Palgad erinevad, põhimõtted sarnased

9. novembril korraldas Puna­mütsikese Mudilasmaja lasteaed Comenius 1 programmi koordineerimise raames rahvusvahelise konverentsi “Alusharidus Euroopas”, et tutvustada Eesti alushariduse õpetajatele koostöö­võimalusi rahvusvahelise projekti“Lindude ränne” raames. Ühtlasi tutvustati Rumeenia, Suurbritannia, Läti, Poola, Soome ja Hispaania alushariduse süsteemi ja õppetegevust.

“Me ei uuri linde ega loodus­t. Tegemist on kunsti- ja kultuuriprojektiga. Eesti keeles kutsutak­se oma lapsi hellitavalt linnupojakesteks, kes teevad oma esimesed sammud kodupesast välja just lasteaeda. Nii otsustasimegi minna oma lastega rändama Euroopasse, et kuulda ja näha, mida teevad teised lapsed,” selgitab projekti koordineerija Maia Metsla.
Esimesel aastal tutvutakse koostööpartnerite riigi haridussüsteemidega. Sellest tekkis Metsla sõnul ka konverentsi korraldamise idee: “Saime aru, et oleks kahju, kui meie kolleegide töödest-tegemistest keegi teine teada ei saa. Mõte konverents korraldada tundus tegelikult natuke utoopiline, sest tavaliselt oleme harjunud osalema spetsialistide korraldatud üritustel. Seekord olid korraldajateks täpselt samasugused õpetajad nagu me kõik.”
Projekti teisel aasta vahetatakse kogemusi kunstitegevusest. Kolmas aasta on folkloori aasta, mis annab võimaluse laulda ja tantsida sõprusmaa tantse, laulda nende laule ning lõpetada projekt festivaliga.
Projektikohtumise raames saabusid Eestisse alushariduse töötajad Euroopa kuuest riigist.

Lasteaiakohti ei napi
Ma Dolores Segura rääkis alushariduse korraldusest Hispaanias. Hispaanias hõlmab alusharidus kuni kuueaastaseid lapsi. Koolieelses hariduses on kaks astet: sõimerühm kuni 3-aastastele ja teise astme lasteaed 3–5-aastastele. Alla aastasi on rühmas maksimaalselt viis, 1–2-aastasi kümme ja 2–3-aastasi viisteist. Teise astme lasteaiarühmas on 25 last.
Pea kõik lasteaiad tegutsevad algkoolidega ühes hoones. Õpetajad on lasteaiakasvataja erialase ettevalmistusega. Nad arendavad laste võimeid ning õpetavad eluks vajalikku. Nelja-aastastele lastele hakatakse õpetama lugemist ja kirjutamist. Tavaliselt on lastel sama rühmakasvataja alushari­duse mõlemal astmel. Eriväljaõppe saanud õpetajad annavad muusika-, inglise keele, võimlemis- ja (katoliku doktriini järgi) usutunde. Kõik õppevahendid tuleb maksta kinni vanematel, olenemata, kas tegu on riikliku või eraõppeasutusega. Lasteaiakohtade puudust Hispaanias pole.
Poola alusharidussüsteemi tutvustanud Marta Nazimeki sõnul käis 2003/2004. õa lasteaias 37,8% kolmeaastastest lastest, viieaastaste puhul oli see protsent 56,1 ja kuueaastaste puhul 96. Need on keskmised näitajad, näiteks kuueaastastest linnalastest käis lasteaias koguni 98,7%.
Lasteaedu rahastavad ja organiseerivad kohalikud omavalitsused. Lapsevanematel tuleb katta lisakulutused, näiteks tasuda söögiraha ja ületunnitöö. Tasuta on lasteaiad kohustatud pakkuma viis tundi õpet ja lastehoiuteenust. Puuetega lastele on segalasteaiad, kus erivajadustega lapsed saavad teistega suhelda.

Lasteaed pole hoiukoht
“Lasteaed ei ole enam hoiukoht, vaid lapsesõbralik asutus, mis abistab lapsevanemaid planeeritud protsessi ja selgelt määratletud kvaliteetsete tingimustega,” toonitab Nazimek.
Nazimeki juhitavas lasteaias on kõikidel õpetajatel bakalaureuse- või magistrikraad. Samuti on pedagoogid kohustatud käima seminaridel ja koolitustel. Lasteaiaõpetaja keskmine nädalakoormus on 25 tundi.
Soomes pakub laste päevahoiu teenust samuti kohalik omavalitsus. Päevahoiu teenust saavad vanemad kasutada kas päevakeskuste, juhendajaga perekeskuste või organiseeritud ringide kujul. Päevahoiu maksab enamalt jaolt kinni riik, lapsevanematel tuleb sõltuvalt oma sissetulekust tasuda kuni 200 eurot.
Kohalike omavalitsuste koostatud lasteaedade õppekavad on suunatud 1–6-aastastele. Kuueaastastele on mõeldud tasuta koolide ja päevakeskuste juures töötavad eelkooliklassid.
Lasteaiaõpetajaid koolitatakse teatud ülikoolide pedagoogikaosakondades. Õppeaja pikkus on kolm aastat. “Meie õpetamise tugevus ja alus on tihe koostöö lapsevanematega. Peamine mure, millega kokku puutume, on erivajadustega laste arvu pidev suurenemine tavarühmades, nendega tegelemiseks ei jätku pedagoogidel piisavalt aega. Probleem on ka iga aastaga vähenevad finantsressursid, aga tänu väga motiveeritud meeskonnale anname endiselt oma parima,” tutvustab Soome lasteaedade igapäevaelu oma lasteaia näitel Leena Heikkinen.

Eralasteaedu on vähe
Rumeenia eelkooliharidus on vastavalt laste vanusele ja võimetele jagatud kolmeks tasandiks: sõim, kesk- ja noorem aste. 5–7-aastased lapsed käivad koolide ettevalmistusrühmades. 2–7-aastased võivad käia tavalise, laiendatud päeva- või nädalaprogrammiga riigilasteaedades. Need pakuvad tasuta haridust, tervishoiuteenust ja ainetunde. Vanematel tuleb tasuda vaid söögiraha. Eralasteaedades tuleb vanematel maksta ka meditsiinilise abi ja personalikulude eest. Eralasteaedade maks on aga väga kõrge, seetõttu pole neid Rumeenias kuigi palju.
Rumeenia alusharidussüsteemi tut­vustanud Ecaterina Berica sõnul on nende lasteaias edukale tegevusele vaatamata ka nõrku kohti ja ohtusid: “Lapsevanemate osalus lasteaiaelus on väike, samuti jätab soovida koostöö õpetajatega. Mõned vanemad ei ole riigis süveneva vaesuse tõttu võimelised oma lapsi rahaga toetama.”
Inglismaal saavad lapsevanemad olla lapsepuhkusel maksimaalselt lapse aastaseks saamiseni. Seejärel on valida lapsehoidmise mitme variandi vahel: eralasteaiad, lapsehoidjad, valitsuse rahastatavad lastekeskused, tööandja organiseeritud ja lapsevanemate rahast doteeritavad lasteaiad, heategevusest rahastatavad lasteaiad, sõimed või ühingute rahastatav lastehoid.

Lasteaed õpetab vanemaid
Sõltuvalt valitud variandist varieerub ka lastehoiu hind, päevahoiu raames pakutavad teenused on erinevad. “Mõned pakuvad lapsevanematele kursusi vanemaoskuste parandamiseks, teised logopeedilist tuge seda vajavatele lastele,” tutvustab Inglismaa alushariduse nüansse Siri Heaven.
Lõunanaabrite alushariduskorral­dus meie omast palju ei erine: laste­sõim kuni 3-aastastele ja aiarühmad kuni 7-aastastele. Välja võib tuua kohustusliku hariduse 5–6-aastastele. Tuttav probleem on sõimekohtade vähesus ja sellest tekkinud pikad järjekorrad. Viimastel aastatel on tekkinud palju eralasteaedu ja -koole.
Ehkki eri riikides on ühiskonnakorraldus ja kultuuritaust küllaltki erinevad, on alushariduse fundamentaalsed seisukohad sarnased: rohkem aktiivset tegevust, mänge, võimalikult palju jõukohaseid ja last kõige paremini arendavaid tegevusi.

2400 eurot ja 92 päeva puhkust
Erinevused on suured vaid lasteaiaõpetajate töötasudes. Konverentsi käigus koostati selleteemaline võrdlev tabel. Kui Eesti lasteaednik teenib kuus keskmiselt 200–350 eurot, siis tema Inglismaa kolleeg 2400 ning Soome ja Hispaania kolleeg 1800. Meie lasteaednik on oma sissetulekuga ühel pulgal Läti, Rumeenia ja Poolaga. Kuigi olenevalt lasteaiast võib Poola lasteaiaõpetaja teenida kuus kuni 500 eurot.
Lisada võib fakti, et kui 250 eurot kuus teenivale Eesti lasteaednikule on aastas ette nähtud puhkust 42 päeva, siis tema Inglismaa kolleegile 95 ja Hispaania omale 80. Pikem puhkus on ka Rumeenias ja Lätis, vastavalt 62 ja 56 päeva. Soomlastel kestab puhkus 40 ja poolakatel 35 päeva.
Suhteliselt ühepalju on lapsi rühmades: 20–25. Soomes mõneti vähem: 12–21 ja Inglismaal 13.
Loodetavasti materiaalsete võima­luste vahed tulevikus vähenevad. T­ähtsam on, et alushariduse arenda­mise põhimõtted on üle Euroopa välistele erinevustele vaatamata sarnased.
Punamütsikese Mudilasmaja lasteaed ja projekti “Lindude ränne” koordinaator Maia Metsla tänavad konverentsil osalenud 220 alusharidustöötajat ja toetajaid, kes ürituse võimalikuks tegid. Metsla sõnul oleks väga tore sellise suure seltskonnaga taas kokku tulla, aga siis juba mõne teise Eesti lasteaia korraldatud üritusel.