Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsi eestvõttel tähistatakse3. detsembril“Velise Wabariigi” 100. aastapäeva.

19. sajandil toimunud agraarreformid ei rahuldanud talurahvast täies ulatuses. Rentnike koormamise ja taludest väljatõstmisega viidi talurahvas nii kaugele, et 1905. a toimunud kokkupõrge mõisnikega lõppes veriselt ja ohvriterohkelt. Läänemaa kaguosas, endise Velise valla territooriumil asusid ülestõusu etteotsa õigeusu kihelkonnakooli köster-kooliõpetaja Jaan (Ivan) Paulus, Päärdust Vene küla Pipra talu rentnik Mihkel Aitsam ja Nurtu poepidaja Jüri Oviir.
Jaan Paulus sündis 1869. a Liivimaa kubermangus Viljandi maakonnas Kabala vallas talupoja perekonnas. Koolihariduse omandas Arusaare kihelkonnakoolis. Oli mitme abikooli õpetaja. Rahvamälestuste andmetel olnud ta lühikest aega ka Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Jakobi-Uduvere õigeusu kihelkonnakoolis õpetaja. Martna lähedal 1886. a asutatud Enivere õigeusu koolis oli ta viimane õpetaja, kuni uue koolimaja ehitamiseni. Määrati 1902. a Tartu kiriku juurde ja sealt 21. märtsist 1905. a Velise Apostliku Õigeusu Kiriku juurde kihelkonnakooli õpetajaks. Siin asus ülestõusu organiseerijate etteotsa ning valiti üldjuhiks. Kui karistussalk koolimaja piiras, õn­nestus Paulusel end varjata. Siit liikus ta öö varjus ja heinaküünides redutades Kaismale ja edasi Viljandisse venna juurde. Tuli Velise kanti tagasi, kui Viljandis algasid läbiotsimised, ning siit edasi naisevenna juurde Paliveresse. Külarahva kaudu tuli Pauluse asukoht avalikuks ning ta vahistati. Surmanuhtlust täide ei viidud, kohus mõistis Jaan Paulusele 1908. a algul aasta vangiroodu.
See teave on pärit Sergei Seelandi trükisest ““Velise Wabariik” ehk 1905. aasta sündmused ja selle järelkajad siinses ümbruses”.
3. detsembril kell 11 avatakse endise Velise kihelkonnakoolimaja seinal mälestustahvel. Kell 12 algab Valgu klubis ajalookonverents, kus võtavad sõna koduloolane Sergei Seeland, TÜ Eesti ajaloo õppejõud dotsent Ago Pajur, Eesti Ajalooarhiivi peaspetsialist Kersti Lust, TÜ Eesti ajaloo õppetooli juhataja professor Tiit Rosenberg, Tanel Kutti ja koduloolane ning kirjanik Harri Jõgisalu.
Tä­name abi eest Märjamaa vallavalitsust, Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgruppi, TÜ ajaloo-osakonda ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Jürgen Kusmin,
Velise Kultuuri ja Hariduse Selts