int2.gif (386 bytes) int3.gif (1094 bytes)

Reede,
7. aprill 2006
Nr
14

tel.gif (1123 bytes)tel.gif (1123 bytes)tel.gif (1123 bytes)tel.gif (1123 bytes)tel.gif (1123 bytes)
int4.gif (297 bytes)    

UUS!
Töökuulutused

Oplehe ankeet
Serverit teenindab EENet

ÕpL

Tehnoloogiast ja tehnoloogiakasvatusest

 

tausaus2.gif (113 bytes)

Tundes tööriista ja osates sellega tegutseda, aga mitte teades, mida ja kuidas valmistada, pole tööriistaga midagi peale hakata. Ja vastupidi – idee ei aita, kui ei tunne tööriistu.

Hea mõtte teostamiseks vajame teadmisi (miks sael on sarikhambad, miks vask on pehmem kui teras, miks on vaja elektrivoolu reguleerida takistuse abil, miks on vaja koostada joonist, eskiisi, kavandit jne) ning praktilisi oskusi, et saagida, treida, joota jne.
Töö- ja tehnoloogiaõpetuse tunnis tegeldakse põhiliselt materjalitehno­loogiaga (puidu-, metalli-, plasti-, na­-hatööd jm). Uuem lähenemine tä­hen-dab info­tehnoloogiat (arvuti abil info hankimine), elektri ja elektroonika praktilist õpetamist (elektritehnoloogia), prog­rammeerimist (kontrollerid), arvutigraafikat, cnc-tehnoloogiat jm.
Ainekava on mitmekesine ning koo­li­dele on antud võimalus valida, milliseid tööliike ja teemaplokke õpetada. Lähtuda tuleb siiski lapsest ja proovida tema ideid ja mõtteid teostada õpetaja abiga, millesse siis sulandub materjali tundmine, teoreetiline osa ja praktiline tegevus. Teatud arenguetapis peab alles jääma treening (ühesugused tööd õpetaja või laste valikul).
Elektrotehnika kohta on kursustel kõlanud mõtteid, et joot­misvahendite ja tööriistadega pole midagi peale hakata (riigihange 2003), kõik on kallis ja koolil pole raha. Piir­konniti võib see nii ol­lagi. Palju sõltub aga ka õpetajast – kas ta suudab koolijuhile selgeks teha, et on vaja õpilastele ka jootmist ja elektrotehnikat õpetada.
Meie koolis on vene ajast alles konstruktorid vooluringide õpetamiseks, ainult patareisid tuleb osta. Riigihankega tulnud tööriistadele valmistasime korralikud alused ja kasutame neid juba kolmandat aastat. Algus oli 2004. aasta HEI (“Hea Eesti idee”) näitusel. Nüüd on suurematel poistel jootmine nii selge, et julgevad oma pleieri või kõrvaklappide lahtitulnud juhtmeotsad ise ära parandada.
Esimesed jootmistööd polegi meil elektrialased, vaid juhtmetest valmistatud kujundid. Olen tähele pannud, et see töö rahustab poisse, eriti hüperaktiivseid: töö kallal nikerdamine nõuab kogu tähelepanu. Elektritöödest olen piirdunud hõõglampide ja LED-ide jada ning rööpühendustega (õpilaste konstrueeritud valgustid, taskulambid, telgivalgustid). Trükkplaadi söövituses teeme alguses samuti mitteelektrilisi töid, mõne võtmehoidja või märgi. Hiljem tulevad juba vooluringid valgusdioodidele ja hõõglampidele. Koostamisvalmis konstruktoreid, mida Stepsystems pakub, võib mitu korda kokku panna ja lahti võtta, kel huvi suurem, ostab selle endale ise.
Viimane uuem töö on mikrokontrolleril põhinev õppematerjal Picaxe, mille kursusel hiljuti osalesin (oli õpetajatele tasuta). Kool võimaldas õppematerjalid hankida. Õpilased teevad tööd paaris ja tutvuvad kontrolleri võimalustega. Töö on eelkõige praktiline, skeem ja monteerimine on ette antud. Tulemuseks on võimalus juhtida kontrolleriga summeri helimeloodiaid ja valgusdioodidel põhinevaid valgusmänge. Esimesed tööd jäävad koolile õppevahenditeks, kusjuures lahendusi võib olla kümneid erinevaid. Kontrollerit saab uuesti ja uuesti programmeerida. Soovitan seda ka ametikoolidele, kus õpetatakse mehhatroonikat ja automaatikat.
Elektrotehnika ja elektroonika võib kuiva teooriaga väga keeruliseks ja igavaks muuta, samas võib praktiline koostamine alguses ja lõpptulemuse kogemine olla väga huvitav.
Põhikoolis on esmane tutvustada õpilastele praktilise tegevuse kaudu tehnoloogilisi protsesse ümbritsevas igapäevaelus ja äratada huvi tehnikaerialade vastu. Ametikoolid peaksid mõtlema sellele, et nad tekkinud huvi esimestel kursustel kuiva teooriaga ära ei tapaks.
Puit meeldib lastele materjalina väga. Pool õppimisajast teeme puidutööd. Valgustablood, lambikorpused, veesõidukid saab valmistada puidust. Osa detaile tuleb valmistada traadist ja plekist. Kasutust leiavad tühjad plastpudelid ja võikarbid. Pakendeid tasub koguda töökotta, et põnevaid asju valmistada. Elektritööd ja elektroonikat saab hästi siduda puidu-, metalli-, plasttehnoloogiatega, kasutades detailide valmistamiseks eri töötlemisviise.
Head nuputamist ja koostööd, austatud kolleegid!

Urmas Pohlak,
Loo Keskkooli töö- ja tehnoloogiaõpetaja

Õpetajate Leht © 1995 - 2003