Õpetaja + õpetaja = hea õpetaja

Kindlus toetava meeskonna suhtes ning armastus kooli traditsioonide vastu annavad õpetajale motivatsiooni ja tahte teha tööd just selles koolis. Ongi loodud eeldus väga hea koolikeskkonna loomiseks.

Tartu saja-aastase tütarlaste keskkooli, nüüd Miina Härma Gümnaasiumi kogemust vaadates on “daamil” olnud suurepärast oskust edendada koolis heade õpetajate ja juhtkonna ühistööd. Just seda oskust rõhutab kooli ajaloole tagasi vaadates praegune direktor Ene Tannberg. Tänu sellele on MHG praeguseni “sajandi kool” ja koolikvaliteedi sihiseadja.

Tavad ja õppida tahtmine

MHG edulugu vaadates näeme, et kui juhtkond kõrvale jätta, püsib hea kool headel õpetajatel. Heast õpetajast on viimastel aastatel palju räägitud. Toon Härma-kooli põhjal ühe näitaja, mis lisaks tänapäeval põhimõõdikuks kujunenud riigieksamitele näitab kooli ja sealse õpetuse taset.
Härma-koolis on õpetajatena ikka tööl olnud väga palju kooli endisi õpilasi, mis tõestab, et õpetajad on vilistlastena kooli õpetust hindama hakanud ja tahtnud saadud õpetamise kogemust ka järgmiste põlvkondadega jagada.
Kooli traditsioonid ja õppiv keskkond on olnud sellised, millest paremat ei teata. Oma kogemusest saadud usk – see õpetus töötab.
MHG jääb oma õpilastest sirguvate heade õpetajatega ilusaks erandiks. Kust neid häid õpetajaid kõikidesse koolidesse võtta¥ Teame, et noored ei tule kooli õpetajaks ega lähe ka õpetajaks õppima. Tänavu ei soovinud Tallinna Ülikoolis keegi õppida eesti keele ja kirjanduse õpetajaks, isegi riigi kulul mitte. Kuid keel on ju põhiline eesti identiteedi kandja!
Ega puudu ole ainult eesti keele õpetajad. Pruugib vaid suvelõpu Õpe­tajate Lehe töökuulutuste lehekülgi sirvida või koolidirektoritega rääkida.

Õpejajaks ei kiputa

Õpetaja tähendus ühiskonnas on muutunud, muutes ka õpetaja mainet. Õpetaja Lauri viiuliõpetusega konkureerivad paljud pealtnäha atraktiivsemad tööpostid. Miks minna õpetajana virelema ning oma närvirakkusid hävitama, kui palju tulusam ja vähem vastutusrikas on töötada Viru Keskuses müüjana. Olgem ausad –keskkoolilõpetajagi tahab äraelami­seks saada vähemalt viiekohalise numbriga palka. Sellepärast võivad oma nimekirjadest noorempedagooge esile tuua vähesed koolid ning ülikoolid mõtlevad, mida teha ebapopulaarsete erialadega.

Mentorlusest on abi

Ega noort õpetajat ehmata ainult palk. Kogenematut klassi ees olijat ehmatavad ka need väikesed proovilepanijad, kes alguses lubatu ja lubamatu piire kompavad.
Koolisisesel mentorlusel, kus vanem õpetaja jagab algajaga nii metoodilist kui ka psühholoogilist kogemust, on oluline osa hea keskkonna ja õpetajatevahelise tugeva koostöö kujundamisel. Spordis õpivad meeskonnad treenerite abil vastaseid tundma. Tahtmata siin lapsi ja õpetajaid vastandada, on ka õpetajatel nagu sportlastelgi vaja erinevate klasside meelsust, taset ja nõrku kohti teada.
Vastavalt õpetajakoolituse nõuetele peavad nooremõpetajad läbima kutseaasta, kus neid analüüsivad mõneaastase õpetajastaaþiga mentorid. Ent siin on üks “aga”. See puudutab ainult neid, kes on lõpetanud õpetajakoolituse 2004. aastal või hiljem. Praeguse põua ajal tuleb tuua õpetajaks kõik need, kes erialast kõrgharidust omades oma senise töö kõrvalt õpetajaks mõtlevad õppida. Selleks peab lihtsustama kaugõppes õpetajakoolitusse astumise tingimusi.
Samamoodi tuleb mentorlus tuua igasse kooli, hakates mentoreile nende töö eest maksma, ning määrata oma õpetaja igale uuele õpetajale, olenemata sellest, kas ta on lõpetanud õpetajakoolituse viimastel aastatel või üldse mitte. Teame ju, et paljudes koolides võetakse suures hädas õpetajaks neidki, kel õpetajakoolitus üldse läbimata, ent just neil noortel tegijatel on hädasti vaja mentorit.
Kui kooli juhtkonna määratud mentor oma töö eest tasu ei saa, kui see ainult suurendab tema kohustusi, siis süsteem ei tööta. Tagajärg on heade õpetajate põua süvendamine.
Tasustatud mentorlus on üks võte, kuidas muuta kool õpetajate ja juhtkonna ühistööks. Kui õpetajad üksteist toetavad, saavad nad kokkuvõttes ka õpilaste koolitamisega paremini hakkama. Ja kel õpilastest ei tärka soovi minna ise õpetajaks, sel võiks, nagu Eesti parimates koolides, tekkida tahtmine panna oma laps samasse kooli, kus ta ise käis. Vaid nii saame eestikeelse keskhariduse 200. juubeliks teha MHG kõrvale praegustest koolidest sajandi koolid ja saavutada loo pealkirjas oleva tehtega sama tulemuse.

Maret Maripuu,
riigikogu aseesimees