Mitte ainult musta lindi päeval

Maanteeameti statistika kohaselt toimus selle aasta esimese seitsme kuuga liikluses joobes juhtide osalusel 246 avariid, milles sai surma 18 ja vigastada 389 inimest.

Eelmise aasta iga neljanda liiklusõnnetuse ohver hukkus kas enda või kellegi teise alkoholijoobe tõttu. Tänavu seitsme kuuga on tabatud roolis 6800 joobes juhti. Iga päev võime kuulda alkoholijoobes inimeste sooritatud õigusrikkumistest. 18. augustil tähistati Eestis musta lindi päeva – mälestati liiklusõnnetustes hukkunuid. Must lint on kristluses patukahetsuse tunnus, st kahetsetakse seda, mis halvasti või ebaõnnestus. Kas kahetsus on ülim, mida saame tagantjärele tarkusena teha, või on veel võimalusi sarnaste õnnetuste ennetamiseks¥ Peaminister Andrus Ansip on ajakirjanduse vahendusel kinnitanud, et politseinikke on liiklusohutuse tagamiseks piisavalt ning liiklusõnnetusi põhjustab eelkõige juhtide hoolimatus. Sama meelt on ka siseminister Kalle Laanet: “Kõige tähtsam on inimeste mõttemaailm: kuidas suhtutakse endasse ja ümbritsevasse.”

Noored probleemi ei teadvusta

 Kuigi illegaalsete uimastite tarbimine kasvab pidevalt, ei ole see võrreldav alkoholi ja tubaka tarbimise ulatusega. Legaalseid uimasteid pruugitakse varakult, valdavalt juuakse end esimest korda purju 13–15-aastaselt. Arvestades alkoholitarbimise ulatust, võib noorte alkoholipruukimist pidada praegu kõige suuremaks mureks. Noored ise probleemi ei teadvusta, kuna nende meelest on alkoholi tarbimine süütum kui illegaalsete uimastite tarvitamine ning usutakse, et väikestes kogustes alkoholi tarbimine ei tekita organismile kahju. Arvud kõnelevad teist keelt: näiteks 2000. a diagnoositi lastel ja noorukitel 4637 psüühika- või käitumishäire juhtu, milles ülekaalus alkoholi tarvitamisest tingitud häired. Küsitluse ESPAD andmetel on alkoholi tarbinud enamik koolinoortest. Kui küsisin 13–15-aastastelt, kas alkohol on neile kergesti kättesaadav, leidsid kõik vastanud, et tahtmise korral saab pudeli alati kätte ning kõige kergem on poest õlut osta. Olen ka ise olnud tunnistajaks, et vaatamata seadustele ja karistustele müüakse alaealistele alkoholi. Minu kui kõrvalvaataja märkused on olnud määratud kurtidele kõrvadele. Kurb, et alaealiste alkoholiprobleemi tõsidust ei taheta tunnistada ning rohkem tegeldakse tagajärgede kui põhjustega.

Tegelgem põhjustega

 Alkoholitarbimise põhjused võivad olla erinevad, alates individuaalsetest (psüühika- ja käitumishäired, madal enesehinnang, impulsiivsus, madal enesekontroll, puudulikud sotsiaalsed oskused) ja perega seotud teguritest (alkoholilembesed vanemad, vanemate või vanemate õdede-vendade alkoholitarbimist soosiv hoiak, vanemate lahutus, perevägivald ja tülid kodus, nõrk emotsionaalne seotus vanematega, vanemate liiga nõrk või range järelevalve, raske majanduslik olukord, töötud vanemad) ning lõpetades selliste ühiskondlike mõjuritega nagu arvestatava riikliku alkoholipoliitika puudumine, alkoholi kerge kättesaadavus; alkoholitarbimist soodustav sotsiaalne ja kultuuriline taust; tervishoiu- ja hoolekandesüsteemi nõrk seotus ning vastutuse ebaselge jaotus, puudulik ravikindlustamata isikute ravi tagamise süsteem; meedia edastatavad heakskiitvad sõnumid ja positiivsed hoiakud seoses alkoholitarbimise kui normkäitumisega; tootjate vähene huvi alkoholipiirangute kehtestamise vastu; lastepsühhiaatrilise abi ebaühtlane kättesaadavus eri regioonides; karskusliikumise vähene aktiivsus. Tähtsusetud pole ka kooli ja eakaaslastega seotud tegurid: halb mikrokliima koolis, vähesed vaba aja veetmise võimalused; koolipsühholoogide, sotsiaalpedagoogide, kvalifitseeritud inimeseõpetuse õpetajate vähesus, õpiraskused; õiguserikkujatest ja alkoholipruukijatest sõbrad.

Kogu ühiskonna probleem

 Joomine pole ainult alkoholipruukijate probleem, vaid sügavalt sotsiaalne nähtus. Et perekonna järel on kool lastele tähtsaim elukeskkond, on uimastipreventsiooni ja terviseedenduse võimalused koolis suured. Riskikäitumise ohtudest on võimalik rääkida pidevalt, alates algklassidest kuni gümnaasiumini välja. Sageli peetakse uimastipreventsiooni klassijuhataja, koolipsühholoogi, sotsiaalpedagoogi või inimeseõpetuse õpetaja pärusmaaks, kuid terviseedendus koolis hõlmab paljusid elemente. Koolis saavad paljud grupid noorte heaolu tagamiseks, sh alkoholi tarbimise ennetamiseks ja vähendamiseks koostööd teha. ÜRO toetatud projekti tulemusena on Eesti koolid töötanud välja uimastihariduse õppekava, mis on integreeritud riiklikku inimeseõpetuse ainekavva kõigis kooliastmetes. Uuenevas riiklikus õppekavas, kus inimese- ja ühis-konnaõpetuse ainekavade alusel on loodud uued õppeained inimene ja keskkond ning inimene ja ühiskond, on sa-muti arvestatud rahvusvahelise tervisekasvatuse eluoskuste kontseptsiooniga. Isikliku eeskuju ja hoiakutega on õpetajal õpilaste väärtushinnanguid kujundav roll. Kuna lapsed ei oska oma riskikäitumise kahjulikkust näha ega julge sageli abi küsida, on vaja, et koolis töötavad pedagoogid ja psühholoog, nõustaja vm spetsialistid teeksid meeskonnatööd, mis tagaks laste kohese abi ning probleemide ennetamise. Koolis töötavate spetsialistide abil saab panna tegutsema tervislikke eluviise propageerivaid ringe, algatada terviseõpetuse projekte, korraldada temaatilisi üritusi (nii kooliastmete kaupa kui üle kooli) ja alkoholivastaseid kampaaniaid. Vanemate ja hoolekogu kaasamine kooliellu, sh laste terviseedendamisse, tagab efektiivsema ennetus- ja nõustamistöö. Riskikäitumise preventsioon saab olla edukas vaid kogukonna koostöös, sest lisaks koolile mõjutavad noorukeid ka koolivälised tegurid (vanemad, meedia, kaasõpilased jm). Kooli sisepoliitika (reeglid, määrused, tunnustatud tavad) peavad loo-ma õpilase hea tervise eeldused. Oluline on ühtsetest nõuetest kinnipidamine ja nende täitmise kontrollimine nii õpilaste kui õpetajate seas. Koolitöötajatele mõeldud tervisekoolitused ja üritused innustavad eelkõige töötajaid endid järgima tervislikku eluviisi ja seoses sellega tõuseb vastutustunne õpilaste tervise eest.

Kolm lugu elust enesest

Koolis on laps küll suurema osa päevast, kuid pärast tunde ja vaheaegadel on ta väljaspool kooli territooriumi, kuhu õpetaja pilk ei ulatu. Vaheajast ongi pärit järgneva lood. 14- ja 17-aastane neiu valivad poe õllekülmiku ees sobivat marki. 14-aastane võtab 1,5-liitrise õlle ja suundub kassasse, ise ringi vaadates – õnneks pole kedagi. Kuigi tegu on maapoega ning müüjal seega tüdruku vanus teada, lööb ta ükskõikselt dokumenti küsimata kauba läbi ja võtab raha. 17-aastane neiu saabub samasse kassasse kolme purgiõllega ja hetke pärast lahkuvad tüdrukud rahulolevalt poest. Seltskond valdavalt 13–15-aastasi noorukeid külitab muruplatsil. Palav on. “Kuule, Veiks, mine too kaks õlut… võta minu pass kaasa, muidu ei anta!” saadab vanem poiss nooremat. Hetke pärast naasebki rahuloleva näoga Veiks lähimast tänavakohvikust kahe toobi õllega. Joovad kõik. Maakohti külastab liikluspolitsei harva või siis kindlatel päevadel. Seetõttu on väikeste maakohtade liikluspildis kujunenud normiks, et autot juhib 12–15-aastane nooruk, lapsevanem või vanem sõber kõrval istumas. Ei ole siis imeks panna, kui mõni nooruk otsustab ka iseseisvalt sõidutunde juurde võtta, sealjuures koos alkoholi ja sõpradega, ning katastroofilise liiklusõnnetuse üle elanu vanematel jääb vaid imestada, kuidas laps küll autovõtmed kätte sai.

Õpetaja ootab riigi tuge

Kooli inimeseõpetuse õpetajana tegelen pidevalt uimastipreventsiooniga. Leian, et riigi tugi antud valdkonnas on hädavajalik ning teha saab veel paljutki. Alkoholi maksupoliitika teadlik suunamine. Alkoholi kättesaadavuse raskendamine noortele (karistusmäärade suurendamine täiskasvanutele, kes ostavad või müüvad alkohoolseid jooke lastele ja noortele, öine alkoholimüügikeeld kogu riigis). Alkoholivastased kampaaniad massi-meedias. Alkoholi reklaamipoliitika muutmine. Noortele sportimisvõimaluste loomine, koolide spordirajatiste remondi finantseerimise toetamine. Karistusseadustikus alkoholijoobes oleku muutmine raskendavaks asjaoluks seaduserikkumiste puhul. Politseinike töö tõhustamine. Inimeseõpetuse väärtustamine õppekavas. 1. septembril jäi mitmes koolis kellegi pink tühjaks õnnetuse tõttu, milles nii mõnelgi juhul mängis rolli alkohol. Tahan uskuda, et tarkusepäeva pidulaudadelt puudus alkohol ning me kõik oleme uuel kooliaastal targemad, paremad, hoolivamad.