|
ÕpL
Siiski natuke ka rahast
|
Aadu Rast
|
|

|
Mul on hea meel oma loole saadud vastukajade üle. Aga samas püüan end pisut enam avada, et minust paremini aru saadaks. Muidu saan vaid kinnitust järeldusele, et filosoof mõistab kõike ja kõiki, aga filosoofi ei mõista keegi.
Olen Aet Karoliniga (“Tänapäeva lasteaed on avatud ja lapsesõbralik”, ÕpL, 11.11.) sajaprotsendiliselt nõus, et vajame adekvaatseid uuringuid, aga seda nii laste haigestumise kui ka meie sotsiaalelu kõigi tahkude kohta. Meil on selleks (sellise ameti) sisseseadmiseks kvalifitseeritud jõudu, aga ei ole sedavõrd kvalifitseeritud valitsejaid, kes sellest vajadusest aru saaksid. See, mida ma ETV 10. novembri õhtuses saates “Unetus” lastehoiu teemal nägin-kuulsin, masendas mind hingepõhjani. Ikka liiga lihtsad on meie arusaamad maailma asjadest. Neid asju tuleb käsitada nii kompleksselt kui ka süsteemselt, kõiki aspekte korraga silmas pidades. Aet Karolini lugu mulle meeldib ja ma püüan end selgemalt väljendada.
Mullu juba kirjutasin, et minu laste lapsed käivad väga heades lasteaedades väga heade kasvatajate hoole all, aga mis tahes lasteaiale omaseid hädasid – ja seejuures tõsiseid hädasid – ei ole võimalik kõrvaldada. Üks on seesama nohu ja üldse haigestumine, mis on üks uurimist vääriv asi. Minu seniste veendumuste järgi on aialapsed rohkem haiged. Või laste igapäevane aeda ja tagasi tarimine, mis on laste jaoks midagi vägivaldset.
Nüüd aiaraha meie tahtest sõltumatust halvast kasutusest. Kui osa lapsi puudub, jäävad aia ülalpidamise kulud ikka samaks. Võtan aluseks riigipoolse (tulgu see siis pealegi omavalitsuse kaudu) finantseerimise. See on Tallinnas tänavu 2800 krooni lapse kohta, nagu mulle linna haridusametist öeldi. (Mullu 2000, Narvas 2300.) Aed on laste haigestumiste tõttu koormatud 65–80%. Mina võtsin oma arvutustes aluseks 70% ehk 87,5 last kasutab 125 lapsele ette nähtud raha, mis teeb välja 4000 krooni iga aias viibiva lapse kohta. Sellele rahale lisandub lasteaiakoha ehituse maksumus (amortisatsioon) 1000 krooni kuus. Kokku 5000.
Nendele kuludele peaks lisama vanemahüvitise vanemate töölt puudumise eest, kuid praeguses arvestuses jätan selle siiski välja. Arvestuse lihtsustamiseks oletagem, et igal perel on üks laps aias. Keskmine palk on 5000 krooni. Kokku jääb 38 vanemal, kelle lapsed puuduvad haiguse tõttu lasteaiast ja kes selle tõttu puuduvad töölt, tegemata tööd 190 000 krooni eest kuus. Aastas (11 kuud) 2,1 miljoni eest.
Tallinnas on aga 17 000 aias käivat last. Nendest puudub 5100. 5100 x 5000 krooni teeb kokku 25,5 miljonit. Aastas jääb laste haigestumise tõttu lasteaias vanematel saamata 280 miljonit krooni. Õigemini jääb nendel Tallinnas nii palju eest tööd tegemata. Need on ühiskonna kahjud laste hoidmise korraldamatuse tõttu. Sellele lisandub peaaegu sama summa eest vanemahüvitist. Ma ei pea massilist lasteaedade ehitamist küll vajalikuks, aga selle raha eest saaks valmis ehitada kas või kümme lasteaeda...
Sotsialistide-utopistide ajastul, mil aiad loodi, võis see idee õige olla, aga tõde on alati konkreetne, kui mäletate filosoofiakursusest. Praegu elame teistes tingimustes. Kindlasti paremates. Igaühel ikka mugavustega korter. Ahiküttega korter vaata et luksuslikum kui keskküttega jne…
Kallis Aet! Kahjuks tuleb Teil nõustuda, et lapsed ei taha aeda minna. Olen sellest kirjutanud ja võin alati tõestada. See sama minu eelmise loo illustreerimiseks tehtud pilt jääb vapustama mind seniks, kuni ma seda poissi rõõmsa näoga näen. Küllap oli tegelik olukord tõesti leebem, aga foto on vapustav. (Fotot selgitav tekst ei viita kuidagi sellele, et pildilejäänud poiss ei taha lasteaias käia. Paljugi, miks lapsel vahel nututuju on. –Toimetus)
Lapsi ei tohi traumeerida! Nende närvikava on õrn. Üks asi on, kui täiskasvanud ei taha tööle minna, teine asi, kui lapsed ei taha. Lastel on asi palju tõsisem. Muidugi on ka vastupidiseid näiteid. Minu viieaastane tütrepoeg ei tunne kusagil igavust. Igal pool ehitab suurtest ehitusdetailidest suuri asju ja tõmbab kogu lastekamba endaga kaasa. Temaga ei ole selles suhtes muret. Ise paneb riidesse, ise võtab lahti. Ainult ninatark.
|