Õpetaja ja infokirjaoskus

Tänapäeva ühiskonnas räägitakse ühelt poolt informatsioonist kui strateegilisest ressursist, teisalt toob järjest suurenev infohulk probleeme: üha raskem on orienteeruda tohutus infotulvas; informatsioonirohkus pigem takistab kui soodustab otsuste vastuvõtmist; informatsiooni üleküllus põhjustab vaimset väsimust ja stressi, kasutusel on termin “infoväsimuse sündroom” (information fatigue syndrome/IFS) jne.
 
 Infokirjaoskus on teadmine sellest, millal ja miks infot vajatakse, millistest allikatest seda otsida ning kuidas infot hinnata, kasutada ja edastada. Seega on infokirjaoskus tunduvalt laiema tähendusega kui arvuti ja interneti käsitsemise ja otsingute oskus – osata tuleb ka informatsiooni kriitiliselt hinnata ning eetiliselt, efektiivselt ja õiguslikult kasutada.
 
 Igapäevakasutajaid tuleb juurde
 Eesti koolide õpilaste ja õpetajate arvutioskustest saab ülevaate “Tiiger luubis 2004” uuringust info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast Eesti koolides (autorid Anu Toots, Mari Plakk ja Tõnu Idnurm). Õpetajate uuring sisaldas kolme valdkonda: juurdepääs IKT-le nii koolis kui ka kodus, arvutikasutuse sagedus ja otstarve; hinnang oma arvutialastele oskustele ja koolitusvajadusele; IKT kasutamine oma aine õpetamisel; seisukohad ning hoiakud IKT mõju kohta koolikliimale.
 “Tiiger luubis” uuringute andmetel on arvuti kasutamise üldoskused enamikul õpetajatest. Arvuti mittekasutajaid jääb vähemaks (1,7% küsitletutest) ja igapäevakasutajaid tuleb juurde (45,6%). Ainetundides kasutavad arvutit kõige rohkem loodusõpetuse ja bioloogia õpetajad (47%), samas füüsika ja keemia õpetajatest ainult 16,5%. Ka humanitaarainete õpetajad kasutavad arvutit ainetundides alla keskmise, erandiks on võõrkeelte õpetajad, kelle arvutikasutuses võib täheldada tõusvat trendi. Kõige rohkem kasuta­takse arvutit lisainfo hankimiseks internetist, tekstitöötluseks, referaatide kirjutamiseks, järjest enam ka andmetöötluseks ja tunnikontrollide läbiviimiseks. Paljud õpetajad peavad kõige tähtsamaks õpilaste oskust infot leida, töödelda ja esitada.
 Ehkki üldised suunad on positiivsed ja õpetaja hinnang oma arvutialastele pädevustele suurenenud, pole arvuti kasutamine koolis samas tempos kasvanud. Takistuseks on näiteks hoiakud ja hirmud, olulisima takistusena toovad õpetajad välja ajapuuduse ja õppekavade sisu ülepaisutatuse.
 Vestlustest lasteaiaõpetajatega on selgunud, et nemad kasutavad arvutit märksa vähem kui kooliõpetajad.
 
 Täiendusõppe võimalused
 TLÜ avatud ülikooli täien­dõppekesku­se kursustel õpib aastas ligi 8000 haridustöötajat. Meie keskuse koolitusjuhid jagavad kõigile soovijatele vajalikku teavet nii telefoni kui ka e-posti teel, kahjuks kasutab otsekontaktide võimalust oodatust vähem kursuslasi. Kodulehekülg lubab infot operatiivselt täpsustada, koolitusteatmik annab üldise ülevaate aasta jooksul toimuvatest kursustest. Juhtub ka, et õpetaja ei ole enne kursusele tulekut uurinud pealkirja, sisu ega sihtgruppi.
 TLÜ täiendõppekeskuses on arvuti kasutamise võimalusi ainetundides käsitletud ainekursustel. Meie kasutada on TLÜ arvutiklassid, portatiivne arvutiklass ja Smart-board. Pikematel kursusel saab töötada IVA õpikeskkonnas. Jätkame ka veebipõhiste täiendusõppe­kavade rakendamist. Juhtub sedagi, et õpetaja, kuuldes, et kursuse üks osa käistleb ainealast tarkvara või ainealase info otsimist internetist, on kursuselt lahkunud, tuues põhjenduseks vähesed arvutioskused, motivatsiooni puudumise oma ainetundides arvutit kasutada või õpilaste infootsinguid juhendada.
 Aktiviseerivad õpetamismeetodid nõuavad õpetajalt põhjalikku ettevalmistust. Alles süsteemse juhendamise ja korduvate kogemuste baasil suudavad õpilased iseseisval “infojahil” leida vajalikku ja sobivat informatsiooni. Kursustel on tutvustatud ka info hindamise kriteeriume ning kasutamistingimusi nt rahvusraamatukogu näitel, tutvutud arhiivide ja nende kasutamisega. Olen puutunud kursustel kokku õpetajatega koolidest, kus õpilastele on keelatud iseseisva tööna referaate anda. Põhjendus: niikuinii kirjutavad maha. Üks võimalus plagiaadi vältimiseks on keelamise asemel erinevate infoallikate juurde juhatamine.
 Tööks ja igapäevaeluks vajalike oskuste kujunemiseks ei aita ühest koolitusest, esmased oskused ei garanteeri veel nende rakendamist. Võimalus harjutada ja saada vajadusel asjatundlikku juhendamist toetab ja julgustab. Õpetaja liitlased võiksid lisaks abivalmis kolleegidele olla ka koolide infojuhid ja raamatukogutöötajad.
 Õpetajale on infokirjaoskus ainus võimalus konkurentsivõimelisena püsida, õpilastele võrdväärne partner olla ning infotulvas toime tulla.
 Artiklis on kasutatud TLÜ infoteaduste õppejõu Sirje Virkuse ettekannet 25. okt Eesti Rahvusraamatukogus toimunud infokirjaoskuse päeval.