Kui kirju ja miks kirju...?

“Tiigrihüppe” programmi raames loodud Koolielu internetiportaali sirvides võib sealt leida hulgaliselt huvitavaid materjale, mis pakuvad nii mõtteainet õpetajatele kui ka kordamis- ja harjutamisvõimalust õpilastele.
 
Rocca al Mare Kooli õpetaja Ene Lindemann on Koolielus öelnud, et sellised kohad, kus õpetajad saavad jagada tehtut, on kolleegide jaoks igati teretulnud, sest ühe ainepõhise arvutitunni ettevalmistamine on aeganõudev ja suur töö. Materjalivalik Koolielus on muutunud aga üsna kirjuks. Selles orienteerumiseks uurisime oma kursusekaaslastega Koolielu portaalist eesti keele vormimoodustuse kohta pakutavat. Hindamisel kasutasime õpiotstarbeliste veebilehekülgede hindamise skaalat (http://www.ise.ee/telemaatika 98/kogumik98/opiotstarbeliste_www.htm). Mis silma hakkas?
Töölehtede ja esitluste kohta võib öelda, et materjal on suhteliselt terviklik. Pakutav on õpilasele jõukohane ja vastab õppekavale. Tekstid on sõnastatud arusaadavalt, mõisted on hästi lahti seletatud. Materjali valik ja rohkus võimaldab teha klassis rühmatööd.
Puudu jääb aga ülesannete mitmekesisusest ja huvitavusest. Info loomingulisem ja huvitavam esitamine ning selle illustreerimine aitaks muuta töölehed ja esitlused atraktiivsemaks. Kuigi õppematerjali kujundamine on tihedalt seotud igaühe isikliku loomingulisuse ja maitse-eelistusega, tasub vältida kahte äärmust: materjal ei tohiks olla liiga lakooniline ning puine, sest nii ei suudeta tähelepanu haarata ja huvi tekitada, kuid esitluse kujundamisega ei tasu ka üle pingutada, sest nii muutub see kirjuks ja raskesti jälgitavaks. Need puudused torkavad silma Koolielu materjalides.
Kust võiks õpetaja leida juhendeid õppematerjalide koostamise kohta? Ene Lindemann tõdeb: “IKT on ainekavu läbiv teema, aga kas õpetajat toetab ükski raamat või vahend IKT kasutamisel? Õpetajad lihtsalt ei jaksa enam pidevalt midagi uut leiutada.”
Kätte on jõudnud “Tiigrihüppe” praeguse arengukava viimane aasta ning paljud õpetajad on läbinud arvutialase põhikoolituse, osa õpetajaid ka jätkukoolituse. Kooliellu pandud tööd annavad aga tunnistust õpetajate oskustesse jäänud lünkadest. “Tiigrihüppe” arengukavas on kirjas, et õpetajatele oleks vaja süstemaatilist heatasemelist täienduskoolitust. Ka uurimuse “Tiiger luubis” tulemused kinnitavad, et üle 40-tunnine arvutikoolitus aitaks parandada oskusi. Aga kui põhikoolitusel käidud ja täienduskoolitust silmapiiril pole või puudub selleks aeg, peab õpetaja saama hakkama vahendite ja oskustega, mis tal olemas.
Koolielu portaalis võiksid olla juhendid, kus oleks kirjas, milline võiks/ peaks portaali saadetud tööleht või esitlus olema. See aitaks ajahädas õpetajat, kellel tahtmine midagi uut teha. Kindlad kriteeriumid suunaksid ka kogenud õpetajat. Otsustama peaks, kas Koolielu eesmärk on koondada heal tasemel õppematerjali, olla eeskujuks või koondada võimalikult palju materjale. Kuna kõigil asjast huvitatuil on Koolielu materjalidele vaba ligipääs, on väga vaja, et õppematerjal vastaks teatud nõuetele, mis aitaksid saavutada ja hoida head taset.
Esitluses sobib tähesuurus 20–24 punkti, üle kahe kirjaviisi ei tasu kasutada, tekst olgu liigendatud, et lugemist hõlbustada. Värvidega ei tasu liialdada. Rohkem kui viis värvi segab süvenemist. Taustaks sobivad hallid, sinised, rohekad toonid.
Tahame julgustada õpetajaid üksteise töid kasutama ja hindama. Uute materjalide kasutamine toob värskust ja vaheldust ning hindamine ja kommentaarid annavad tagasisidet nii koostajale kui ka olulist infot lugejale/kasutajale. Kritiseerige südamega, kuid võtke kriitikat vastu mõistusega!

MARIA VAHERMÄGI,
KRISTINA ERMEL,
JOOSEP TOSMIN,
KAI KIHNO,
TÜ õpetajate seminari üliõpilased