Olen Soome Instituudi kultuurisekretärina töötanud alates 1994. aastast. Minu ülesannete hulka kuulub ka soome keele õpetamisega seonduv.

Praegu õpin Tartu Ülikoolis koolikorraldust ning kirjutan ülikoolis õpitu, oma töökogemuse ja õpetajatele koostatud küsitluse põhjal kutsemagistritööd Soome Instituudi korraldatud soome keele õpetajate täienduskoolitusest aastatel 1994–2005 ning edasistest perspektiividest.

Kes Eestis soome keelt õpivad?

Eesti koolides hakati soome keelt õpetama 1990. aastate alguses. Algus­aastate buumi järel õppijate arv vähenes, nüüd on tänu kutsekoolide erialakeele (nt teeninduserialad) kursustele jälle vaikselt tõusma hakanud. Üldharidus- ja kutsekoolides soome keele õppijate suhe on pea peale pöördunud: 1995/1996. õa õppis üldhariduskoolides soome keelt 3890 ja kutsekoolides 1470 õpilast, 2004/2005. õavastavalt 1243 (28 kooli) ja 3733 (22). Samas tuleb meeles pidada, et üldhariduskooli C-keele kursus kestab 210 tundi, kuid kutsekooli erialakeele kursus võib olla ainult 30-tunnine. Seetõttu ei suuda rõõm soome keele õppijate arvu suurenemisest kutsekoolis kompenseerida muret üldhariduskoolides õppijate vähenemise üle.
Müüdi soome keele lihtsusest lükkavad ümber kõik, kes seda õppinud on. Samas annab eesti ja soome keele sarnasus võimaluse keeleõppimise teekonna alguses edeneda kiiremini kui teistes keeltes. Gümnaasiumis pakutava 200 tunniga peaks õpilane jõudma keele mõistmises taseme­le B1 ja väljenduses tasemele A2. Seetõttu on soome keele valimine kolmandaks võõrkeeleks väga mõistlik. Keelesugulus paneb keeli võrdlema ja soome keele õppija hakkab avarama pilguga nägema ka eesti keelt. Lisaks on võimalus, et koolis õpitud soome keelt (kõrg)kooli-, töö- ja igapäevaelus vaja ei lähe, siin Soome külje all kaduvväike.
Euroopa Liit püüdleb selle poole, et kõigi liikmesriikide kodanikud oskaksid vähemalt kaht võõrkeelt. Maades, kus võõrkeelte oskamine on kultuuritraditsioon, peetakse seda väheseks ja soovitakse, et iga inimene oskaks kaht võõrkeelt lisaks inglise keelele ning üks neist võiks olla nn väike keel. Soomes on viimasel ajal panustatud keelevaliku laiendamisse ja seal õhutatakse õpilasi lisaks kohustuslikele A- ja B-keelele valima ka vabatahtlikke A-, B- ja C-keelt. Eestis on A- ja B-keele seisusesse ülendatud ainult suured: inglise, saksa, vene ja prantsuse keel.

Kes soome keelt õpetavad?

Eestis on sadakond aktiivset soome keele õpetajat, kes jagunevad enam-vähem võrdselt üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolide ning vabahariduse vahel. Ülikoolipaberitega soome keele õpetajaid on Tallinna Ülikoolist ja Tartu Ülikoolist tulnud üle 50, aga selliseid on eelmisel õppeaastal üld- ja kutsehariduses õpetanud 54 õpetaja hulgas ainult 8. Lisaks veel 11 soome keele õpetaja lisaerialaga, kes on saanud vormilise pädevuse TPÜ ja TÜ kümme aastat tagasi korraldatud kaheaastastelt kursustelt. Ülejäänud 35 õpetajat (ehk 64%) on oma oskused hankinud iseseisvalt praktilise õpetustöö käigus ja täienduskoolituspäevadelt, mida on korraldanud Soome Instituut.
Miks ülikooli lõpetanud soome keele õpetaja kooli ei lähe? Üks põhjus on ühine teiste võõrkeeleõpetajatega: hea keeleoskusega on võimalik ka tasuvamat tööd saada. Teine ja peamine põhjus on soome keele staatus koolis – kuni soome keelt ei saa õppida B-keelena, jääb soome keele õpetamine teiste ainete (tavaliselt niigi suure koormusega eesti keele) õpetajate poolvabatahtlikuks lisatööks.
Eestis korraldavad võõrkeeleõpetajate täienduskoolitust põhiliselt aine­seltsid ja välisriikide kultuuriesindused. Loomulikult teevad nad tihedat koostööd nii välismaa kui ka kohalike ülikoolidega. Võimalik, et nii väikesele riigile nagu Eesti sobibki just selline mudel, kus võõrkeeleõpetajate täienduskoolitus pole ühe piiratud raha- ja inimressurssidega õppetooli õlgadel, vaid toimub tihedas koostöös aineseltside, kultuuriesinduste ning mõlema kohaliku ülikooliga.
Kõigi keelte õpetajad ja nende koolitajad tunnevad puudust selgest riiklikust võõrkeelepoliitikast ja sellest lähtuvast koordineeritud täienduskooli-tussüsteemist. Palju oodatakse järgmisel aastal valmivalt võõrkeelestrateegialt. Loodetavasti ei jää selles tähelepanuta ka väiksemate keelte olulisus Eestis. Märk positiivsest muudatusest oleks juba seegi, kui REKK väärtustaks ka muid keeli peale inglise, saksa, vene ja prantsuse, täites lõpuks võõrkeelte spetsialisti koha.

Täienduskoolitus

Kui 1990. aastate alguses tekkis koolides soome keele õppimise buum, oli õpetajate tase väga ebaühtlane, õppematerjale polnud saada ja koolides puudus soome keele õppekava. Kaare Sargi eestvedamisel moodustati Soome Keele Õpetajate Selts, Viro-Säätiö korraldas õpetajatele lühikesi kursusi ning TPÜ andis soome keele õpetaja lisaerila 29 inimesele. 1994. a alustas Soome Instituut regulaarsete täienduskoolituskursustega, mis toimuvad senini. Kevadel ja sügisel toimuvad kahepäevased nädalavahetuseseminarid, kus käsitletakse kultuuri, ajalugu, maatundmist, keeleõppe metoodikat ja keelt ennast. Lektorid on enamasti Soome ülikoolidest ja osalejaid igal seminaril 60–80. Alates 1997. a oleme korraldanud lisaks viiepäevast suvekursust, kus on praktilist keelt harjutatud väikestes rühmades. Viimasel kahel aastal on need kursused toimunud Soomes ja keskendunud soome keele õpetusele kutsekoolides.
Õpetajatelt saadud tagasiside sügis- ja kevadseminaride kohta on olnud positiivne. Eelmise seminari teema oli “Soome keele varieerumine”, märtsis toimuval 26. seminaril käsitletakse keeleoskuse mõõtmist.
Kümne aastaga on kujunenud välja soome keele õpetaja identiteet ja rühma kuulumise tunne. Ühe pere tunnet aitab hoida soome keele õpetajate meililist. Enesetäiendamisele aitab kaasa Soome Instituudi Tartu osakonda loodud raamatukogu, kus on peaaegu kõik kasutuses olevad soome keele õppematerjalid ning hulgaliselt metoodikakirjandust, lisaks ajalehed ja ajakirjad ning ilukirjandus. Oma õla on soome keele õpetajate koolitamisel alla pannud ka Eesti-Soome Ärijuhtide Ühendus (Eestiläis-Suomalainen Liikkeen­johtajien Yhdistys), kes alates sellest aastast annab koolide soome keele õpetajatele kaks 5000-kroonist stipendiumi erialaseks enesetäienduseks.
Tahame muuta oma täienduskoolituse plaanipärasemaks ja toetuda senisest enam võõrkeele omandamise uurimustele, Soome ülikoolide soome keele kui võõrkeele õppekavadele ning TÜ ja TLÜ soome keele õppekavadele. Eesmärk on integreerida Soome Instituudi korraldatavat täienduskoolitust ja ülikoolides pakutavat 3+2-süsteemi magistrikoolitust. See annab tulevastele soome keele õpetajatele võimaluse liituda juba õppimise ajal soome keele õpetajate võrgustikuga.
Kuna meie sihtrühm on väike, aga väga heterogeenne, püüame teha sellise täienduskoolituse õppekava, millest iga õpetaja saaks koostada endale oma vajadustest lähtuva isikliku õppekava. Täienduskoolitus peaks arvestama keeleõpetuses toimuvate muutustega ja õpetajate vajadusega. Soovija peab saama täienduskoolitusega liituda talle sobival ajal. Ülikoolidega koostöös loodud õppekava läbimine võimaldab anda osalejatele soorituste kohta akadeemilises maailmas aktsepteeritava tunnistuse.
Kasutamata ressursse õpetajate koolitamisel on aga küllaga. Soome Instituut, British Council, Saksa kultuuriinstituudid, Prantsuse kultuurikeskus ja võõrkeeleõpetajate aineseltsid võiksid näiteks proovida korraldada ühiseid metoodikaseminare. Kaugemas perspektiivis näen ka Eesti võõrkeeleõpetajate liidu loomist, kuhu koonduksid soome, eesti, saksa, inglise, vene, prantsuse, rootsi ja teiste keelte õpetajate seltsid. Eesmärk on meil ühine: elus hakkama saavad ja end hästi tundvad inimesed. Tänapäeva maailmas on keelteoskus üks eluga rahulolemise eeldus.

IX soome keele olümpiaad

Soome Instituut annab oma panuse ka selleks, et soome keele õppijadki saaksid omavahel kohtuda ja mõõtu võtta. Koostöös Tartu ja Tallinna ülikooliga Poleme alates 1998. a korraldanud soome keele olümpiaadi. Tänavu 7. ap­rillil toimub Tartus 9. olümpiaad. Võistlusel on eraldi ülesanded neile, kes õppinud soome keelt alla aasta, ja neile, kes õppinud kauem. Täpsem info olümpiaadi kohta on kodulehel http://www.ttkool.ut.ee/olympiaadid.