Repliik

Traumapunktis oli palju rahvast. Mõni oli pea katki kukkunud, mõne pea kallal oli mõni teine vaeva näinud, et see kindlasti katki läheks, aga nii arusaamatut juttu, nagu meie poliitikud ja haridusametnikud õpetajate palgast ajavad, ei rääkinud keegi.
Kõne all on nüüd siis juba kaks kuud hariduse raha 2006. aasta riigi­eelarves, mille ümber 28. oktoobri Õpetajate Lehes keskustelesid riigi­kogulased Meelis Atonen ja Taavi Veskimägi.
Eelarves lisandub munitsipaalkoolide palgatõusuks 90 miljonit krooni ehk siis ligi neli protsenti praegusele otsa. Valitsusliit ja peaminister on Toompea kõnetoolis mitut puhku väitnud, et tegelik tõus tuleb üle kaheksa protsendi, sest lapsi läheb järgmisel õppeaastal kooli viis protsenti vähem, mistõttu ka õpetajaid jääb sama palju vähemaks ja need, kes kooli jäävad, saavad raha rohkem. See väide on kindlasti vale, sest seda, mitu õpetajat peab uuel aastal koolist ära minema, ei ole keegi kokku lugenud. Laste arvu vähenemine ei tähenda otsejoones õpetajate hulga vähenemist. Praegu olemegi olukorras, kus esimestes klassides jääb lapsi vähemaks, aga põhikooli viimasesse astmesse on neid rohkesti tulemas, mistõttu aineõpetajaid võib praegusest enamgi vaja minna.
Haridusminister Mailis Reps räägib 21. novembri Postimehes, et ei ole see palgatõus ka eelmise valitsuse ajal nii võimas olnud, kui Res Publica nostalgiliselt meenutab, ning nüüd pakub riik õpetajaskonnale seda, mis on reaalselt saavutatav. Ja mis veel olulisem – valitsusliit tahab õpetajate palga alammäära tõsta 23% võrra, mille peamine võlu olevat selles, et töötasuks mõeldud summad jõuavad tõesti õpetajateni.
Opositsioon leiab jätkuvalt, et raha tuleb koolidele juurde anda, ning hakkas eelarve teisel lugemisel parandusettepanekute arvestamata jätmise ajal juntima – sõnatuletis omaaegse riigikogulase Arvo Junti nimest, mis äraseletatult tähendab arutelu tahtlikku venitamist ja mui­du hämamist, mille eesmärk oli seekordsete juntijate sõnul avalikkuse tähelepanu tõmbamine kooliasjadele. Tähelepanu on kõvasti, aga raha ikka sama palju, kui on.
Käratsemine käib majandust iseäranis hästi edendavas Eestis, kus on kokku saanud kõigi aegade uhkeim eelarve – kaheksa miljardi võrra suurem kui eelmine. Mõistus saab meil enne otsa kui raha, kui Sirbi peatset peatoimetajat tsiteerida.
Hääled saalist kurtsid veel, et nad ei näe eelarves Gaudeamusele ja laste laulupeole mõeldud summasid. Rahanduskomisjoni esimees on meie lehes selgitanud, et need miljonid on haridusministeeriumi personalikulude sees. “Lugege Õpetajate Lehte!” soovitas Atonen rahvaasemikele.