Õpitulemused hariduspeeglis

Kuigi meie õpilased on nii reaal-, loodus- kui ka sotsiaalainetes maailmas esirinnas,
paneb mõtlema õpilaste negatiivne suhtumine matemaatika ja loodusainete õppimisse.
RAIVO JUURAKU foto

Martin Krõlov

17. novembril korraldas Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (REKK) Tallinnas õpitulemustevälishindamise konverentsi “Hariduspeegel – õpitulemused ajas”. Konverentsi eesmärk oli anda eeskätt koolijuhtidele tagasisidet õppimise ja õpetamise taseme kohta Eesti koolides rahvusvahelise matemaatika ja loodusainete võrdlusuuringu (TIMSS 2003), kodanikuhariduse uuringute (CivEd 1999 ja CivEd 2000), põhikooli lõpu- ja riigi-eksamite tulemuste põhjal.

Tartu Ülikooli matemaatika didaktika õppetooli juhataja Tiit Lepmann tutvustas TIMSS 2003 Eesti tulemusi ja analüüsis neid. Eestis osales uuringus 4040 õpilast 151 koolist, neist umbes kolmandiku moodustasid vene koolide õpilased. Testiti kaheksandate klasside õpilasi.
Rahvusvaheliseks keskmiseks tulemuseks oli 467 punkti 800-st. Kõige edukamad olid Idamaad: Singapur 605, Korea 589 punktiga. Euroopa riiki­dest oli parim Belgia-Flaami 537 punktiga, järgnesid Holland 536 ja Eesti 531 punktiga. Läti ja Venemaa said 508 ning Leedu 502 punkti. Eesti eduka debüteerimise aluseks pidas Lepmann asjaolu, et Eesti oli omal ajal ainuke liiduvabariik, kus ei kasutatud matemaatika tõlkeõpikuid.
Testi tulemustest selgus, et igast viiest Eesti õpilasest kaks on matemaatikas rahvusvahelisel kõrg- (550–624) või tipptasemel (üle 625 punkti), kümnest õpilasest üks on tipptasemel. Heaks näitajaks on Eesti puhul ka see, et madal tase (400–474 punkti) on 97% õpilastest, Norras on see näitaja 81%. “Saksamaa koolides käies nägin klasse, kus sakslased arvutasid kümnendmurde, türklased aga loopisid palli ja lugesid üks, kaks, kolm…,” toob Lepmann näite erinevate taseme kohta.
Tippriikides on probleeme matemaatika väärtustamisega. Esimese viie tippriigi õpilased hindavad matemaatikat oma tulevikuplaanide seisukohalt suhteliselt madalalt. Erand on Singapur.
Muret teeb Lepmanni sõnul tõik, et meie matemaatikaõpetajatest on 47% üle 50-aastased, riikide vastav keskmine näitaja on aga 23%.
Tulemuste põhjal olid vene õppekeelega koolid igas valdkonnas pisut nõrgemad, suured käärid eesti kooli kasuks olid andmetes ja statistikas.
“Testi tulemus näitab, et halbades tulemustes pole süüdi õpetaja, palju oleneb õpilase sotsiaalsest taustast,” kinnitas Lepmann.

Esirinnas
TLÜ kasvatusteaduste teaduskonna dekaan Priit Reiska andis ülevaate TIMSS 2003 Eesti tulemustest loodusainete lõikes. Maateaduses saavutasid Eesti õpilased maailmas esikoha 558 punktiga. Keemias ja keskkonna­õpetuses olime viiendad, bioloogias kuuendad ja füüsikas seitsmendad. Ülivõimas liider on Singapur, kes saavutas esikoha nii bioloogias, füüsikas kui ka keskkonnaõpetuses. Kõige nõrgem oli meie tulemus keskkonnaõpetuses – 540 punkti. Rahvusvahelise tipptaseme saavutas 13% eesti õpilastest, Singapuri näitaja oli 33%. Uuringu tulemused kummutasid Reiska sõnul eelarvamuse, et füüsika on pigem poiste ja bioloogia tüdrukute ala.
Selgus, et mida kauem on õpetaja ülikoolis õppinud, seda rohkem mõjutab see tema õpilaste mõistetest arusaamist ja põhjendamist. Õpetajate vanus tulemusi ei mõjutanud.
Probleemiks on õpetajate vananev kaader. “Kahjuks ei taha noored praegu isegi riigieelarvelistel kohtadel loodusainete õpetajaks õppida. Tõsine mure on ka õpilaste negatiivne suhtumine loodusainetesse,” sõnas Reiska.

Koolis tasub käia
TLÜ riigiteaduste osakonna juhataja Anu Tootsi ettekanne puudutas tead­miste ja väärtuste keerulisi seoseid kodanikuõpetuses CivEd 1999 ja CivEd 2000 põhjal. 1999. a küsitluses osales Eestis 145 kooli 3434 kaheksandate klassi­de õpilast. Aasta hiljem 142 kooli 3215 17–18-aastast lõpuklassi õpilast. Esimeses uuringus osales 28, teises 16 riiki. Küsimustiku teemad hõlmasid kodaniku kompetentsust, arvamust demokraatiast ja hoiakuid.
Kui 8. klasside seas jagasime Leedu ja Belgiaga 22. kohta, siis aasta hiljem olime kolmandad. See võrdlus näitab, et kooliskäimine teeb vähemalt Eestis targemaks küll. Läti puhul on sama tendents: 27. kohalt 1999. aastal tõusti järgmisel aastal 13.-le. Mõlemas vanuserühmas mahtus esimese viie hulka vaid Hongkong. Hongkongi hea tulemus näitab, et Kagu-Aasias ei väärtustata ainult reaalaineid. Kui rahvusvaheliseks keskmiseks tulemuseks oli 100, siis keskkooliõpilased ületasid selle rohkem kui 20 punktiga, põhikooliõpilased jäid keskmisele 2–11 punktiga alla.
Kuigi väliselt suhtutakse ühiskonnaellu ükskõikselt, väärtustatakse kõr­gelt valimistel osalemist. Samas ei tähenda valmidus hääletada veel valimas käimist. Seega mõjutab kooliõpetus hoiakut, mitte hilisemat käitumist. Paradoksaalne on, et mida rohkem riiki usaldatakse, seda väiksem on valmidus valimistel osaleda.

Kerged ja rasked eksamid
Priit Reiska teine konverentsil peetud ettekanne käsitles põhikooli lõpueksamite ning riigieksamite trende ja tulemusi 2005. aastal. Üldisi tulemusi vaadates selgub, et põhikoolis olid eksamitulemused väga head. Kõige madalamad keskmised tulemused olid matemaatikas ja bioloogias, needki üle 60%. Võõrkeelte eksameid sooritati keskmise resultatiivsusega üle 80%. Gümnaasiumi puhul olid tulemused nõrgemad. Ligi 80% keskmisega sooritati vene keele kui võõrkeele eksamid, kõige nõrgemini kirjutasid muukeelse kooli õpilased kirjandit, kus keskmine tulemus oli alla 50%. Gümnaasiumi lõpueksamitel olid edukamad eesti õppekeelega koolid, välja arvatud füüsikas ja keemias.
Ilmneb tendents, et mida rohkem õpilasi eksamit sooritab, seda nõrgemad on keskmised tulemused, ja vastupidi. Nt bioloogia, ajaloo, keemia, füüsika, saksa keele puhul on eksaminandide arv kahanenud ja tulemused paranenud. Vastupidine trend iseloomustab geograafiat, prantsuse keelt, ühiskonnaõpetust ja eesti keele kui võõrkeele eksamit. Koos eksaminandide arvu tõusuga on paranenud keskmine tulemus vene keele kui võõrkeele eksamil, kuna eksamit sooritavad paljud kakskeelsed õpilased.
Õpilased on hakanud eksameid tead­likumalt valima.
TLÜ haridusuuringute instituudi direktori Krista Loogma ettekanne käsitles seoseid riikliku õppekava üldosas sätestatud pädevuste ja 2002.–2004. aasta ajaloo, bioloogia ja matemaatika riigieksamitulemuste vahel.
Riigieksamiülesanded nõuavad eelkõige informatsiooni esitamise, järelduste tegemise ning seisukohtade põhjendamise oskust, samuti eri liiki tekstide mõistmist. Tunduvalt vähem leidus ülesandeid, mis nõudsid oskust luua seoseid igapäevaeluga, etteantud andmete töötlemist ning jooniste, kaartide jms mõistmist. Kõige rohkem olid kuus nimetatud pädevust esindatud matemaatikas. “Võib rääkida tendentsist, et kergemate ülesannete lahendamine nõuab enam üldisi pädevusi, raskemad rohkem aineteadmisi. Õpilased on omandanud üldised pädevused, aga omandamise protsess on eri ainete ja pädevuste vahel erinev,” tõdes Loogma.
Paneeldiskussioon teemal “Mis iseloomustab edukat kooli¥” midagi kardinaalselt uut kaasa ei toonud. Ja ega seda vist loodetudki. Meelde jäid Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktori Ott Ojaveeri sõnad: “Edukas kool on jätkusuutlik kool. Kui koolidest lahkuvad tublid õpetajad, ei saa meie kool olla jätkusuutlik.”