetamisel on korraliku õppematerjali puudumine. “Esialgu pole Eestis õpikuseeriat, millega oleks võimalik alustada nullist ja minna välja kesktasemeni, rääkimata kõrgtaseme saavutamisest. Käibel olevad õpikud on üsna süsteemitud, aga samas väga mahukad ja kohati liiga literatuursed,” kurdab Anne Tomingas. Vene keele õppekirjanduse probleemi möönab ka Ulvi Pärn. Mare Mandre ütleb, et nende koolis on õpetajad õppematerjali praktilistele kogemustele tuginedes ise koostanud või tellinud Venemaalt.
Arvestades kasvavat huvi vene keele õppimise vastu, peaksid sügisel vene keele õppimist alustada planeerivad inimesed hakkama sellele mõtlema hiljemalt augusti teisel poolel. Kui registreerimisega hilineda, võivad grupid juba täis olla.

MARTIN KRÕLOV