Muudkui seleta, et lapsel on lasteaias hea olla

Eesti on demokraatlik riik. Lapsevanemal on õigus valida, kas panna laps lasteaeda või hoida teda kodus.

Koolieelse lasteasutuse seaduse järgi toetab lasteasutus perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvesta­mist. Lasteaias vaadeldakse lapse aren­gu ja kasvamise valdkondi üksteisest lahutamatutena ning kasvatuse valdkonnad ja õppimise sisualad moodustavad ühise terviku. Koolieelses lasteasutuses tunnustatakse lapsepõlve olemust, pööratakse tähelepanu mängu kaudu õppimisele ning väärtustatakse lapse sünnipäraseid eeldusi õigel ajal ja kompleksselt. Lasteaias töötavad erialase ettevalmistuse saanud õpetajad, kes on keskendunud kõigile lastele korraga ning samas igale lapsele eraldi. Lasteasutuses on loodud soodne keskkond alushariduse omandamiseks.

Käid lasteaias, püsid ka koolis

Uurimustest on selgunud, et lasteaias käinud lapsed on koolis sotsiaalses mõttes edukamad ja kohanevad edaspidi ühiskonnas paremini. Ameerika teadlane S. Gray on tõestanud, et laste osalemine koolieelsetes lasteasutustes loob hea eelduse alg- ja põhihariduse omandamiseks. Lasteasutuses käinud lapsed on motiveeritumad, adekvaatsema käitumisega ning eksivad valikuid tehes vähem. Nende koolist väljalangus on väiksem ning sotsiaalne vastutus suurem (Hoiuasutused ja kasvatajatädid, ÕpL, 3.06.).
Lasteaed ja kodu teevad tihedat koostööd. Et saavutada avatud ja usalduslik suhe lapsevanematega, korraldatakse arenguvestlusi. Lapsevanemad on kaasatud lasteaia elu kavandamisse. Lasteaed võtab omaks perede erinevusi ja arvestab lapsevanemate soove.

Raha kulutatakse õigesti

Lev Võgotski tees: laps vajab arenguks eelkõige emotsionaalset tuge, ilma selleta tema areng pidurdub. Tänapäeva lapsevanem on sageli tööga koormatud ning pole uuritud, kui palju on peresid, kus lapse kasvatamises osalevad nii ema kui ka isa. Väga palju on üksikvanemaid. Tegevuste ja ürituste kaudu arendab lasteaiapedagoog last ka emotsionaalselt.
Lasteaias töötav pedagoog puutub kokku eri arengutasemel lastega ja omab kogemust lapse arengu hindamiseks. Alati on olemas võrdlusmoment. Sama võimalust ei ole lapsega üksinda kodus viibival lapsehoidjal.
Aadu Rast kirjutab, et laste haigestumiste tõttu on lasteaiad alakoormatud. Seega on lasteaedadele eraldatud raha laste sagedaste haiguste tõttu halvasti ära kasutatud ressurss – hooned tahavad hooldamist, personal palka jne. Ka koolis käiv laps haigestub ja puudub seetõttu, kuid riik eraldab ikka raha. Kas seegi on siis halvasti kasutatud ressurss¥
Aadu Rast nimetab, et meie laste kasvatamise süsteem vajab kardinaalset ümberkorraldamist, ja hoopiski mitte lasteasutuste süsteemi absolutiseerides. Viimaste aastatega on toimunud olulised muutused koolieelsete lasteasutuste töökorralduses ja funktsioonis, õppe- ja kasvatustöö ettekirjutustes, ootustes personalile. Uuteks ülesanneteks on lasteasutuse õppe- ja arengukava koostamine. Koolieelse lasteasutuse õpetaja on kolleegide, lapsevanemate, sotsiaaltöötajate, eripedagoogide, klassiõpetajate, eelkõige aga laste partner. Lasteaias arendavad last mitmed pedagoogid – lastega tegelevad ka eriharidusega muusika- ja liikumisõpetajad. Paljudes lasteaedades on logopeed. Üks pedagoog kodus seda enamasti pakkuda ei suuda.

Karjamaale ei saadeta

Pani imestama ka väide, et lapsi aias karjatatakse, mitte ei õpetata. Lasteaia õppe- ja kasvatustöös kasutatakse erinevaid meetodeid (rühmatöö, dramatiseering, kunst jne), surumata alla lapse isiksust.
Huvitav oleks teada, kas Aadu Rasti väide, et üldjuhul lapsed lasteaeda minna ei taha, toetub ka mõnele laiemale küsitlusele¥ Meie oleme oma lasteaedades küsitlenud nii lapsi kui ka vanemaid. Enamikule meie küsitletud lastest meeldib lasteaias käia. Lapsele meeldib lasteaias eelkõige koos teiste lastega mängida ning nii palju erinevaid mänguasju, raamatuid ning õppevahendeid ei ole üheski kodus.
Peale selle kajastatakse rahvakalendri tähtpäevi, aidates seega elus hoida meie esivanemate traditsioone. See on hindamatu väärtus, millele kodus enamasti tähelepanu ei pöörata.
Lasteaiapedagoogidena arvame, et lapse arengu seisukohalt on koolieelne lasteasutus parim paik. Vaadates lasteaias käivate laste arvu ja lasteaiakohtade nõudlust, tundub, et nii arvavad ka lapsed ja nende vanemad. Lasteaedade olemasolu ja kvaliteedi üle võiksidki otsustada need, kes sellega tihedamalt seotud ja kursis on.

Silvia Mõttus,
Eesti Lasteadnike Liit