|
         
|
|
|
|
ÕpL
Teadmisi tuleb sertifitseerida
|
INNA MANGUS |
|
|
Igasugused teadmised nõuavad dokumentaalset kinnitust. On isegi tekkinud mõiste “sertifikaatide konkurss”. Mida rohkem on kellelgi sertifikaate, mis kinnitavad teadmisi ühes või teises valdkonnas, seda konkurentsivõimelisemaks nende omanikku peetakse.
Kuna Eesti on värskelt EL-i liikmeks saanud, on meil kasulik mitte ainult omada võimalikult laialdasi teadmisi, vaid ka neid tõendavaid dokumente. Eriti olulised on keeleoskust tõendavad dokumendid. Keeleoskus on hädavajalik igasuguses rahvusvahelises suhtlemises, eriti tööturul. Oluline on tunda Euroopa keelepoliitikat ning arvestada seda oma keeleõpingute korraldamisel.
Haridus- ja teadusministeeriumi juurde on moodustatud komisjon, mille ülesanne on töötada 2006/2007. õa alguseks välja Euroopa keelemapi Eesti variandi põhialused ja 6.–9. klassi näidismapp. See kõik on Euroopa ühe haridusdimensiooni – laialdasema keeleoskuse arendamise algus. On mõistetud, et paremat keeleoskust ja seda tõendavaid tunnistusi vajavad eri vanuses inimesed.
Euroopa keelemapp
Euroopa keelemapp on dokument, mis kinnitab võõrkeelte oskust. Sellesse kuu luvad keelepass, keelelugu ja kaust. Keelepass (Language Passport) on isiklik dokument, milles on loetletud võõrkeeled, mida keelepassi omanik valdab. Keelelugu (Language Biography) on dokument, milles kirjeldatakse, kuidas inimene on võõrkeeled omandanud. Kaust (Dossier) on dokument, mis täidetakse rahvusvaheliste sertifikaatidega.
Rahvusvaheline sertifikaat on dokument, mis kinnitab võõrkeele valdamise taset. Hinnang inimese võõrkeel(t)e valdamisele peab olema Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemis, milles lähtutakse kolmest keeleoskustasemest. Algeline ehk esmane keelekasutus (Basic User) – A; iseseisev keelekasutus (Independent User) – B; vaba keelekasutus (Proficient User) – C.
Keeleoskust kirjeldatakse osaoskus te kaupa: lugemine, kuulamine, kõnelemine ja kirjutamine. Vaatamata terminoloogia paljususele, on süsteem väga lihtne, mida on kõige otstarbekam selgitada konkreetse näite põhjal. Võtame selleks võimaluse määratleda oma vene keele oskust.
Eestis on Puškini Keelekeskus (www.pushkin.ee) – eksamikeskus eksamite tegemiseks rahvusvaheliste (euro)sertifikaatide “Igapäevane vene keel” ja “Ärialane vene keel” saamiseks. 2003. a lõpus toimusid “Puškinis” esmakordselt Balti riikides eksamid vene keele kui võõrkeele sertifikaadi saamiseks. Sooritanute hulgas oli suurte firmade töötajaid, juriste, ärimehi. Nüüd on vene keele eurosertifikaat nende keelemapi osa. Sertifikaadi võivad nad esitada tööandjatele igas Euroopa riigis. See tõend suurendab nende tööalast mobiilsust ja võimalusi ametikoha saamisel.
Äri on rahvusvaheline ala. Eesti, inglise ja saksa keele kõrval nõuavad Eesti tööandjad töötajakandidaatidelt ka vene keele oskust. Ja kindlasti pole keeleoskus vajalik vaid äris.
Eestis on võimalik riikliku sertifikaadi saamiseks sooritada inglise ja saksa keele eksam vastavate kultuuriinstituutide juures. Nii Goethe-Instituudil kui ka Briti Nõukogul on partnerid Euroopa eri regioonides. Tallinnas asuv Puškini Keelekeskus on samalaadne instituut, mis esindab Puškini-nimelist Vene Keele Instituuti.
Meie keelekeskus pakub mitmesuguseid võimalusi, alates spetsialiseeritud vene keele kursustest kuni eksamite sooritamiseni sertifikaatide saamiseks. Eksam toimub tavaliselt testi vormis ja kestab kontrollitava keeleoskuse tasemest sõltuvalt 2–4 tundi.
Kaaluda tasub võimalust keeleeksamid ühitada. Et enamik riigieksameid toimub eelnimetatud osaoskuste kaupa, oleks otstarbekas saada gümnaasiumi lõpetades hinde kõrval ka eurosertifikaat, mis tõendab lõpetaja keeleoskust ja mida aktsepteeritakse rahvusvaheliselt. Saksa keele riigieksamina juba tunnustatakse KMK-2 eksamit, mis annab eksami edukalt sooritanule õiguse jätkata mõnes Saksamaa ülikoolis või muus õppeasutuses, kõnelemata avanevatest võimalustest saksakeelsete riikide tööturul.
Inna Mangus,
Tallinna Puškini Keelekeskuse juhataja
|
|
|
