Küsimus ja Vastus       

“See on mitme otsaga küsimus. Kõik oleneb sellest, kuidas kodus lapsega tegeldakse. Üks asi on teadmiste omandamine, teine sotsiaalne areng. On selge, et lasteaias saab sotsiaalne areng suurema tähelepanu osaliseks kui kodus. Elus hakkama saamisel on väga oluline seltskonnas ja kollektiivis hakkama saada. Seda oskust hakatakse lihvima juba lasteaias.
Teisalt võib öelda, et lapsel, kes vajab enesekindluse jaoks rohkem vaikust ja rahu, on parem kodus. Raudset reeglit – kas lasteaed või kodu – ei ole. Lähtuda tuleb lapsest. Kui aga üldistada, siis tundub lasteaias käimise variant parem olevat.
Sellest, kas laps tahab olla laste­aias või kodus, annab ta ise vanemale märku. Kui ta ei punni vastu, siis meeldib talle lasteaias käia, areneda koos sealse keskkonnaga. Need lapsed, kes ei taha minna ja nutavad, ei maga lasteaias jne, annavad märku sellest, et lasteaia keskkond neile ei sobi. Aga meie ühiskond ei ole veel valmis pakkuma lapsele arenemiseks lasteaia kõrval samasugust alternatiivset keskkonda. Kui vanemad tööl käivad, on nad sunnitud oma lapse lasteaeda panema. Ühest küljest on küsimus seega lahendamata. Keegi ei maksa emale lisaks lapsehoidja raha, et ta saaks kodus last kasvatada. Riik ei ole veel nii rikas, et oleks võimeline kõikide probleeme individuaalselt lahendama.
Minu vanem poeg läks sõime pooleteiseaastaselt. Probleeme ei olnud. Teine poeg käib praegu sõimes. Kui mul oleks tore vanaema, kes temaga joonistaks, loeks, jutustaks, mängiks ning käiks õues, poleks teda küll lasteaeda pannud. Aga kui palju meil selliseid fantastilisi vanaemasid on¥”


Tiiu Ingerainen,
Laagri Lasteaia juhataja:

“Laps ei pea lasteaias käima. Lasteaed on lihtsalt üks alternatiiv, kus laps võiks käia, sest seal on tal kindlasti huvitavam kui kodus. Meie lasteaeda tulevad lapsed hea meelega, sest meil on paindlik vastuvõtt. Me ei võta korraga vastu palju, vaid viiekaupa. Nii on lasteaeda tulek valutum ja turvalisem. Minu lapsed ja lapselaps on meelsasti lasteaias käinud. Ju nad siis vajasid rohkem seltskonda kui üksindust.
Laps tuleb hea meelega laste­aeda, kui vanem on selleks valmis. Seega räägime antud juhul lapsevanema, mitte lapse valmisolekust. Kui vanem pole valmis oma last terveks päevaks käest andma, võivad lasteaias käimisega tekkida probleemid. Kui vanem on positiivselt meelestatud, viibib ka laps meelsasti lasteaias. Eelnev ei tähenda, et vanemad on vahel meelestatud lasteaia vastu negatiivselt, vaid neil on hirm oma last n-ö ära anda. See hirm on õigustatud, sest oma laps antakse terveks päevaks võhivõõraste kätte. Esmalt tuleb tööd teha vanematega, lastega läheb asi lihtsalt.”


Lea Hanschmidt,
Orava Lasteaia juhataja:

“Enne kooliminekut peaks laps olema lasteaias käinud. Siis on lastel ühesugune stardipositsioon õppekava täitmiseks. Sama puudutab kollektiivi sulandumist. Väikeses kohas on oluline, et kui ollakse koos käinud eelkoolis, on kergem harjuda ka koolieluga, sest klassikaaslased on juba tuttavad. Nii minnakse meelsamini ka kooli. Kodus ei pruugi vanematel olla laste jaoks piisavalt aega, lasteaias hoitakse neil silm pidevalt peal ja tegeldakse nendega. Usun, et meie lasteaeda tullakse rõõmuga, mõni ehk on hommikul unisevõitu. Eks jonnimist ja paha tuju ikka esineb, aga nendel on muud põhjused, nt terviseprobleemid.
Minu laps käis samas lasteaias, kus mina töötan, ja temale küll meeldis seal. Ei tulnud minu juurdegi ega tahtnud enne koju minna, kui viimane laps oli lahkunud.
Eks lasteaedade kohta räägitakse igasuguseid koledaid jutte, nt tagakiusamistest. Ma ei hakka seda eitama. Aga elu on juba selline, et inimene peab õppima varajasest east probleemidele lahendusi otsima ja teistega arvestama.”

Malle Õiglas,
Asuküla Algkooli juhataja:

“Puutun lasteaiaga kokku mitmel tasandil. Esiteks lõpetas mu oma laps äsja lasteaia. Teiseks on meie koolimajas mängurühm, kus valmistame lapsi ette kooliminekuks. Miks peaks laps lasteaias käima¥ Et omasugustega mängida. Meil on liitrühm, kus vanemad õpivad noorematega arvestama ja nooremad omakorda õpivad vanemate käest. Loomulikult ei ole kõik sealt õpitu väga hea, aga elu on paraku selline.
Lasteaeda on vaja lapse loomuliku arengu toetamiseks. Lasteaias töötavad inimesed, kes on saanud vastava hariduse ja teavad, kuidas last arendada, et ta saaks hiljem koolis edukalt hakkama. Emadena toimime instinkte kasutades, lasteaiaõpetajatele on õpetatud nii ealisi iseärasusi kui ka psühholoogiat, millega nad oma töös arvestavad. Selles mõttes olen igati lasteaia toetaja.
Minu laps ei jäänud kuidagi ühte lasteaeda. Panime ta teise ja nagu imeväel lakkasid nutt ja kisa. Teine laps on praegu pooleteiseaastane ja kolmeselt panen ta lasteaeda: sinna, kus mul on esimese lapsega juba hea kogemus.
Meie mängurühmas on kaks last, kes linnalasteaiaga kuidagi ei harjunud. Meile aga tulevad iga päev rõõmuga. Lapse valmidus minna lasteaeda oleneb temast endast ja ka lasteaias valitsevast kliimast.”