Lasnamäed teatakse kui suurt magalarajooni, kus kõrguvad suured majad ja puudub turvalisus. Ometi on see paik koduks paljudele. Suurte majade vahel on pisut madalam maja – Kivila lasteaed, mis on olnud teiseks koduks paljudele kivilinna lastele.

Tallinna 168. Lastepäevakodu, nii oli lasteaia esialgne nimetus, ehitati tolleaegse tüüpprojekti järgi 12-rühmalisena, millest kaks kooli esimesed klassid. Lastepäevakodu juhataja oli siis Mare Pippar, kes on lasteaeda juhtinud juba 20 aastat. 1999. a nimetati Tallinna 168. Laste-päevakodu ümber Tallinna Kivila Laste-aiaks. Umbes veerand töötajaist on olnud tööl maja avamisest alates. Õpetajad on omandanud pedagoogilise erihariduse ja ka praegu õpivad mitmed kõrgkoolis. Aastatega on kujunenud välja tugev meeskond ja kindlad traditsioonid. Lasteaia algusest alates on teinud tublit koostööd lasteaia muusikaõpetajad Tiivi Marken ja Ruth Siilak, tänu neile ja ka rühmaõpetajaile on toimunud palju põnevaid pidusid, näitemänge ja spordiüritusi. Kivila lasteaias on laste arv aastatega pidevalt vähenenud. Kui algusaastatel oli lapsi rühma nimekirjas keskmiselt 28 ja rohkemgi, siis nüüd on probleeme rühmade komplekteerimisel ja seetõttu tuleb need kokku panna. Tänaseks on paljud eesti pered vahetanud elukohta ja asunud elama teise linnaosasse. Järjekorras on peamiselt vene keelt kõnelevad lapsed ja oht on muutuda eesti õppekeelega vene lasteaiaks, kuid vaatamata sellele vaadatakse tulevikku optimistlikult. Viimastel aastatel on suurenenud sõimeealiste laste arv, sest seoses emapalgaga sünnib lapsi rohkem. Kuigi Kivila lasteaed on ehitatud tüüpprojekti järgi, oleme muutnud selle lastesõbralikuks. Turvaline keskkond hõlmab nii lasterühma siseruume kui ka õueala. Laps tunneb end hästi, kui teda armastatakse. Kivila lasteaias on õpetajal suunav ja abistav roll. Lastega tegeldes märkame sageli, et kui laps ei tule mingi ülesandega toime, saab ta sellega hakkama koos kaaslaste või täiskasvanuga. Kivila lasteaias lähtutakse sellest, et eelkõige on perekond lapse kasvataja ning lasteaed on lapse kasvatamisel perekonna toetaja ja abistaja. Süvendatakse koostööd lapsevanematega. Oluline on lapsest lähtuv kasvatusviis – iga laps on ainulaadne ja omaette isiksus. Tähtis on, et kasvukeskkond annaks väikesele inimesele eeskujusid ja ärataks tema sisemisi ressursse oma tunnetega toimetulekuks. Seetõttu on lasteasutuses töötavate täiskasvanute omavaheline koostöö õppekasvatustöö üks oluline eesmärk. Ka kivilinnal on süda, nii kõlavad laulusõnad Kivila lasteaia laulus, ja selleks südameks oleme meie, Kivila lasteaia töötajad, kes oma tööd südamega teevad.

Marika Venno,
Kivila lasteaia õpetaja