Eesti kõrgharidusstrateegia eelnõu aastateks 2006–2015 keskendub kõrghariduse kvaliteedikontrolli pa­-rendamisele ning kõrgkoolide innovaatiliste tegevuste toetamisele.
Strateegia kohaselt säilib aastatel 2006–2008 kõrghariduse riiklik koolitustellimus praeguses mahus, mis tähendab, et ligikaudu 6300 noort saab igal sügisel alustada õpinguid riigi toel. Seejärel minnakse üle tulemuslepingutele. Tulemuslepingute ettevalmistamise raames töötatakse välja uus rahastamissüsteem ning 2008. aastaks relitsentseeritakse kõik tegutsevad kõrgkoolid eesmärgiga suurendada institutsioonidevahelist spetsialiseerumist.
Ekspertide hinnangul on kõrgharidus olnud alarahastatud, seda eriti infrastruktuuris, ning lähiaastatel tuleb seetõttu leida täiendavaid ressursse baasmaksumuse tõusuks ning õppekeskkonna kvaliteedi pa­randamiseks.
18. novembri Eesti Päevalehes il­munud artiklis kõrgharidusstrateegiast asetatakse rõhk avalik-õigus­likes ülikoolides tasulise õppe õppemaksu tõstmisele ja väidetakse eksitavalt, et haridus- ja teadusministeerium näeb seda kui eelarve suurendamise võimalust ja kõrghariduse konkurentsivõime päästjat. Niisugune rõhuasetus ei ole korrektne. Avalik-õiguslike ülikoolide tasulise õppe õppemaksu määrad kehtestab ülikooli nõukogu ning selles ei näe haridus- ja teadusministeerium ette mingeid muudatusi.
Kõrgharidusstrateegia eelnõu on töötanud välja valitsuse moodustatud asjatundjate komisjon, kuhu kuu­luvad ministeeriumide, riigikogu, kõrgkoolide ja teiste sotsiaalsete partnerite esindajad.