Repliik

Mida teha EL-is eesti keelega?

Lauri Leesi väitel peaks haridusminister nii ööd kui päevad rääkima õppekavadest, õpetajate palkadest ja vene koolide tulevikust. Leesi tunnistas, et tema ei saa aru, kes hakkab aastast 2007 andma vene koolides osaliselt eestikeelset haridust, kui riik pole ülikoolidest selleks õpetajaid tellinud. Mõni aeg tagasi näinud ta telerist haridusametnikku, kes tunnistas, et see on neil tõesti tegemata jäänud. “Millega selle asemel siis tegeldi?” küsis Leesi.
HTM-i pressiteate järgi, mis jõudis toimetusse 7. veebruaril, teatati kahetunnisest infopäevast Sillamäel, kus osalesid Sillamäe ja Narva koolijuhid ja õpetajad ning haridusametnikud. Päevakorras oli kakskeelsele õppele ülemineku eesmärgid ja tegevus, tutvustati õpetajate ümberõppe võimalusi Ida-Virumaal. Parem hilja kui mitte kunagi!
Kui siinsete vene laste vanematel on juba ammu selge, et eesti keele oskuseta ei ole enam võimalik kvaliteetset haridust omandada, ja nad panevad oma lapsed 1. klassi eesti kooli, siis koolijuhtidele tuleks olukorda põhjalikumalt selgitada mujalgi kui Narvas ja Sillamäel. Üks näide: kahaneva Paide Slaavi Gümnaasiumi direktor Veera Vassiljeva päris Õpetajate Lehe ajakirjanikult otsesõnu, mis kasu on neil Euroopa Liidus eesti keele oskusest ja kellega nad seal eesti keeles räägivad. Koolijuht avaldas pahameelt, et eesti keelt peavad vene lapsed õppima juba algklassides, samas kui nende eesti koolide eakaaslased inglise või saksa keelt õpivad. “Meie õpilased pole seetõttu konkurentsivõimelised eestlastega kõrgkooli pürgima, et on vähem võõrkeelt õppinud.”
Mõni aeg tagasi pöördus noorteühingu Avatud Vabariik juhatus riigikogu ja vabariigi valitsuse poole üleskutsega kutsuda kokku ümarlaud, et arutada kakskeelse õpetamise mudelit eesti koolides. Noored muretsevad meie üldhariduskoolide lõpetanute kesise võõrkeelte oskuse pärast, mis ei luba neil Lääne-Euroopa eakaaslastega maailma mainekatesse kõrgkoolidesse konkureerida. “Tulevikus on Eesti Vabariigis edukad ainult sellised koolid, kus 60% õppeainetest õpitakse eesti keeles ja ülejäänuid kas inglise, saksa, prantsuse või vene keeles. Usume, et tõsise tähelepanu korral võiks väike Eesti võõrkeelse õppe korral häid tulemusi saavutada,” kirjutatakse pöördumises.
Unistada ju võib, aga kust võetakse see mitut võõrkeelt valdavate õpetajate armee, kui täna näevad vene koolid vaeva, et mõndagi õppeainet eesti keeles õpetada, 60%-st ei maksa unistadagi.
“Kuigi 2007. aasta vene kooli reformi käivitumiseks on jäänud vähe aega, on kogu kakskeelse õpetamise probleem jäetud vene koolide direktorite ja õpetajate õlgadele. Aga täna pole meil isegi eesti keele kvalifitseeritud õpetajaid. Eesti taasiseseisvumisest on möödas 15 aastat, aga alles nüüd oleme saanud mõned nõuetele vastavad õpetajad,” tunnistab Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasiumi direktor Roza Ivanova ajalehe Vesti Dnja 10. märtsi numbris.
Artiklist selgub, et hiljuti trahvis keeleinspektsioon kuut Kohtla-Järve õpetajat kehva riigikeele oskuse pärast ja 21 pedagoogi said hoiatuse. Direktor küsib, kas trahvid ja hoiatused on kõige otstarbekam moodus riigikeele õppeks. Muide, vajalikku kvalifikatsiooni pole ka Ivanoval, kes oma sõnul käib hoolega kursustel ja loodab suvel eksami sooritada. Loomulikult pole sel juhul põhjust rääkida, et õpetaja õpetaks mõnda ainet eesti keeles.
Ida-Virumaal kurdetakse, et neil pole võimalust eesti keelt praktiseerida. Kas inglise ja saksa keeles on rohkem võimalusi suhelda? On, mille üle mõelda – 2007. aasta pole mägede taga.

Ülo Tikk