|
ÕpL
Contra on popp
|
Olev Remsu
|
|
|
Bernard Kangro luulepreemia laureaat, keskmise põlve noorluuletaja Contra sai oma varjunime juhuslikult. Tema kodanikunimi on Margus Konnula, perekonnanime järgi hakati teda kutsuma Jimmy Connorsiks, mis rohkel kasutamisel mugandus Contraks.
Tema esimene luulekogu “Ohoh!” ilmus 1995. aastal, praeguseks on Contra kümmekonna kogu autor, varjunimi sobib talle juba seetõttu, et tema luule on selge ja realistlik. Üldiselt viljelevad meie noored kirjanikud raskepärast mitmeti mõistetavat luulet. Contra deviisiks paistab olevat “Lihtsus!” ja seetõttu on ta saavutanudki vaata et rahvalauliku kuulsuse.
Rahvalaulikut iseloomustab paiksus, Contragi on sündinud Urvastes ning elab ja töötab seal tänaseni, temast on linnastumistuhin mööda läinud. Contra tekstidel on sugulust Tõnu Trubetsky lauludega, Contra on ka ise tunnistanud, et Trubetsky on olnud talle suur eeskuju. Leiame mõjusid veel Jüri Üdilt/Juhan Viidingult.
Contra imidž on olla “geenius metsast” ning ta on hästi hoolitsenud, et selline maine ei kustuks. Mina teadsin varem ainult ühte eesti poeeti, kes tõsisemalt tegeles spordiga. Selleks oli Juhan Sütiste, kellel oli saavutusi odaviskes. Contra ala on aga mehine maratonijooks, ta osaleb linnamaratonidel, populariseerib sel moel nii tervislikke eluviise kui ka oma loomingut. Kas pole seegi alternatiiv boheemlusele?On, ja ka selle koha pealt väärib Contra oma nime.
Contra on ehk kõige rohkem koolides esinenud poeet, hästi tihti on teda kutsutud ka raama-tukogudesse, kontsertidele, isegi ärimeeste kokkutulekutele. Lõuna-Eestis ei toimugi enam kirjandusüritust Contrata.
Kõigil Contra tekstidel on popmuusika mõju, need levivadki nii kirjalikus kui suulises vormis. Contra luuletused on lauldavad, kuid sama hästi võib neid kogumikust lugeda ning need ei tundu sugugi kuivade laulusõnadena.
Contra on aktuaalne, tihti leiabki ta teema ajalehest. Ta hoiab eemale klassikalisest puh-tast esteetikast, mis paneb pahaks liigset rahvalikkust ja teemakeskendatust. Ka sellepoolest väärib luuletaja Contra nime.
Mõnikord kirjutatakse, et Contra on ainuke eesti luuleta-ja, kes oma luulest ära elab. Nagu võime kõrvalt lugeda, on selline väide ajakirjanduslik liialdus. Ent kus suitsu, seal tuld.
|
