Kõik on super!

15. september oli Saue Gümnaasiumis suurpäev – avati renoveeritud staadion, mis pakub sportimisvõimalusi kogu väikelinna rahvale. Sel puhul avaldas õpilaste esmamuljeid kooli ajaleht Spikker.
Rainer: “Staadion lausa kutsub jalgpalli mängima. Kindlasti läks kulutatud viis miljonit krooni asja ette.”
Merca: “Staadion peaks õpilasi roh­kem motiveerima sporti tegema. Uus staadionikate kutsub jooksma ja kunstkattega jalgpalliväljakut ei anna endisega võrreldagi. Kõik on super! Peaksime olema uhked, et meil on nüüd Harjumaa parim staadion.”
Kadi: “Muidugi kutsub uus staadion sportima. Vanal asfaldil kukkusin näo lõhki – see küll ei motiveerinud sporti tegema. Aga samas on ka tähtsamaid asju, mida ehitada, näiteks algkoolimaja. Hea, et uue staadioni ära nägin. Kahju, et algkoolimaja ilmselt ei näe...”
Meenutab kooli raudvara, kakskümmend aastat Saue koolis tütarlastele kehalist kasvatust õpetanud Enla Odamus: “Saue kool on algusest peale edumeelne ja spordilembene olnud. Koolispordis oleme nii maakonnas kui ka riigis silma paistnud. Maakonnas oleme ikka kolme parema hulgas. Koolispordis on meil oma kaheksa ala süsteem: pallimängud, ujumine (meil ju nüüd oma ujula), kergejõustik, suusatamine. Kõige paremini läks 2001. aastal, mil meid tunnistati maakonna parimaks kooliks spordis. Et meil on kesised suusatamistingimused, oleme käinud treeningutel Keilas või Nõmmel. Suusatamist on meie õpi-lasi Otepääle edasi treenima läinud –näiteks kahevõistleja Tambet Pikkor. Meil traditsiooniliselt korraldatava miilijooksu rekord on praeguseni te­ma nimel. Ka laskesuusataja Dimitri Borovik on meie kooli poiss.
Olümpiate aegu on meil komme pidada kooli olümpiamänge. Aukülalisteks kutsume mänge korraldava maa suursaadiku Eestis ja kunagisi olümpialasi. Koolis on käinud Anna ja Allar Levandi, Urmas Välbe ja mitmed teised. Üldsusele on ehk tuntud ka meie kooli vilistlane ja Euroopa meister karates Alo Bor­meister.
Kõik 20 aastat oleme koos teise kehalise kasvatuse õpetajaga Ann Lem­nitsaga koolis vastu pidanud. Meeskolleegid on tihedamini vahetunud. Nüüd toome spordi juurde juba oma kunagiste õpilaste lapsi. Kena, et võimalused on avardunud: uus võimla, ujula ja nüüd ka staadion.”

Vilistlaste veerud

Ero Liivik,
2. lend, Saue linnapea:
“20 aastat on Saue Gümnaasium and­nud Eesti ühe kiiremini kasvava väikelinna elanikele vaimsust ja haritust. Kümne aastaga on linnaelanike arv tõhusalt kasvanud ja küünib 5300-ni, millest tuhatkond on Saue Gümnaasiumi õpilased. Tulevasi õppureid kasvatab koolile 300 lapsega Midrimaa lasteaed.
1985. aastal seisin 8. klassi poisina koos teistega Nurmesalu tänavas avatava uhke keskkoolihoone ees. Olime ühed vanematest, kool kasvas koos meiega keskkooliks.
Minu esimene klassijuhataja oli Margit Ots, praegune kolleeg linnavalitsuses, kes siin peaspetsialistina haridusasju ajanud juba kümmekond aastat. Saue kool on olnud linnaametnike kasvulava, ka äsja valitud linnavolikogu esimees Orm Valtson alustas Saue Keskkoolis õpetajana, sai linnapeaks ja oli Harju maavanem. Linnavolikogu aseesimees Urmas Viil­ma on gümnaasiumis õpetaja ning volikogu hariduse ja noorsookomisjoni juhib õpetaja Malle Liiv.
Imetlen Saue õpetajate ja kooli juht­-konna oskust kooli tulnud õpilastest ühtne õpihimuline kollektiiv moodustada. Minu keskkooliaeg langes laulva revolut­sioo­ni päevisse ning perestroika ja glas­nosti hõngu oli ka koolis tunda. Telerist nähtud-kuuldud ajurünnakute probleeme arutasime ka klassi­tunnis. Ehk oligi see põhjus, miks astusin pä-rast keskkooli vastloodud Eesti Hu-manitaarinstituuti filosoofiat tudeerima, kust mõne aja pärast läksin üle Tartu Ülikooli õigusteaduskonda.
Saue kooli kiituseks pean ütlema, et sisseastumiseksamitel raskusi ei tekkinud, eksamid tegin maksimumpunktidele. Minu pinginaaber pääses lahedasti ajalugu ja üks meie klassi neiu arstiteadust õppima. Et võõrkeele test läks tõrgeteta, selle eest olen tänu võlgu inglise keele õpetajale Eve-Külli Kalale, kes praegu diplomaadina Eesti vabariiki esindab.
Ringiga jõudsin Saue linna elu juurde tagasi 1999. aastal, mil kandideerisin linna volikogusse. Järgmisel perioodil olin volikogu esimees ja nüüd siis taas linnapea.
Saue linn areneb, ehitab ja kasvab. Viimasel paaril aastal olen andnud sünnitunnistuse umbes 60 väikesele linnakodanikule. Sel aastal valmis lasteaia lisakorpus ning lasteaias käib nüüd üle 300 mudilase. Äsjavalitud linnavolikogu koostööleppes seisab kirjas ka kooli juurdeehitus, algklassid tunnevad vajadust omaette maja järele. Ruume vajab juurde ka gümnaasiumiga ruume jagav muusikakool. Maarja Nummert on projekti juba koostanud. Nüüd jääb meie esmaseks ülesandeks leida raha. Pangalaenu me enam võtta ei saa, sest viimaste aastate jooksul on koolihoone saanud eriklassidele juurde neljanda korruse, võimla ja ujula ning tänavu rekonstrueeriti kooli staadion.
Juubeli puhul soovin kooliperele visadust ja missioonitunnet Saue hariduselu edendamisel ning aktiivse eluhoiakuga noorte kasvatamisel. Jätkugu tahet ennast harida ja uuega kaasas käia ning olla endiselt maa sool, nagu koolmeistritele kohane.”

Urmas Viilma,
4. lend, Saue Gümnaasiumi religiooniõpetaja ja kooli kaplan, linnavolikogu aseesimees:
“Mina olen läinud Saue kooli ajalukku: millegipärast valiti just mind, Hiiult kodualevisse tulnud 6. klassi poissi, kooli pidulikul avaaktusel kõrgete kü­-laliste tervituskõnede ja lindilõikamise järel esimest koolikella helistama.
Minu esimene klassijuhataja oli inglise keele õpetaja Eve-Külli Kala. Ta oli pikkade blondide juustega imekena noor naine, kellesse meie klassi poisid olid kõrvuni armunud. Seetõttu trügisime ka kõik inglise keele ringi, ehkki seal valitses karm kord – igaks järgmiseks korraks tuli viis-kuus lehekülge teksti pähe õppida.
Klassijuhatajana vedas ta meid mööda ilma ringi. Ükskord elasime kaks nädalat Ruhnu saarel. Meelde on jäänud ka jalgsimatkad Kara-Kumi kõrbe ja Karpaatidesse. Ime, et ta julges põhikoolipoistega nii kaugele minna. Loomulikult olime läbinud vajalikud ettevalmistuskursused.
Kui ma 1991. aastal keskkooli lõpetasin, läksin õppima kirikuõpetajaks. Saue kool oli üks esimesi Eestis, kus juba 1988. aastast õpetati religiooniajalugu. Esimene õpetaja oli Keila koguduse õpetaja Jaan Jaani. Samal sügisel hakkasin õppimise kõrvalt oma kooli algklassides sama ainet õpetama, aga olin hädas – distsipliiniga oli raskusi. Hiljem olen teeninud kümme aastat Pärnu-Jaagupi koguduses ja õpetanud sealses keskkoolis religioonilugu.
2004. aastast olen taas Sauel. Nii Pärnu-Jaagupis kui ka Sauel on religiooniõpetus kooli kinnitatud valikaine, mis on õpilastele kohustuslik, aga mingeid probleeme ega väljaastumisi pole see tekitanud. Muidugi hõlmab aine kogu maailma religiooni aluseid.”

Taavi Jakobson,
3. lend, tarkvarafirma Oracle Baltimaade ja Kagu-Euroopa finantsdirektor:
“Tulin ilusa ja avara Saue Keskkooli 7. klassi Nõmmelt, 34. koolist. Õppimi­ne mulle raskusi ei valmistanud. Roh­kem meeldisid reaalained. Sai usinasti aineringides käidud, nagu õpetaja Kala inglise keele või õpetaja Olmaru keemiaringis, kui esimesena meelde tulevaid mainida.
Pärast keskkooli läksin TTÜ-sse majandusteaduskonda infotehnoloogiat õppima. Rühmas oli mitu GAG-i poissi, kes esmalt tundusid matemaatikas-füüsikas meist tugevamad, sest olid neid aineid süvendatult õppinud. Vahe kadus aga juba esimese õppeaastaga. Saue kool andis kaasa oskuse iseseisvalt õppida.
Kuna puutun oma töö käigus Saue Gümnaasiumiga kokku, näen, et kool kasvab ja areneb ning käib ajaga kaasas, mille üle mul on hea meel. Olen näinud nii mõndagi sama vana kooli, mille areng oleks justkui peatunud.”

Alo Tammsalu,
6. lend, Päästeameti peadirektori asetäitja:
“Saue linn on kooli korralikult investeerinud. See teeb rõõmu, sest mu endagi peres kasvab üks väikemees. Oleme kodus kokku leppinud, et elukohavahetusele vaatamata paneme ta Saue kooli, minu arust on seal õppimist soodustav aura. Õpetajaid hoitakse koolis au sees. Muidu kiputakse ju arvama, et õpetajad ja ülemused on rumalad ja kiuslikud.
Sauel austati ka direktorit, kes raudse käega kooli juhtis. Meenub klassijuhataja ja inglise keele õpetaja Tuuli Oder. Tänu temale olen saanud ennast välismaal täiendada ja suutnud tööasjus maailma kriisikolletes end arusaadavaks teha.
Sisekaitseakadeemia pääste­kolled­˛isse sain raskusteta, olen lõpetanud selle esimese lennu. Mul on kahekordne kõrgharidus, mille alus on laotud just Saue koolis. Minu kõrgkooliõpingud kulgesid üksjagu kergemalt kui mujalt väikelinnadest tulnud rühmakaaslastel Seetõttu olen senini Saue kooli patrioot.”

Markus Oder,
17. lend, TLÜ üliõpilane:
“Lõpetasin kooli 2003. aastal. Meie lend oli eriline selle poolest, et abituuriumis tuli meie klassijuhatajaks direktor Jaan Palumets. See andis mingi kindlustunde, et saime koolielu esmainfot nii usaldusväärsest allikast. Inimesena oli direktor ääretult meeldiv. Pani imestama, kuidas tal jagub direktoritöö kõrvalt aega meiega nii palju tegelda. Kõigile ülekoolilistele üritustele, mis meie klassi korraldada olid, pani ta oma tugeva õla alla.
Olin üks esimesi, kes pälvis kooli preemia pedagoogilisele erialale õppima suundunule. See antakse kätte õpetajate päeva aktusel kooli aulas. Kevadel lõpetan TLÜ-s töö- ja tehnoloogiaõpetuse eriala bakalaureuseõppe ja pole seni oma valikut kahetsenud. Sügisel proovin jätkata magistriõppes. Senised ainepunktid peaksid koha kindlustama, aga loomulikult oleneb kõik sellest, mitu riigieelarvelist kohta ülikool saab.”