Kadrinal pole ükskõik

19. novembril toimus Kadrina Keskkoolis lapsevanemate konverents “Meil ei ole ükskõik...”. Arutati kooli ja kodu sidemeid. Idee konverentsi korraldamiseks tuli kooli sotsiaalpedagoogilt Helga Lukaselt, kelle ettepanekuga läks kaasa vallavalitsus.

“Konverentsi pealkiri tähendas seda, et ühelgi õpetajal ega lapsevanemal pole ükskõik, mis lastest saab. Eesmärk on tagada igaühele toimetulek oma eluga,” ütles Helga Lukas.
Konverentsist võttis osa üle 200 inimese: lapsevanemad, pedagoogid, õpilased, vallaametnikud ja spetsialistid. Oli vaja rääkida kooli sees ja väljaspool toimuvast. Kuidas suhtlevad omavahel õpilased ja õpetajad, kodu ja kool ning lapsed ja lapsevanemad. Mis on suurimad mured ja kuidas neid lahendada. “Registreerunute suur arv näitab, et tahame koos aru pidada. Tänase konverentsi eesmärk on anda kõigile võimalus kaasa rääkida, et tulevikus ühiselt ja kindlamalt edasi liikuda,” ütles oma avakõnes Kadrina valla volikogu esimees Ain Suurkaev.
“Lapsevanema võim on praegu suurem kui mõned aastad tagasi. Tal on õigus valida lapsele kooli ning uurida, kas koolis on head õpetajad ja toetav abipersonal. Aga kas lapsevanemad teavad, mida nad koolilt tahavad¥” küsis Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm. “Tänane päev on igati korda läinud, kui igaühel vähemalt üks mõte pähe mõlkuma jääb,” kinnitas Kadrina vallavanem Aivar Lankei.

Vald tegi ajalugu
Kadrina Keskkooli direktori Arvo Pani sõnul pole vallas kunagi varem lapsevanemate konverentsi korraldatud. “Loodan, et sellel on tulevikus oma kindel koht, kuna haridusmaastikul toimub lühikese aja jooksul palju muutusi. Tänase kokkusaamise plussid: võimalus suhelda, jagada ja saada uut infot oma ala tippudelt. Head mõtted sünnivad just meeskonnatöös.”
Osalesid ka õpilasomavalitsuse esin­dus ja tugiõpilased.
Psühholoogi ja suhtlemistreeneri Ülle Kalviku paljude humoorikate näidetega illustreeritud ettekanne “Poisist kasvab mees ja tüdrukust naine” keskendus tüdrukute ja poiste füüsilise arengu erinevustest põhjustatud käitumisele, mida õpetajad ja lapsevanemad püüavad ekslikult reguleerida ühtsete meetoditega.
Naine on juba looteeas mehest arengu poolest ees, sündides on poisid ka nõrgema füüsilise tervisega. See ei tähenda, et poisid ka vaimselt nõrgemad oleksid, arenguetapid on erinevad. Koolimineku ajaks on tüdrukute areng poistest umbes aasta võrra ees. Tüdrukul tekib juba väikesest peast ajupoolkerade vahel ca 20% ulatuses rohkem seoseid kui poistel, eriti emotsionaalses sfääris.

Seebikad kasvatavad
Tüdrukud võtavad paremini vastu ka aistinguid. “Näiteks kuulevad nad poistest paremini, kuna viimastel on füüsiline areng aeglasem. Poisid peaksid istuma esimestes pinkides. Aga kes istuvad seal tegelikult: prillipapad, pugejad, korralikud tüdrukud, kes tahavad hästi õppida. Kui küsida, kas siis poistele peab karjuma, on vastus “jah”,” ütleb Kalvik.
Poistel on paremini arenenud ruumitaju, tüdrukutel verbaalne vaist. Poistel kujuneb väljendusoskus hiljem. Ühe retseptina pakub Ülle Kalvik välja, et poisid peaksid rohkem seebikaid vaatama. “Vahel imestan, kuidas võib ühest lausest terve seeria kokku panna. Üks mõte antakse edasi nii palju kordi ja räägitakse nii põhjalikult lahti. Aga mehed ju seebikaid ei salli...”
Tütarlapsed elavad oma pinged välja emotsioonidena. Poisid oma impulsse nii hästi ei kontrolli ja käituvad vastavalt tujule, kohati agressiivselt, mis mõjub teistele ebameeldivalt. Olukorda aitaksid Kalviku sõnul parandada perevestlused.
Kui kodus on pahandused, korjab poiss kogu selle info endasse ega ole võimeline järgmisel päeval õppetööle pühenduma. Noomimine on sellisel juhul mõttetu. Poisse peab õpetama oma probleemidest rääkima ja neid emotsioonidena välja elama.

Ka edutus on edu
Psühholoogi ja suhtlemistreeneri Tiina Naaritsa ettekanne “Lapse unistused ja tee nende täitumiseni” keskendus unistuste täitumise teekonnale.
Naaritsa sõnul on kindlaks tehtud, et inimesed, kes suudavad unistada, on edukamad. Edukuse olemus on iga inimese puhul erinev. Mõne jaoks on see oskus hästi suhelda, teise jaoks asjad, kolmanda jaoks saavutused. Kui edukas olemise mudel enda jaoks paika panna, on inimene astunud tõhusa sammu unistusele lähemale. Ta teab, mis on talle tähtis, ja teisele sellest rääkides oskab teda paremini mõista ega nõuta võimatut. Kui poeg tahab olla edukas kardisõitja, ei pane ema teda vägisi klaveritundi, vaid kardiringi.
Arengus on edu kõrval tähtis roll ka ebaedul. “Kui me ebaedu ei koge, ei mõista me edu. Mida rohkem vigadest järeldusi teha oskad, seda tugevamaks saad. Ka positiivses tuleb osata näha väikeseid puudujääke,” ütles Naarits.
Unistuse poole liikudes peab oskama märgata pidevaid muutusi. Näiteks selgub, et sind mõni aeg tagasi kimbutanud probleemid olid täiesti tühised. Nähes muutusi, saab muuta ka oma otsuseid. “Kindlasti läheb vaja mõttekaaslast, kes oleks meiega nii rõõmsal kui ka raskel hetkel. Tähelepanu ei tohi keskendada eesmärgile, vaid protsessile. Pole teada, kas me üldse teekonna lõppu jõuame. Me areneme siis, kui mõistame, et unistused on nagu horisont, mida kätte ei saa. See on lõputu teekond, millel on vahe-eesmärgid,” summeeris Tiina Naarits.
Ettekannetele järgnes töö seitsmes teemarühmas. Teemade valik hõlmas pea kogu haridussüsteemi ja kasvatus­tegelikkust. Raskuspunkt oli lapse kasvatamisel koostöös kooli ja koduga. Samuti käsitleti kooliküpsust, erivajadustega õppijat, vägivalda ja klasside moodustamise põhimõtteid.

Käib kah
Siinkirjutajal õnnestus jälgida rühmatööd teemal “Kodu roll lapse toetamisel” Ülle Kalviku juhendamisel. Ligi 25 osalenust moodustus kolm gruppi, kes pidid leidma vastused küsimustele, kas Kadrina lapsevanematel on laste jaoks piisavalt aega ja kui suur on kodu roll laste kasvatamisel, mida tuleks muuta ja kes saaks aidata. Kümne palli skaalal hinnati olukord Kadrinas seitsme palli vääriliseks. Positiivsena toodi välja arenguvestlused. Mainiti, et kohaletulnute arvukus näitab kodude valmisolekut õpetajat aidata ning huvi koolis toimuva vastu. Probleemina esitati, et paljud lapsevanemad käivad kaugel tööl ja aega lapsega suhelda on vähe. Samuti arvati, et kool ei tohiks nõuda seda, mida iga kodu pole võimeline pakkuma – igas kodus pole arvutit.
Kõige pessimistlikumalt meelestatud olid rühmad, kes arutlesid teemal “Vägivaldne käitumine koolis ja kodus”. Ootuspäraselt kritiseeriti kooli, mitte kodusid. Nõuti kindlaid karistusi ja reegleid ning õpetajate jõulisemat sekkumist. Valla ülesandena nähti vähekindlustatud perede toetamist.

Vajalik üritus
Rühmatööde tulemusena pakuti välja foorumi loomist kooli koduleheküljel. Vajalikuks peeti luua algklasside lapsevanemate tuumik, mis tagaks kooli ja kodu vahel parema koostöö. Pakuti välja ka idee luua klubi, kus osalevad kõik Kadrina kooli tegevusega seotud osapooled.
Tunda andis, et sild kooli ja kodu vahel oli Kadrinas loodud juba ammu enne konverentsi. Keegi ei kritiseerinud silla puudumist. Kriitikat sai vaid selle kate ja mõnes kohas käsipuude puudumine. Tundus, et konverents aitas kaasa sellele, et vanemad hakkasid tõepoolest tundma sügavamat huvi, kuidas lapse kasvatamisel kooliga tihedamat koostööd teha, ning valutasid südant, et pole oma laste jaoks leidnud piisavalt aega. Tähtis on, et koostöövaim vanemate, kooli ja valla vahel on olemas. Aktiivne arutelu jäi kahjuks kõikidel rühmadel ajapuudusel katki. Peeti vajalikuks taas kokku tulla, ja siis juba pikemalt.
“Paljud on mulle helistanud ja öelnud, et oli hea üritus, milliseid võiks korraldada veelgi,” ütles direktor Arvo Pani mõni päev pärast üritust.