Mõte

Mida näitasid kohalike omavalitsuste valimised Minu arvates seda, et seni kindlalt parempoolsel kursil püsinud Eesti hakkab tasapisi, ent üha kindlamalt vasakule kalduma.

Kohe pärast esmaste valimistule­mus­te väljakuulutamist hakati Keskerakonnast kui valimiste võitjast rääkima. Keskerakond võitis ülekaalukalt küll Tallinnas, ent mitte kogu riigis. Kõige enam saadikukohti (925) said 16. oktoobri valimistel hoopis valimisliidud, erakondadest aga Rahvaliit (755). Järgnesid Keskerakond 510 ja Reformierakond 395 kohaga. Rahvaliit sai kõige enam saadikukohti üheksas maakonnas viieteistkümnest: Tartu-,Jõgeva-, Pärnu-, Saare-, Viljandi-, Lääne-, Võru-, Valga- ja Raplamaal. Keskerakond võitis Viru- ja Hiiumaal, Reformierakond Harju-, Põlva- ja Järvamaal.

Osalusdemokraatia tõusuteel
See, et kohalike omavalitsuste valimiste võitjaks ei osutunud erakonnad, vaid taas lubatud valimisliidud, annab tunnistust sellest, et osalusdemokraatia Eestis on tõusuteel. Absoluutne võit (50% + 1 häältest) saavutati 13 maakonna 49 vallas-linnas. Kõige enam valimisliitude kandidaate (üle 120) pääses Harju-, Ida-Viru- ja Pärnumaa, kõige vähem (6) Jõgevamaa volikogudesse. Asi oleks nagu selge – rahvas usaldab värvikate nimedega valimisliite rohkem kui erakondi. Kui hakata aga uurima, kes liitudes kandideerisid, selgub, et väga paljudel neist on erakondlik taust.
49 linnas-vallas, kus valimisliidud enim hääli said, kandideeris vabariigi valimiskomisjoni andmetel valimisliidu nimekirjas 240 parteilast – kõige enam Rahvaliidu, Keskerakonna ja Reformierakonna liikmeid –, ning 116 neist said ka mandaadi. Seega oli igas viies valimisliidu nimekirjas kandideerinud saadikukandidaat mõne erakonna liige. Valituks osutunute pingerida juhivad parteilased Res Publicast (26), Rahvaliidust (24) ja Reformierakonnast (22). Neile järgnevad Keskerakond (17), Isamaaliit (12) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (11).

Valimisliitude aeg on läbi
Valimiste võitjaks kuulutatud Kesk­erakond oli tegelikult suur kaotaja, sest jäi eelmiste valimistega võrreldes ilma tervelt 170 saadikukohast. Res Publica kaotas 146 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond 33 kohta. Samas võitis Reformierakond juurde 181, Rahvaliit 137 kohta. Isamaa jäi samale tasemele (3 kohta juurde).
Maapiirkondades on parteilastega valimisliitudel ehk mõtet, sest erakondlikust taustast hoolimata on siin tegemist inimestega, kellel on oma kodukoha arendamises ühised huvid ja eesmärgid. Kurioosne oli aga Rakveres tekkinud olukord. Reformierakondlasest Rakvere linnapea kandideeris valimised võitnud valimisliidu nimekirjas. Olnuks loogiline, et koalitsiooni moodustamise läbirääkimistele oleks kutsutud ka Reformierakond. Seda aga ei juhtunud ning erakond heitis põikpäise meeri oma ridadest välja.
See tekitas küsimuse, kas valimisliitudes ikka peaks olema erakondliku taustaga inimesi. Miks erakonnad üldse lubasid oma liikmetel valimisliitudes kandideerida¥ Ja miks eelistasid parteilased erakonna nimekirjale valimisliitu¥
“Partei pole vangla ja kui keegi tahab kandideerida valimisnimekirjas, ei saa talle seda keelata,” põhjen­dab Rahvaliidu juht Villu Reiljan. Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen leiab aga, et kuigi valimisliidud on seadusega lubatud, petab seal kandideeriv parteilane kaudselt nii valijaid kui ka erakonna aatekaaslasi. “Oleme kõigil oma erakonna liikmetel soovitanud kandideerida erakonna nimekirjas. Samal ajal ei saa keegi keelata üksikute inimeste kandideerimist valimisliidus, kui viimased on seadusega lubatud. Põhjused selliseks tegevuseks on erinevad: mõnel pool valitakse valimisliidu variant konkurendi eeskujul ja vahel on valimisliit vahend, varjamaks oma seost mõne konkreetse erakonnaga, mille üleriigiline toetus on madal,” väidab Atonen. Minu arvamus on, et võiks hakata tõsiselt kaaluma valimisliitude keelustamist, sest nende aeg on siiski läbi.
Ka seekord ei saadud läbi häältemagnetiteta. Kolm kõige enam hääli saanud poliitikut, Edgar Savisaar (16 834), Vilja Savisaar (5846) ja Laine Jänes (4025), ei hakka aga volikogudes tegutsema. Edgar Savisaar jätkab majandus- ja kommunikatsiooniministri, Vilja Savisaar riigikogu liikme ning Laine Jänes Tartu linnapeana. Edgar Savisaar on Eesti poliitikas omaette fenomen. Meie värvikaim poliitik sai suure võidu pealinnas ning veel siin-seal, kui kohe hakati rääkima Keskerakonna võimsast võidumarsist.

Tallinn pole siiski kogu Eesti
Kahjuks unustas enamik valimistulemuste kommenteerijatest ühe pisiasja. Selle, et Tallinn on siiski vaid osa Eesti Vabariigist. Ainult pealinna tulemuste järgi ei saa teha järeldusi kogu riigi kohta. Üle-eestilised kohalikud valimised võidavad need, kes saavutavad edu kogu riigi ulatuses. Võitja on kõige rohkem volikogukohti saanud Rahvaliit, kes tõukas troonilt eelmised valimised võitnud Keskerakonna.
Kohalikud valimised on stardiks järgmise aasta presidendivalimistele. Vaevalt et parlamendi erakonnad suudavad saavutada kokkuleppe ühe kandidaadi suhtes ja üsna tõenäoliselt valib presidendi taas valimiskogu. Volikogude valimistulemuste põhjal – kõige rohkem saadikukohti saavutanud Rahvaliit ja Keskerakond on vaadetelt vasakule kalduvad erakonnad – võib ennustada, milline on tulevase riigipea ning riigi esinduskogu nägu ja tegu.

Eve Kubi,
Vana-Antsla Kutsekeskkooli ajaloo
ja ühiskonnaõpetuse õpetaja