Käbid tulevad kännu juurde kokku

Läänemaa ühes ärksamas kandis on homme, laupäeval suur pidu. Kullamaa Keskkool kutsub kokku kõik, kes sealkandis haridust saanud. Raamatutarkust on Kullamaal jagatud juba 310 aastat.

Kullamaa kooli sümbol on vana sajaharuline mänd, mis kasvab Kullamaa liivamägedes. Kooli aurahad on ka käbid, kõige kandvam neist Kuldkäbi, mille on seni saanud ainult käsitööõpetaja Armiida Põldäär, kes töötas koolis 50 aastat. Hõbekäbi saavad 25 aastat töötanud õpetajad, neid on juba üheksa. Iga laps, kes Kullamaa kooli tuleb, saab esimesest koolipäevast päris tavalise männikäbi kaela. Direktor Meelis Välis tuli kooli juhtima kolm aastat tagasi, tal on ka selline käbi kapis. Käbikooli mõtles omal ajal välja Läänemaa haridusjuht Peep Susi, kes töötas Kullamaa koolis palju aastaid füüsika ja tööõpetuse õpetajana. Ka kooli logol on vana männi oks, seal sees veel hobuseraud kui õnne sümbol.
Kuuendat aastat jagab kool tiitleid aasta õpilane ja aasta õpetaja, tänavused on juba teada – inglise keele õpetaja Heli Mäe ja 10. klassi õpilane Kertu Natka. Õpilasi selle tiitli saamiseks esitavad 7.–12. klass igaüks kaks. Arvesse läheb õppeedukus, olümpiaadidel osalemine, õpilas­omavalitsuses tegutsemine, spordisaavutused. Tänavu lisandus kohustus tutvustada end teistele õpilastele ja kooli juhtkonnale. Edaspidises elus on ju nii oluline oskus ennast kiita. Aasta õpetaja kandidaadid esitavad teised õpetajad ja kooli hoolekogu. Heli Mäe sai aasta õpetajaks juba teist aastat. Kandidaadid ei pea vahetuma. Valiku nii aasta õpilase kui ka õpetaja kohta teevad direktor, õppealajuhataja ja huvijuht.

Kullamaa kool kadu ei karda

Eks need valikud mingeid pingeid ikka tekitavad, aga mitte ülemääraseid, kinnitab koolirahvas. Õpilasi on 231 ja õpetajaid 22, neist ainult neli on mehed ja keskmine vanus kisub üle 40 aasta, päris noori ülikoolidest ei ole Kullamaale juba üle kümne aasta tulnud. Ja sealne eripära on, et peaaegu pooled ehk kümme õpetajat on sama kooli vilistlased. “Ühtepidi on see õnn, aga teistpidi hakkab meil õpetajate toas tekkima omamoodi suletud ring,” ütleb õppealajuhataja Elle Palmpuu. Tublimate tunnustamise jutu juurde lisab direktor Meelis Välis, et Kullamaal valitakse ka aasta aineõpetaja, klassijuhataja. Nii saab aja jooksul vaat et terve õpetajate tuba ühel või teisel moel pärjatud, sest nagu direktor ütleb: “Tunnustus peab tulema, kui töö on hästi tehtud.”
Kullamaa koolis lapsed otsa ei saa, sest koolil on õpilaskodu. Ühte ainust ja õiget maja ei ole, vald on kaugemalt käijate jaoks varunud pinna koolimaja lähedal neljas paigas. Kodud on valla ülalpidamisel, õpilane maksab 50 krooni kuus. Nad muretsevad ise toidu ja keedavad süüa, kasvatajaid või muud sorti järelevaatajaid ei ole, niisiis ei too õpilaskodu endaga kaasa liigset palgakulu. See kukkus iseenesest nii välja, kui endisaegne ühiselamu lasteaiaks tehti. Teist sellist järelevaatajateta õpilaskodu Kullamaa rahvas kusagil näinud ei ole, kuid on enda variandiga rahul. Muusika mängib mõnikord liiga kõvasti, aga sellest saab üle. Õpilased elavad, nagu see üliõpilaspõlves võib juhtuda. Direktor ja õpetajad käivad neid mõnikord vaatamas, aga viisakate inimestena teatavad ikka ette, et tulevad. Viimati pakkusid õpilased neile siis pannkooke.
Õpilaskodu 26 lapsele on kooli­le ainult kasu toonud. Kullamaal on rohkesti lapsi Märjamaa vallast, Martnas on põhikool, keskkooli nad tulevad sealt enamasti Kullamaale, on Haapsalu rahvast, kuigi seal on kolm keskkooliastmega kooli. Kaugemad lapsed on Tallinnast ja Keilast ning Kulla­maal arvatakse, et nad on tulnud tänu nende kooli heale imidþile. Meelis Välis ütleb, et tema oma valla ja teiste valdade/linnade laste vahel selle järgi, kuidas nad koolis käituvad ja õpivad, vahet teha ei oska. Kõik on Kullamaa kooli nägu.

Vald on vaevanägija

Kuna Kullamaal on õpetajate näitel nii palju kodukanditruudust, pole imeks panna, et ka vallavanem Üllar Aruksaar on siinse kooli vilistlane. Riik teatavasti saadab valda raha õpetajate palkadeks, õppevahenditeks, täienduskoolituseks ja investeeringuteks. Vald peab Kullamaal üleval õpilaskodu. Mida vald veel kooli jaoks head teeb¥ Nüüd on riik eraldanud raha tasuta toiduks põhikoolis, aga Kullamaal sõid nad juba ammu valla arvel. Asi on sätitud nii, et kümne krooni eest, mis üks lõuna üle riigi maksab, sööb Kullamaal terve kool tasuta, ka 9.–12. klass. Ja kehv see toit olla ei saa, sest kõik söövad isuga ja mõned veel hästi hea isuga, kui nad esmaspäeval pärast kahte koduse toidu peal elatud päeva kooli naasevad.
Kui Õpetajate Leht Kullamaal käis, oli parajasti lastekaitsepäev. Pakuti lihapalle kartuli, kastme ja värske salatiga ning tähtsa päeva puhul igaühele veel ports jäätist ja tahvel šokolaadi. Direktor ütles, et heast isust annavad tunnistust ka rahulolu-uuringud, mis koolis on tehtud, ja tema teada on koolis ainult üks-kaks last, kes söömas ei käi, ja mitte sellepärast, et koolitoit ei maitse, vaid ilmselt sellepärast, et nad üldse väljaspool kodu ei söö. Nii et toidule vald peale ei maksa, maksab köögirahva palga ning on ostnud söökla sisseseade ja nõud. Pärast esimest tundi saab vaheajal teed. Algul ei saanud kõik aru, mis selles head on, kui nad just kodunt tulnuna koos teed joovad, aga joojaid on üha juurde tulnud ja nüüd on need kümme minutit nagu seltskondlikkuse harjutamise aeg. Tee ja suhkur mahtuvat ka riikliku kümne krooni sisse ära.
Vald on kooli kogu aeg jõudumööda remontinud, selleks raha otsinud ja leidnud, näiteks projekte kirjutanud. Vallal on kaks bussi, millega lapsed kooli ja koju, teatrisse ning ekskursioonidele veetakse. Kullamaa valla aastaeelarve on 18 miljonit krooni. Kooli peale kulub 6,68 miljonit. Isegi rohkem, sest Kullamaa Keskkoolis on näiteks ka töövihikud tasuta. Vald maksab need kinni sotsiaalhoolduse rea pealt, toetades sellega koolilastega peresid. Seda raha ei ole 6,68 miljoni sisse loetud.
Vallavolikogus on kool esindatud oma raudvaraga. Endisaegne direktor, kehalise kasvatuse ja terviseõpetuse õpetaja Mai Jõevee on Kullamaa seltsielu, laulu- ja spordipidude korraldamisega nii seotud, et poleks mõeldavgi, et ka võim ei oleks tema käes. Kooli direktor Meelis Välis on vallavanemana töötanud, on praegugi koduvallas Vigalas vallavolikogu aseesimees, aga koolist ja õpetajaametist ei ole ta kunagi päris eemal seisnud.
Õpetaja saab erakonnata hakkama, direktorile tuleb parteistumine mõnikord kasuks, teinekord kahjuks, aga Kullamaal see suurt ei tähenda. Vald on oma kooli eest nii ehk naa väljas. Ja õpetajaid ei ole siin palgaga nöögitud. Kui riik on palgatõusu välja kuulutanud, siis Kullamaal on palk ka tõusnud, alampalk on koolis praegu 7800 krooni ehk siis 800 krooni võrra riigi alampalgast ees.

Tunnid üksi vaimu ei turguta

Kolmanda veerandi viimasel nädalal on Kullamaa koolis õpilaskonverents. Igal aastal ise teemal, seekord oli muinasajast. Algul on ettekanded ja seejärel hästi palju töörühmasid. Õpilased sõidavad bussidega mööda maad laiali ja juhendajad on kõigil kaasas, uurivad ja vaatlevad. Kullamaa ise on muidugi kõige keskmes. Üleminekueksami asemel tegid kaheksa õpilast uurimistöö. Kuna tegemist oli ajalooga, käis see eelkõige ajalooõpetaja Ervin Ranniku juhtimisel. Ajaloo aineolümpiaadidel saab Kullamaa kool alati häid kohti.
Kes selles koolis käib, on kindlasti palju retki loodusesse teinud. Nende üks pearahastaja on olnud keskkonnainvesteeringute keskus. Eelmisel aastal käisid KIK-i rahaga kõik klassid õppeekskursioonidel. Ka on Kullamaa õpetajad teinud palju koolivaheajaprojekte, et õppekäike ümbritsevasse maailma ikka rohkem saaks. Loodust ei õpita selles koolis ammu enam klassiaknast välja vaadates. Kullamaale on ju päris lähedal sellised looduskaunid kohad nagu Matsalu, Nõva, Silma. Ka õues õppimise klass on Kullamaa koolis nüüd olemas ja see on laste seas populaarne. Koolipoisid mõtlesid ise ka ühe looduslähedase ettevõtmise välja. Võistlesid kohalikul Liivi jõel kalapüügis ja kutsusid õpetajad ka uhhaad sööma.
Kullamaa kooli direktori aknasse paistab suur roosade käbidega kuusk. Bioloogiaõpetaja Elle Palmpuu selgitab, et kuusk on liitsooline puu ja kui see käbisid kannab, on tegemist tugeva puuga. Võib-olla ei olegi juhuslik, et käbidega kuusk just Kullamaa kooli õues kasvab.