Tartu Mänguasjamuuseum ootab nõukogudeaegseid mänguasju

Tartu Mänguasjamuuseum ootab nõukogudeaegseid mänguasju

4. oktoobril avatakse Tartu Mänguasja-muuseumis näitus “Lelusid koduvabariigist” Nõukogude Eestis toodetud mänguasjadest. 7. oktoobril toimub muuseumis kogu perele mõeldud mängupäev, kus demonstreeritakse omaaegseid Norma, Salvo jt tootmiskoondiste lelusid ning mängitakse ajastukohaseid mänge.Seoses nende üritustega ootab muuseum oma kogudesse täiendusi kõikvõimalike nõukogudeaegsete mänguasjade näol. Eriti oodatud on patareide ja puldiga juhitavad mänguautod ja kuukulgurid, Gravitripsud jt lauamängud, plastmassist ehitusklotsid ja metallist konstruktorid, nukunõud, Pipi pesumasin jt tüdrukute mänguasjad, moto- ja autotrekid, aga ära ei öelda ka teistest mänguasjadest. Mänguasjamuuseumi huvitab ka informatsioon nõukogudeaegsete artellide, tootmiskoondiste jt mänguasju tootnud ettevõtete kohta. Muuseum on eriti tänulik annetuste eest, kuid saab teha ka väiksemaid oste. Mänguasjamuuseumiga saab ühendust tel 736 1553 (Anneli Aavastik) või muuseum@mm.ee. Triin Vaaro, Tartu Mänguasjamuuseum



“Bionina” tutvustab eesti teadlaste uuringuid

Alates 8. septembrist on igal reedel kell 18.15 Eesti Televisioonist võimalik vaadata koostöös Tartu Ülikooli ja Maaülikooli teadlastega valminud teaduse köögipoolt tutvustavat telesarja “Bionina”. Sari toob vaatajani põnevaid lugusid sellest, mida pakuvad teadus ja tehnoloogia paljude aktuaalsete probleemide lahendamiseks. 15 saatest 12 tutvustatakse Tartu Ülikooli ning kolmes Maaülikooli teadlaste põnevamaid uurimisprojekte. Saadetest saab vastuse, kuidas HIV-positiivsete arvukus hakkab meie kõigi eluolu juba lähiaastail mõjutama ning missugused on võimalused see laine üle elada. Uneuurijate käest kuuleme, kuidas saab nende teadustöö abiga vähendada liiklusõnnetuste arvu; geoloogid seletavad, mida peaks tegema, et praeguste naftamagnaatide asemel maailmavalitsejaiks pürgivad veemagnaadid oleksid eesti soost; linnuteadlased ja sotsioloogid vaevad iibelanguse põhjusi võrreldes inim- ja linnuperesid ning jõuavad hoopis teistsugustele järeldustele, kui poliitikud meedias seni välja pakkunud on. Loomateadlastelt saab kuulda, kuidas “konstrueeritakse” lehma, kelle piimast saab teha südamehaigusi ravivat vahukoort jne. Esimeses saates oli juttu sarjale nime andnud bioninast ehk biosensorist. See on Tartu Ülikooli teadlaste väljatöötatud tundlik seadeldis, mis “haistab” talle ülesandeks antud ainet juba mõne õhus lendleva lõhnamolekuli järgi. Näiteks lõhkeainet lennuvälja pagasikontrolli suunduva terroristi käsipagasis või esimesi riknemistunnuseid kauplusse saabunud kalakastis. Sarja tootis OÜ Haridusmeedia. “Bio-nina” kordussaated on Eesti Televisioonis teisipäeval kell 14.10 ja neljapäeva hilisõhtul.

 Liina Jürgen,
TÜ avalikkussuhete peaspetsialist

Integratsiooni Sihtasutuse uus projekt

Septembris käivituva projekti raames korraldatakse 200 muukeelsele noorele eesti keele ning erialane- ja/või täiendus-õpe. Projekt tegeleb mitmekordse riskiga töötute toomisega tööturule. Need on inimesed vanuses 15–35 aastat, kellel töökoha leidmist raskendavad vähene riigikeele oskus, kogemuste puudus ja piirkondlik isoleeritus. Kõik 200 noort läbivad tööotsingukoolituse, kutsenõustamise ning eesti keele kursused. Arvestades kohalikku tööjõuvajadust, suunatakse 30 töötut noort ka erialakoolitusele ning 80 inimest saavad läbida tööpraktika. Projekti maksumus on ligi 7,3 miljonit krooni ning selle tegevus kestab kuni 30. juunini 2008. Projekti kaasfinantseerivad Euroopa Sotsiaalfond ja siseministeerium.

Daisi Sprenk,
Integratsiooni Sihtasutuse projektijuht

40 aastat Eesti disainiharidust

Neljapäeval, 14. septembril korraldas Eesti Kunstiakadeemia Disaini Innovat-sioonikeskus Eesti disainihariduse 40. sünnipäevale pühendatud haridusfoorumi, kus heideti pilk Eesti disainihariduse senisele arengule, keskenduti disaini õpetamise problemaatikale ning vaadeldi Eesti disainiharidust tänapäeva maailmas. Haridusfoorumil astusid üles EKA erakorraline professor Martin Pärn, Tallinna Ülikooli kunstiosakonna disainidotsent Ülle Linnnuste, Eesti Kunstiakadeemia dotsent Kristjan Mändmaa, Rocca al Mare kooli puutööõpetaja Mari Viik, Tartu Kõrgema Kunstikooli õppeprorektor Erika Pedak, Eesti Kunstiakadeemia professor Ivar Sakk ning Eesti Kunstiakadeemia professor Mare Kelpman. Reige Ers, EKA tootedisaini osakonna juhataja abi



Tartu Arsise Kellade Kool saab viieaastaseks!

Septembris tähistab Tartu Arsise Kellade Kool oma viiendat sünnipäeva ja pühendab sellele sündmusele terve nädala. Üritused algavad laupäeval, 16.septembril lahtiste uste päevaga koolimajas, kuhu oodatakse lapsevanemaid ja linnarahvast kellamängu proovima. Huvilistele annab kellamängu tunni koolijuhataja Aivar Mäe. Teisipäeval, 19.septembril on vastuvõtukatsed 7–10-aastastele muusikahuvilistele lastele, kuhu oodatakse algajaid ja varem muusikat õppinud noori. Kogu nädala toimuvad esinemised Tartu linna koolides. Esmakordselt alustab tegevust kellade ansamblimängu kursus täiskasvanutele, kuhu saab registreeruda kogu septembri. Sünnipäevanädala lõpetab laupäeval, 23.septembril kontsert TÜ aulas, kus astuvad üles nii kooliõpilased kui ka Arsise laste kontsertansambel Aivar Mäe juhatamisel. Aile Parmsoo, koolijuhataja asetäitja



Tallinn austas olümpiaadidel osalenuid

8. septembril toimus Tallinna Raekojas pidulik vastuvõtt Tallinna koolide õpilastele, kes osalesid 2005/2006. õa Eesti koondiste liikmetena rahvusvahelistel olümpiaadidel. Vastuvõtule olid kutsutud ka nende vanemad ja juhendajad. Nimelised medalid “Tallinn tänab” koos tänukirja ja kingitusega andsid õpilastele üle Tallinna Linnapea Jüri Ratas ja abilinnapea Kaia Jäppinen. Eelmisel õppeaastal korraldati olümpiaade 20 õppeaines. Tallinnas osales koolivoorudes ligi 8000 õpilast, neist pääses edasi piirkonna- ehk ülelinnalistele võistlustele 2059. Olümpiaadide lõppvõistlustele kutsuti Tallinnast 316 õpilast. Möödunud õppeaastal osales 11 rahvusvahelisel olümpiaadil Eestist 52 õpilast, neist 23 Tallinnast. Osalevate riikide arv neil võistlustel oli näiteks matemaatikas 90, füüsikas 72 jne. Eestisse toodi 25 medalit, neist üheksa pälvisid Tallinna õpilased: Margo Neemela (Tallinna RK) geograafias kuldmedal, Hannu Ploompuu (Tallinna Prantsuse Lütseum) geograafias kuldmedal, Marit Puusepp (Tallinna RK) loodusteadustes hõbemedal, Andres Laan (Tallinna RK) keemias hõbemedal, Andrei Klevtsov (Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium) loodusteadustes hõbemedal, Toomas Laarits (Tallinna Prantsuse Lütseum) geograafias hõbemedal, Marko Vainu (Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium) geograafias hõbemedal, Heiki Niglas (Tallinna 37. KK) matemaatikas pronksmedal, Edvard Ljulko (Tallinna RK) astronoomias pronksmedal Sirje Rei, Tallinna Haridusameti vanemspetsialist



Eesti saab parema kontakti Põhjamaade kõrgharidusega

Põhjamaade haridus- ja teadusministrid kiitsid 1. septembril heaks NordPlus haridusprogrammi uue etapi käivitamise ning laienemise Baltimaadele 2008. aastal. Eesti haridustöötajate jaoks tähendab see avardunud võimalusi nii õpilastele, tudengitele kui ka õppejõududele Põhjamaade haridusasutustes õppimiseks, praktiseerimiseks ja koostööks. Praeguse kava kohaselt pakuks programm haridustoetusi kõigil haridustasemetel, alates algharidusest ja lõpetades kõrgharidusega. Sellisena oleks tegemist rahaliselt mahukaima Põhjamaade Ministrite Nõukogu egiidi all toimiva Põhja-Balti mitmepoolse koostööprogrammiga. Eelarve küündib 70 miljoni taani kroonini. Kokkulepete kohaselt peaks Eesti haridusministeerium hakka-ma programmi rahastama sarnaselt Põhjamaadele, s.o. vastavalt iga riigi SKP-le. NordPlus programmi üks alaprogramme, NordPlus Neighbour, oli Eestile avatud kuni käesoleva aastani. Selle kaudu jagati aastatel 2004–2005 üle nelja miljoni krooni toetusi Eesti koolide ja ülikoolide projektidele. Lisaks osalesid Eesti teadus- ja haridusasutused partneritena 34 projektis.

 Madis Tilga,
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse infonõunik